Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

2-16-13017 ning episoodiliselt ka hageja poeg, kes pärandajat peale viimase õe (kostja) lahkumist kummalgi viidatud päeval taas hooldama pidid. Hagejale ei võimaldatud tema enda kodus viibida kostja ja pärandaja kohtumiste juures, mis toimusid sõna otseses mõttes suletud uste taga. Nende kohtumiste juures ei viibinud mitte kordagi kolmandaid isikuid – vaid õde ja vend kahekesi. Seda saaks tunnistada hageja poeg, kuid ta ei ole sellest huvitatud. Siinkohal on oluline rõhutada, et ka ainus koduse testamendi väidetav tunnistaja, sama maja elanik, naaber N.R., ei ole pärandaja haiguse viimases staadiumis (16.-17.03.2016) pärandaja haigevoodi juures viibinud. Enamgi veel – ta pole kordagi viibinud isegi mitte pärandaja elukohaks olnud korteris (Xxxxxxxxxxx). Naabrid ei käinud absoluutselt läbi, mistõttu poleks pärandaja tulnud ise selle peale, et sellist “tunnistajat” kutsuda. Küll võisid tuttavad olla nimetatud “tunnistaja” ja kostja. Hageja on Xxxxxx Maakohtule 08.07.2016. a. esitatud taotluses muu hulgas kinnitanud, et tema abikaasa, Y.K., oli oma testamendi koostamise väidetaval hetkel ebaadekvaatne ja otsusevõimetu ning seda olukorda kasutas ära N.D., lastes Y.K.il kaks päeva enne surma kirjutada alla testamendile, mille kohaselt N.D. sai ise Y.K.ile kuuluva korteri pärijaks (või siis osa pärijaks – see peaks selguma kinkelepingust). Nimelt oli hageja sõnade kohaselt pärandaja füüsiliselt abitu ega olnud füüsiliselt suuteline isiklikult kirjutama vaidlustatavat kodust testamenti. Teiseks ei kirjutanud pärandaja kunagi eesti keeles või siis ladina tähtedega, samas kui väidetavalt pärandaja isiklikult koostatud koduses testamendis on ladina tähtedega kirjutatud “Xxxxxxxxxxx” – võrdlusmaterjalis on kasutatud vaid kirillitsat. Väidetavalt pärandaja isiklikult koostatud koduse testamendi käekiri tundub hagejale küll sarnasena, aga mitte päris abikaasa omana. Seda käekirja saab hageja võrdlusmaterjaliga võrrelda, kuigi kostja võttis kõik oma venna (pärandaja) omakäelised muud materjalid korterist Xxxxxxxxxxx omavoliliselt kaasa. Pärandaja on omakäelisel võrdlusmaterjalil kirjutanud numbritest nr üks kirjutanud korduvalt nii: “I” – väidetavas omakäelises testamendis aga korduvalt “1”. Samuti on võrdlusmaterjalis aadress kirjutatud kirillitsas, mitte ladina tähtedega. Ka kahe dokumendi allkirjades on sarnasust, kuid ka olulisi erinevusi. Väidetavalt pärandaja isiklikult koostatud koduse testamendi tekst ja väidetav pärandaja allkiri ei sobi käekirja mõttes omavahel – kumb on või ei ole pärandaja kirjutatud või kas need üldse ongi pärandaja kirjutatud, vajab ilmselgelt kohtulikku ekspertiisi. Tegemist võib koduse testamendi puhul olla võltsimisega. Kuna pärandaja oli valudes, alkoholijoobes ning ajas segast juttu, ei olnud ta adekvaatne, mistõttu oli teda võimalik kas sunni või pettusega kallutada millele iganes alla kirjutama. Sellisel teel ja ilmselt ka valude leevendamiseks kostja poolt pärandajale manustatud alkoholi mõjul ei olnud pärandaja võimeline iseseisvalt oma tegelikku viimset tahet väljendama. Otsusevõimetus tähendab, et isik ei suuda tehingut tehes adekvaatselt hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. See suutmatus peab olema põhjustatud eelkõige vaimutegevuse ajutise häire tõttu või tulenema must asjaolust, millest tingituna isik ei suuda tegelikkusest õigesti aru saada. Selle põhjuseks omakorda võivad olla haigushood, alkoholijoove, ravimite mõju vms. Kuna pärandaja oli õiguslikus mõttes teovõimeline, omab otsusevõimetus antud juhul tähendust. Puudub vaidlus, et pärandaja oli surmavalt haige ja vaevles valude käes. Pärandaja haigestus hageja sõnutsi 2016. aasta veebruaris. Ta suunati haigla statsionaarsele ravile 26.02.2016. a., kus ta viibis 4. või 5. märtsini 2016. Haiglast tulles oli pärandaja nahk täiesti kollane. Arst oli teatanud, et tegemist on kopsuvähiga ja haigus on ka maksale üle kandunud vms. Pärandajal olid valud ja ta ei saanud alati jutust aru ega vastanud adekvaatselt. Hageja ise arvas, et maksa haigus on rohkem seotud alkoholismiga, kuna pärandaja oli alkohoolik ja enne haigestumist ei läinud päeva, kui ta Xxxxxx turu juures või ka Xxxxxx jõe ääres oma sõpradega ei joonud. Üle kahe päeva ei suutnud küll õlleta olla. Oli ka kõva suitsetaja. Haiglast naasmise päeval, mis oli ühtlasi ka pensioni päev, läksid pärandaja ja hageja koos jalutades pangaautomaadist söögiks raha võtma. Oli libe ja pärandaja kukkus, kusjuures kukkus korduvalt. See juhtus kuskil Xxxxxx politseimaja juures ja politseinikud aitasid pärandaja pingile istuma. Sellest ajast

2-16-13017 peale jäi pärandaja kodus voodisse ja ei saanud enam endaga ka füüsilises mõttes hakkama. Hageja viis läbi suurpuhastuse ja valmistas pärandajale ette eraldi toa, kus haige saaks rahus põdeda. Nii ta voodis vaevles, kuni surmani xxxxxxxxxxx. a. Tema viimased päevad olid eriti vaevalised ja pärandaja ei olnud enam ei füüsiliselt võimeline midagi tegema, ega ka vaimselt adekvaatne. Pärandaja on väidetavalt xxxxxxxxxx. a. teinud tehingu, mille ta tegi (kui tegi) vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus). Selline tehing on tühine. Mis siis toimus? Nagu juba ka viidatud, kui muidu olid pärandaja ja kostja riius nagu kass ja koer, ega suutnud kuidagi suhelda, ega suhelnudki, siis nüüd tekkisid kostjal pärandaja suhtes rõhutatult “soojad tunded”. Nii tõi kostja surmavalt haigele vennale esmakordselt ka süüa ja juua – sh ka viina. Pärast pärandaja surma leiti toa koristamisel kaks tühja poole liitrist lapikut ja läbipaistvast plastikust viinapudelit, mida pärandaja õde (kostja) oma vennale suletud uste taga põhiliselt xxxxxxxxxx ja peaparanduseks mingis koguses ka 17.03.2016 sisse jootis. Seda ebaadekvaatsust ja kurjust ning praalimist tajusid/elasid üle hageja ja tema vend, ajuti poeg, kes pärandajat peale õe (kostja) lahkumist taas hooldama pidid. Pärandaja oli valmis parema tervisliku seisundi nimel kõigeks – mangus alatasa ka hagejalt viina aga hageja ei ostnud seda talle. Viin mõjunuks sellises tervislikus seisundis ilmselt laastavamalt kui muidu, seda enam, et pärandaja ei olnud haiglasse statsionaari sattumisest arvates viina joonud (oli voodihaige ja ise ei saanud osta ja hageja ega keegi teine ei ostnud.) Tühjade viinapudelite fakti saab tunnistada hageja vande all ja veel ka tema vend J.O., kes hagejale koristamisel appi tuli. Tema tühjad viinapudelid avastaski. Hr O. käis aeg-ajalt õel külas ka pärandaja eluajal, aga ka siis kui viimane oli juba voodihaige ja saab tõendada pärandaja füüsilist seisundit, mis ei anna alust võimalusele, et kodune testament on pärandaja koostatud. Pärandajale manustas hageja käsimüügi valuvaigisteid ja neid küsimise peale, kui olid valud. Määratud olid ka mingid kopsupõletiku ravimid vms. Vähiravimeid, kui neid ka välja kirjutati, välja osta rahaliselt ei jõutud, mistõttu neid ta ei saanud tarvitada. Kas rohtude mõjul või muul põhjusel ajas pärandaja segast juttu ja soigus (ilmselt valudest). Haigushoogudest eraldi ongi raske rääkida – need hood olid lõpupoole juba pidevad ja mõjutasid nähtavalt pärandaja otsusevõimet. Üldpõhimõte on, et otsusevõimetu isiku tehingut saab heaks kiita vaid tehingu teinud isik ise. Samas, kui tehing on tehtud otsusevõimetu isiku poolt, kes pärast tehingu tegemist sureb (pärandaja suri vähem kui kaks päeva pärast koduse testamendi väidetavat tegemist), on tema pärijal õigus õigusjärglasena kas tehing heaks kiita või mitte. Sellist võimalust on jaatanud Riigikohus (RKTKo III-2/1-91/95 – tõsi vana, 1994. aasta TsÜS-i § 79 kohaldamisega seoses, kuid järeldus pärija kohta on samasisulise tähendusega TsÜS § 13 jaoks). Käesoleval juhul ja eeldusel, et tegemist on otsusevõimetu isiku tehinguga (koduse testamendiga), ei ole üleelanud abikaasa vaidlusalust kodust testament kui otsusevõimetu isiku tehingut heaks kiitnud. Pärandaja õde seadusjärgse pärimise puhul teise ringi pärijana ei ole samuti hageja teada nimetatud testament heaks kiitnud ja tema puhul esineks siin heakskiitmise kontekstis ka mitmeid probleeme, kuna ta on pärandi saaja ja suure tõenäosusega vaidlusaluse koduse testamendi koostamise korraldaja või lausa koostatud. Nagu ka eespool kirjeldatud/väidetud, vaidlustatavat testamenti ei saanud pärandaja eeltoodud põhjustel isiklikult teha. Kodune testament võib muu hulgas olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud, nagu käesoleval juhul väidetakse olevat. Samas ei ole täidetud vaidlustatava testamendi puhul täidetud järgmised vorminõuded jt tingimused: väidetav testaator ei ole vaidlustatavat testament alla kirjutanud vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul; kuna väidetavaid tunnistajaid on testamendile alla kirjutanud vaid üks, siis on täitmata nõue, et tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt; tegelikult ei ole mitte ühtegi “tunnistajat” ei koos ega eraldi testaatori surivoodi juures viibinud; testator ei olnud võimeline teatama, ega ole ka isiklikult kellelegi teatanud, et isikud on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab testaatori viimset tahet;

2-16-13017 “tunnistajad” ei ole koheselt pärast testaatori väidetavat testamendi allkirjastamist vaidlustatavale testamendile alla kirjutanud, kuna mitte ühtegi “tunnistajat” ei ole testaatori surivoodi juures viibinud; “tunnistajad” ei ole kinnitanud oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline, kuna nad ei ole testaatori väidetava allakirjutamise juures viibinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik väita, et vaidlustatav testament on kehtiv – vaidlustatav testament on seadusega sätestatud nõuete (PärS § 23), teisiti öeldes vigade tõttu tühine. Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Tulenevalt eelöeldust on käsitletav kodune testament hageja poolt vaidlustatav. Kui vaidlustatav kodune testament osutub kehtetuks, toimub ka käesolevas asjas pärimine seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja PKS-is nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Pärandajal käesoleval juhul alanejaid sugulasi (lapsi) ei olnud. Pärand on pärandaja vara. Juhul kui pärandajale kuulub pool abikaasade ühisomandist, kuna seaduse järgi lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Abikaasade ühisvara jaguneb pooleks, kui poolte vahel ei ole teistsuguseid kokkuleppeid. Käesoleval juhul sai pärandaja käsitletava korteriomandi kingiks oma emalt. Võib eeldada, et kinge kuulub pärandajale lahusvarana, aga selles ei saa enne kinkelepingut nägemata ka kindel olla. Juhul kui käesolevas asjas tuvastatakse vaidlustatava koduse testamendi kehtetus ja samas ka kostja pärimiskõlblikkus, on kostjal teise ringi pärijana õigus pärida koos üleelanud abikaasaga 50% pärandvarast. Kuna käesoleval juhul kuulub pärandvara hulka pool Xxxxxxxxxxx korteriomandist, siis kokkuvõtlikult kuuluks seaduse järgi pärimisel kogu korteriomandist üleelanud abikaasale 75% ja kostjale 25%. Juhul kui käesolevas asjas tuvastatakse vaidlustatava koduse testamendi kehtetus ja samas ka kostja pärimiskõlbmatus ning pole võimalik rakendada ka PärS § 7, võib juhtuda, et üleelanud abikaasa pärib 100% käsitletavast pärandvarast. Seda siis kui pärandajal (Y.K.) ei ole teisi sugulasi esimesest või teisest järjekorrast (PärS § 16 lg 3). Seadusjärgse pärimise korral võib pärandaja abikaasa lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Ei saa olla ega olegi vaidlust selle üle, et pärandaja üleelanud abikaasa pärib seaduse järgi pärides koos teise järjekorra pärijatega peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed. Kinnisasja Xxxxxxxxxxx, mis oli abikaasade ühine kodu, osas soovib koduse testamendi järgne pärija (kostja), et hageja vabastaks pinna, et kostja saaks selle võõrandada. Kostja on hagejat ka ähvardanud mingite “inimestega”, kes tulevad ja hageja tänavale tõstavad. Kui kodune testament osutub kehtetuks, saab seaduse järgi pärimisel kostja suure tõenäosusega 50%. Ka selliseks puhuks kehtib ähvardus hageja elu põrguks teha, et ta elamispinnalt lahkuks. Selliste stsenaariumite tulemusel pärandaja üleelanud abikaasa elujärg vaidlustatud pärimise tõttu halveneks. Nimetatud nõue tuleneb PärS § 16 lg 3 - pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Juhuks kui rakendub pärimine seaduse järgi, teatab hageja, et ta ei ole pärandist loobunud. Ei ole tekkinud ka vajadust PärS § 118 lg 2 järgseks avalduse esitamiseks. Hageja palub tuvastada väidetavalt xxxxxxxxxx. a. Y.K. (pärandaja) poolt väidetavalt tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud koduse testamendi kehtetus (tühisus); Seada kinnisasjale Xxxxxxxxxxx, mis oli abikaasade ühine kodu, isiklik

2-16-13017 kasutusõigus hageja kasuks, kuna pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks; Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile

2-16-13017 korteriomandi nii enda pojale kui ka hagejale. See hageja väide ei vasta tõele. Tegelikult kinkis ema korteri oma pojale, mida võiks näha eelnimetatud kinkelepingu sisust. Y.K.i ema tahteavaldus oli tõestatud notari poolt ja tõlgendatakse eelnimetatud lepingu kohaselt. Hageja väide, et notar andis kostjale 3 kuud eelnimetatud kinketehingu vaidlustamiseks, on naeruväärne ega vasta tõele. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et ema andis tütrele ehk kostjale raha korteri soetamiseks. Tegelikult kostja on soetanud endale korteri Keraamika 6-6 Paikuse alevikus pangalaenu abil. Tundub, et hageja on pannud hagiavaldusse kõik enda väljamõeldised selleks, et viia kohut eksitusse ning segadusse, mis on lubamatu. Arvestades kõik eeltoodut palub kostja kohtul jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud panna hageja kanda. Menetluse käik 3.18.01.2018.a. esitas hageja kohtule alternatiivse nõude , mille kohaselt sundosa pärimise õigus on PärS § 104 järgi üksnes neil pärandaja ülenejatel ja alanejatel sugulastel ning abikaasal, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada olid piiratud ning kes vajasid seetõttu erilist abi (vt Riigikohtu üldkogu 22. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-73-04). Hageja oli osaliselt töövõimetu ja seeläbi ka abivajav isik. Selline tõlgendus eeldab, et hageja pidi olema töövõimetu abivajav isik pärandaja surma päeva seisuga. Ka sundosa pärimiseks peab kolleegiumi viidatud lahendi p 13 järgi sundosa saaja tõendama sundosa pärimise aluseks olevaid asjaolusid, sh sundosa saaja abivajadust pärandaja surma hetkel. Abivajaduse tuvastamiseks on kolleegiumi lahendi p 15 järgi vaja selgitada, milline oli (käesoleval juhul hageja T.K.) varaline seisnud pärandaja surma ajal ning kas tema varaline seisund võimaldas tal katta kulutused igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Selleks, et nõuda pärijatelt sundosa PärS § 104 lg 1 järgi, tuleb põhjendada ja tuua välja asjaolud, et pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev abikaasa ülalpidamise kohustus. Allpool p-s 2 (õiguslikud põhjendused) on põhistatud pärandaja kohustus hagejat ülal pidama. Hageja oli osaliselt töövõimetu. Osaliselt töövõimetu ja töötu hageja ei saanud vaid enda sissetulekuga hakkama, mistõttu ta vajas ja sai abi oma abikaasalt (pärandaja). Abikaasad on kohustatud muu hulgas teineteist vastastikku toetama. Nad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt, kuid on kohustatud vastastikku oma panustusega perekonda ülal pidama (st tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks – perekonna huvides tehtud kulutused). Ülalpidamise ulatus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku eluvajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Tsiviilasjas nr 2-16-10534 tuvastati 16.08.2016. a. kohtumäärusega, et õigusabi taotleja on töötu, kuid töötu abiraha ei saa, ta elab toimetulekutoetusest, mis on 194 eurot kuus. Õigusabi taotlejal on 40 % töövõimetus ja talle makstakse puudega inimese sotsiaaltoetust 16 eurot kuus, ehk kokku kuus 210.00 eurot. Arvelduskontodel tal raha praktiliselt ei olnud (AS-is SEB Pank, konto lõppjääk seisuga 10.08.2016. a oli 3,20 eurot, kontole on viimase nelja kuu jooksul laekunud vaid veebruarikuu töötasu 193 eurot ja toimetulekutoetus Xxxxxx Linnavalitsuselt, väljaminekud on tavapärased kulutused). Õigusabi taotleja arvelduskontol Swedbank AS-is rahalised vahendid ja toimingud käsitletaval perioodil puudusid. T.K.le ei kuulunud kinnisvara ega mootorsõidukeid, ta ei olnud ühegi äriühingu osanik ega juhatuse liige. Õigusabi taotlejal puudus ka muu vara, mida

2-16-13017 oleks võimalik suuremate raskusteta müüa menetluskulude katteks. T.K. vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta olid kulutused eluasemele 70 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 5 eurot, sidekulud 5 eurot ja kulutused tervishoiule 20 eurot. Selles loetelus on kirjas kulutused, mida T.K. sai endale vastavalt sissetulekule lubada, mitte need vajalikud majapidamiskulud, mida ta soovinuks või pidanuks katma oma tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Nii näiteks puuduvad loetelust kulutused korteri küttele. Oluline on rõhutada, et abikaasa (pärandaja) rahaline toetus võimaldas hagejal ja tema abikaasal (pärandajal) koos igapäevaselt hakkama saada – hageja oli oma abikaasalt (pärandajalt) abisaaja. Kuu töötasu alammäär (bruto) aastal 2016 oli 430.00 eurot (sh tulumaksuvaba miinimum 170.00 eurot). 2016. aastal on toimetulekupiiri määr 130.00 eurot kuus üksi elavale inimesele. Elatusmiinimum aastal 2016 oli 430.00 eurot. Statistikaameti andmetel elas aastal 2015 suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429.00 eurot ning absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201.00 eurot. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2016. aastal 2015. aasta sissetulekut ja 2017. aastal 2016. aasta sissetulekut, mistõttu ei ole siinkohal võimalik aasta 2016 täpseid numbreid välja tuua (samas ei muutu need aastast aastasse märkimisväärselt (vaid null koma kuni mõni protsent). Seega elas T.K. oma abikaasa surma ajal ja järgselt formaalselt suhtelises vaesuses, kuid sisuliselt absoluutse vaesuse piirimail.T.K. vajas pärandaja surma ajal abi ning tema varaline seisund ei võimaldanud tal katta kulutusi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 15 lg 1 ja 2 järgi abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid muu hulgas vastastikuseks toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. PKS § 16 lg 1 ja 2 järgi on abikaasad vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Ülalpidamist on PKS § 96 järgi kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud teiste hulgas saama alaealine laps ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.PKS § 98 lg 1 ja 2 järgi, mis reastab ülalpidamise õigustatud isikuid eelistatakse alaealist last teistele lastele. Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Pärandajal ja hagejal alaealisi lapsi ei olnud.PKS § 99 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Juhul kui kohus leiab, et vaidlusaluse testamendi puhul on tegemist PärS § 24 sätestatud omakäeliselt kirjutatud testamendiga palub hageja alternatiivselt tuvastada T.K. sundosa saamise õigus Y.K.`I pärandvarast.

2-16-13017

4.Kostja kirjalikus vastuses alternatiivnõudele leiab, et see ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus alternatiivnõude menetlusse võttis ja seda alljärgneval põhjusel. Tsiviilkohtmenetluse seadustiku (edaspidi ka TsMS) § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Antud juhul kostja vaidleb alternatiivnõude menetlusse võtmisele vastu.Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-134-11 asus seisukohale, et TsMS § 376 lg 4 p 3 võimaldab kohtul lubada hagejal asendada hagi juhul, kui hageja nõuab esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Asjaolud peavad olema muutunud pärast hagi esitamist. Hagi võib täiendada alternatiivse nõudega. Antud juhul hagi aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud pärast hagi esitamist. Seetõttu puudub hagejal alus esialgu nõutud eseme (xxxxxxxxxx koduse testamendi kehtetuks tuvastamine) asemel nõuda T.K. sundosa saamise õigus Y.K.i pärandvarast tuvastamist või täiendada esialgset esitatud nõuet alternatiivse nõudega. Samas teatab kostja kohtule, et tema ei tunnista hageja alternatiivset nõuet ja seda alljärgnevatel põhjustel. Pärimisseaduse (edaspidi ka PärS) § 104 lg 1 sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Hageja väidab, et ta oli osaliselt töövõimetu ja seeläbi ka abivajav isik. Juhin kohtu tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest võiks näha, mis ajast ja mis ulatuses on hagejal tuvastatud väidetav töövõimetus. Seega hageja ei olnud Y.K.`i surma ajal töövõimetu abivajav isik.Tegelikult hageja oli abikaasa surma ajal töövõimeline naine, kes vahetult enne abikaasa surma töötas OÜ-s Kinnisvarateenindus. Kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid enda sissetuleku ega vajalike kulude kohta. Hageja poolt esitatud AS-s SEB Pank konto väljavõte kajastab perioodi 08.03.2016-08.08.2016, mis ei anna selget ülevaadet hageja varalise seisundi kohta vahetult enne abikaasa surma (vähemalt pooleaasta ulatuses). Swedbank AS-s oleva konto väljavõte kuni 9.04.2016 ka puudub. Seetõttu ei saa kostja võtta seisukoha hageja väidetava abivajaduse kohta pärandaja surma ajal.Ainuüksi asjaolu, et hagiavalduse esitamisel kohus on rahuldanud 08.07.2016 hageja riigi õigusabi taotluse, ei tõenda veel seda, et pärandaja surma ajal, s.o. xxxxxxxxxxx oli hageja töövõimetu abivajav isik, kelle suhtes oli abikaasal ülalpidamiskohustus. Arvestades sellega, et hageja alternatiivnõue on täiesti tõendamata jäetud, palub kostja kohtul jätta hageja alternatiivnõue täies ulatuses rahuldamata.

2-16-13017

2-16-13017 Pärimisseaduse § 24 lg.1 järgi testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Vaidlusalust testamenti saab pidada Pärmisseaduse § 24 nimetatud omakäeliselt kirjutatud testamendiks. Sel juhul peab kogu testament (testament, allkiri ja kuupäev) olema kirjutatud Y.K.`i poolt. Kohus on määranud antud asjas käekirjaekspertiisi. Kohtuekspertide Helle Randmäe ja Galina Rosin`a arvamuse kohaselt xxxxxxxxxx.a. kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga testament s.h. teksti osa „Xxxxxxxxxxx.5-4 „ väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud Y.K.`i poolt. On viiteid, et xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandvat vene keelset dokumenti pealkirjaga testament ei ole allkirjastanud Y.K.. Ei ole võimalik määrata, kas xxxxxxxxxx.a kuupäeva kandva vene keelse dokumendi pealkirjaga testament koostamise kuupäeva on kirjutanud Y.K. (II toimik tl. 116- 123). See , et testamendi käsikirjaline tekst ei ole kirjutatud Y.K.`i poolt on tegemist arvamuse skaala astmega 8 s.t. esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad, materjalist tulenevad piirangud puuduvad v. neid on väga vähe. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju lahkuminekuid. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub , et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja / või allkiri väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus , et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur. Ekspertide poolt märgitud lause, et on viiteid, et testamenti ei ole allkirjastanud Y.K. s.t. arvamuse skaala aste 6 s.t. esitatud materjalid võivad seada ekspertuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mõned lahkuminekud. Kokkulangevusi esineb vähem. Tekstis /allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad erinevatele kirjutajatele. Ekspertidel ei olnud võimalik määrata kas kuupäeva on kirjutanud Y.K.. Nimetatu vastab arvamuse skaala astmele 5 s.t. et vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid. Esitatud materjali ja /või käekirjatunnuste põhjal ei ole vaidlustatud käsikirjalise teksti ja/või allkirja kirjutaja määramine võimalik. Eksperdid jäid kohtuistungil oma arvamuse juurde. Ekspertide kirjalikus arvamuses on toodud ka käekirja lahkuminekud täpsemalt. N.D. ei ole esitanud kohtule tõendeid , et vaidlusaluse testamendi on omakäeliselt tervikuna kirjutanud v. allkirjastanud Y.K. vastavalt PärimisS §

2-16-13017 oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. AÕS § 227 lg.1 järgi isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Lg.2 järgi isik, kellel on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Lg.3 järgi kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Lg.4 järgi kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid. Pärandaja Y.K. ja hageja T.K. abikaasadena elasid korteriomandis Xxxxxxs, Xxxxxxxxxxx. 5/7-4, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx pärandaja surma hetkel. Teisi eluruume (ei kinnistuid ega korteriomandeid ) pärandajal ja hagejal ei olnud ega ole. T.K. kasutab antud korteriomandit seni oma ainukese eluruumina. Hageja T.K. on töövõimetuspensionär ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension. Sotsiaalkindlustusameti 31.01.2017.a. teatise kohaselt pensioni suurus 167.40 eurot kuus (I toimik tl.150). Hagi esitamise ajal töötas hageja lisaks SOL Baltics OÜ-s töötasuga 129 eurot kuus (I toimik tl.120). Hagejale on antud menetlusabina riigi õigusabi (tsiviilasi 2- 16-10534) ja ka käesolevas asjas menetlusabi riigilõivu ning ekspertiisitasu tasumiseks. Menetlusabi andmise määrustest tsiviilasjas 2-16-10534 / 16.08.2016 , 2-16-13017/ 01.09.2016 ja 2-16- 13017/ 16.02.2017 nähtub hageja raske majanduslik olukord /( I toimik tl.60- 62, 193- 195 ja II toimik tl. 10-12). Kohus leiab, et hageja kui pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks , kuna ta ei saa elamiseks kasutada tervikuna abikaasade ühist kodu , muu eluruum tal puudub , ta on töövõimetuspensionär, sissetulekud on väikesed ja tal on raske majanduslik olukord. Seega kuulub hagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks korteriomandile rahuldamisele vastavalt PärS § 16 lg.3 ja AÕS § 227. TsÜS § 68 lg.5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse , asendab tahteavaldust jõustunud v. viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend , millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Arvestades eeltoodut kuulub hagi rahuldamisele ja kostjat tuleb kohustada andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks T.K. kasuks kinnistule Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.xxxxxxxxxxx. Menetluskulud

2-16-13017

Hageja on kohtumäärusega 16.02.2017.a. menetlusabi korras vabastatud eksperditasu tasumisest osaliselt. Hageja tasus eksperditasu summas 10 eurot ja vabastati tasumisest summas 272 eurot. Vastavalt Kohtuekspertiisiseaduse § 27.7 p.9 on käekirjaekspertiisi hind ühe isiku kohta 282 eurot. Eksperditasu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Vajalik ja põhjendatud menetluskulu s.o. tasutud eksperditasu summas 10 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 179 lg.1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena , muu hulgas tasumata v. vähem tasutud riigilõiv v. riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis v. eraldi määrusega. Seega tuleb riigilõivud summas 500 eurot ja eksperditasu summas 272 eurot välja mõista kostjalt N.D.`lt riigituludesse. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehel märgitud rekvisiitidel 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 179 lg. 5. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise ja kohustatud isikult väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.