Võlaõigus

vastu

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (5)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.08.2022 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 50 eurot. Kostjaga sõlmiti maksepuhkuse kokkulepped järgmistel kuupäevadel: 26.02.2023, 27.04.2023, 27.05.2023, 23.06.2023, 25.07.2023, 28.08.2023, 20.09.2023, 27.10.2023, 24.11.2023, 27.12.2023 ja 29.01.2024. Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 96,42 eurot. Lepingu krediidi kulukuse aastamäär oli 48%, intressimäär aastas 28,70%, viivisemäär päevas 0,08% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 1207,01 eurot. 27.10.2023 sõlmis kostja laenulepingu xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja viivisemäära. Alates 27.10.2023 hakkas uueks intressimääraks aastas 39,31% ja viivisemääraks 0,11% päevas. Lepingus sätestatud viivisemäära muudeti uueks viivisemääraks vastavalt lepingus sätestatud uuele intressimäärale. Krediidi kulukuse aastamäär jäi samaks 48%. Laenulepingu xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisega muutus ka laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik. Graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 15 osamaksena ajavahemikus 27.10.202327.11.2024. Laenu 1000 eurot väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 50 eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel teostas hageja kostja kontole 05.08.2022 väljamakse 950 eurot. Kokku kostja teostas tagasimakseid 812,80 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 550,38 euro ulatuses põhiosa, 124,56 euro ulatuses intressid ja 137,86 euro ulatuses lepingu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata 2 (5)

laenuandjale põhiosa 1000 - 550,38 = 449,62 eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel oli kostja viivituses veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 5. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 19.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 30.08.2024 üles. Tasumata intressid on kokku 71,92 eurot, s.o veebruari intressimakse 11,11 eurot, märtsi intressimakse 11,54 eurot, aprilli intressimakse 11,54 eurot, mai intressimakse 10,40 eurot, juuni intressimakse 9,91 eurot, juuli intressimakse 8,77 eurot, augusti intressimakse 8,18 eurot ja intressid ülesütlemiseni 0,47 eurot, so septembrikuu intressimakse 7,27 eurot/31 päeva * 2 päeva. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse esimesest päevast, so. 28.02.2024 arvestades põhiosa jääki kuni laenulepingu ülesütlemiseni 29.08.2024 (perioodis intressipäevi kokku 150), intressimääraga 0,11% päevas. Tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal olid 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 07.03.2024 (5 eurot), 09.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot), 05.06.2024 (5 eurot), 05.07.2024 (5 eurot) ja 06.08.2024 (5 eurot) kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest kokku 30 eurot. Sissenõudmiskulude nõude kujundanud VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile 28.02.2024, 29.03.2024, 02.05.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 27.07.2024. Antud juhul on lepinguga ette nähtud intressimäär 0.011 % päevas, ehk kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94. Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 31.08.2024 arvestades põhiosa 449,62 eurot kuni 02.12.2024. (perioodis viivitatud päevi kokku 94), viivisemäär 0,11%. Hagiavalduse esitamise seisuga 02.12.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 46,49 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 03.12.2024 põhinõude (449,62 eurot) tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viru Maakohtu 05.02.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal 20.04.2025 avalikult kätte toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus 3 (5)

märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 48% seadusega kooskõlas. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid ja kohustusi kontrollitud mh kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastanud sissetuleku 1914,87 eurot, finantskohustused 604,40 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, taotleva laenu xxxx osamakse 96,42 eurot. Kostjal jäi igakuine reserv 914,05 eurot. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 30 eurot (6 x 5 eurot). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt välja 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4 (5)

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.