Tagaseljaotsus Tartu Maakohus Hele Kaldma 19. september 2018, Tartu kohtumaja
Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Hagi ese
2-18-104660 B2 Kapital SIA hagiavaldus Marno Mägi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 126,56 eurot
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Hageja: B2
KAPITAL
SIA (registrikood 40103645131, aadress Skanstes iela 50, Riga LV1013, Latvia) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Pirita tee 20, e-post [email protected]) Kostja: Marno Mägi (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Kapital SIA hagiavaldus Marno Mägi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Marno Mägilt B2 Kapital SIA kasuks 115,22 eurot, millest põhivõlgnevus on 79,37 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis 5,85 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Kapital SIA sissenõudmiskulu 4,99 euro ulatuses.
4.Välja mõista Marno Mägilt B2 Kapital SIA kasuks alates 11.07.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud Marno Mägi kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-18-104660 B2 Kapital SIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 170 eurot.
8.Välja mõista Marno Mägilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskulu 170 eurot.
9.Välja mõista Marno Mägilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskuludelt summas 170 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 03.08.2018, TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kostjaga koos samas eluruumis elavale isikule. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Tele2 Eesti AS (nõude loovutaja) ja Marno Mägi (kostja) vahel oli sõlmitud suuline Tele2 liitumisleping XX.XX.XXXX kostja telefoninumbrile nr XXX mobiilsideteenuse osutamiseks.
2.Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr
Teenus
Muud teenused
Viivis
Tasumata teenus kokku
XXX
27,73€
XXX
14,14€
XXX
12,93€
XXX
13,14€
1,13€
13,14€
XXX
11,43€
1,66€
11,43€
27,73€ Maksehäireregistri kirja saatmise tasu – 4,99€
14,14€ 12,93€
KOKKU
79,37 EUR
3.Tele2 teenuste tingimuste punkti 8.2.1.1. kohaselt on Tele2-l õigus leping ette teatamata ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Tele2 ütles lepingud üles 28.09.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva.
4.09.11.2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte poole.
5.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 120,21 eurot, millest 79,37 eurot on põhivõlg, 34,99 eurot on sissenõudmiskulu, 5,85 eurot on viivis.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa.
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte antud kostja elukohas viibivale elukaaslasele 03.08.2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
9.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse
rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja nõuda 34,99 eurot. Kuivõrd seadus sellises määras hüvitamist ei võimalda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 30 eurot.
11.Ülejäänud osas on hagi eelnevast tulenevalt hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 79,37 eurot, viivis 5,85 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista alates 11.07.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
13.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldatakse suuremas ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot ning õigusabikulud hagimenetluses summas 75 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test
1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot.
15.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud õigusabikuluks hagimenetluses 75 eurot.
16.Arvestades et hagimenetlusele on eelnenud käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetlus, on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude summas 20 eurot, hüvitamine.
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta hageja menetluskulud summas 170 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (170 eurot) nõuet.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.