Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-18-103451 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 05.07.2018, TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurotot ja mitte rohkem kui 1 500 eurotot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

AS FEB (hageja) ja Renvec OÜ (ostja) sõlmisid XX.XX.XXXX lepingu nr XXX, mille alusel hageja müüb ostjale müüja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupu. Hageja ja Andrus Paul (kostja, käendaja) sõlmisid XX.XX.XXXX käenduslepingu (käendusleping), mille punktidest 1.1 ja 3.1 tulenevalt kohustub kostja täitma kõik müügilepingust tulenevad ostja kohustused, kui ostja jätab need tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1.2 oli kostja vastutuse piirmäär 2200 eurot. Hageja esitas ostjale müügilepingu alusel väljastatud kauba eest 27.02.2015 arve nr XXX summas 1683,14 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20.03.2015.

Tsiviilasi nr 2-18-103451 Kuna arvest nr XXX oli tasumata 1500 eurot, esitas hageja 18.01.2018 kostjale kui käendajale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Käesolevaks ajaks on ostja tasunud arvest täiendavalt veel 250 eurot, mille tulemusel on ostja jätnud nimetatud arve tasumata summas 1250 eurot. Ostja ei ole täitnud täielikult müügilepingu punktist 6.1 tulenevat kohustust tasuda kaupade eest, mis on loetletud arvel nr XXX. Seega võib müüja nõuda ostjalt põhivõla summas 1250 eurot tasumist, millele lisandub viivis müügilepingu punktis 6.3 sätestatud määras 0,1% tasumata summalt päevas. Tasumata arve tasumise tähtaeg oli 20.03.2015, mis tähendab, et ostja on 25.06.2018 seisuga olnud tasumisega viivituses 1193 päeva. Selle põhjal kujuneb viivise suuruseks 25.06.2018 seisuga 1250 x 0,001 x 1193 = 1491,25 eurot. Ülaltoodu põhjal kujuneb hageja nõude suuruseks ostja vastu 1250 + 1491,25 = 2741,25 eurot. Kooskõlas käenduslepingu punktiga 1.1.2. vastutab kostja koos ostjaga kui solidaarsed võlgnikud, kusjuures kostja vastutuse rahaline maksimumsuurus on 2200 eurot. Hageja saab nimetatud summasid nõuda kostjalt kokku 2200 eurot, s.o. käenduse maksimumsuuruse ulatuses. Kuna ostja võlgnevus koos viivisega ületab nimetatud summat, esitab hageja käesolevas asjas kostja vastu nõude põhisummas 1250 eurot ning viivisenõude summas 950 eurot, kokku seega summas 2200 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus saatis 06.09.2018 hageja esindajale kirja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esindaja on kohtu kirja kätte saanud 06.09.2018, kuid ei ole kohtu määratud tähtajaks (14.09.2018) menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.