Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Menetluse käik ja asjaolud E L esitas 15.06.2018 Harju Maakohtule kaebuse ning 21.06.2018 täpsustatud kaebuse kohtutäituri M K ́u 28.05.2018 otsuse peale täiteasjas 008/2009/5267. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 16.05.2018 täiteasjas 008/2009/5267 kaebuse järgmiste toimingute kohta: summa 383,47 (põhivõlg) kinnipidamine avaldaja arvelt 16.05.2018 ning summa 136,18 (täituri tasu) kinnipidamine avaldaja arvelt 16.05.2018. 28.05.2018 tegi kohtutäitur täitemenetluses 008/2009/5267 otsuse, millega jättis E L ́e kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 28.05.2018 otsuse osas, kus on jäetud rahuldamata avaldajale 136,18 euro tagastamine. Kaebuse kohaselt on avaldaja R-S K pärija. Pärandvara inventuur koostati 13.08.2013 Tallinna kohtutäitur M L poolt. Kohtutäitur M K pidas täiteasja 008/2009/5267 raames avaldaja kontolt kinni lisaks inventuuris kajastatud nõudele 383,47 eurot veel summa 136,18 eurot, mida ei ole inventuuris märgitud. Avaldaja leiab, et tema ei ole pärandvara arvelt rikastunud, mistõttu ei ole sellisel kinnipidamisel alust. Kohus võttis avaldaja kaebuse 28.06.2018 määrusega menetlusse ning määras asjast puudutatud isikule, so kohtutäiturile tähtaja kaebuse suhtes seisukoha esitamiseks. 16.07.2018 esitas puudutatud isik I seisukoha, millest nähtuvalt palub ta jätta avaldaja kaebuse summa 136,18 euro tagastamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 28.05.2018 otsuses toodud seisukohtade juurde. Puudutatud isik I leiab, et kuna kohtutäitur M L poolt 13.08.2013 a koostatud R-S K pärandvara inventuuri nimekirja kohaselt oli tegemist pankrotiseisuga, oleks pärija (E L) pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt pidanud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Juhul kui pärandvarast ei piisa ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulude katmiseks, võidakse pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemisega. Kohtutäiturile teadaolevalt pärija seda teinud ei ole, mistõttu vastutab pärija võlgade tasumise eest täies ulatuses. Kohus kaasas 30.08.2018 kohtumäärusega käesolevasse menetlusse puudutatud isikuna C E AS-i ning määras puudutatud isikule, s.o sissenõudjale tähtaja kaebuse suhtes seisukoha esitamiseks. 07.09.2018 esitas puudutatud isik II seisukoha, milles leiab, et kohtutäitur M K on põhjendatult jätnud E Le kaebuse rahuldamata. Puudutatud isik II on seisukohal, et avaldaja kaebus on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. Puudutatud isik II nõue pärandaja vastu tuleneb kriminaalasjas 1-08-10746 tehtud lahendist, mille alusel kohustus R-S K C E AS-ile tasuma 383,47 eurot. Kuna R-S K ei tasunud väljamõistetud summat vabatahtlikult, algatati täitemenetlus. R-S K ei tasunud kohtutäitur M Kule ühtegi makset ja täitmisasjas oleva nõude jäägiks oli kokku 519,65 eurot, millest C E AS-i nõude jäägiks oli 383,47 eurot ja kohtutäituri tasu jäägiks oli 136,18 eurot. Puudutatud isik leiab, et R-S K ei ole kohtutäitur M K tasu suurust vaidlustanud ja seetõttu on kohtutäituri tasu õigustatud. R-S K pärandvara inventuuri läbiviinud kohtutäitur M L on pärandvara inventuuris ekslikult jätnud märkimata kohtutäituri tasu nõude. Puudutatud isik II leiab, et kohtutäitur M L eksimuse eest ei tohiks vastutavaks pidada kohtutäitur M K ́ut, kes on teinud enda ametitoiminguid ja kelle tasu nõue tuleneb seadusest. Kohtutäitur M Ku tasunõue on põhjendatud ja puuduvad alused selle tasumata jätmiseks kohustatud isiku ehk pärija E Le poolt.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Arvestades, et keegi menetlusosalistest ei ole enda suulist ärakuulamist taotlenud ning antud asjas ei näe seadus ette kohtuistungi pidamise kohustust, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. TMS (täitemenetluse seadustik) § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub, kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja esitas 15.06.2018 kohtule kaebuse kohtutäituri 28.05.2018 otsuse peale. Avaldaja sai kohtutäituri 28.05.2018 otsuse kätte 07.06.2018 (lk 19). Kaebus on esitatud seega tähtaegselt. Avaldaja E L on kohtule esitatud asjaolude kohaselt R-S K (isikukood xxx, surnud xxx) pärija. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on puudutatud isiku II (sissenõudja) avalduse alusel 13.07.2009 algatatud pärandaja R-S K suhtes täitemenetlus nr 008/2009/5267 (täitmisteade lk 39), täitedokumendiks on Harju Maakohtu 04.06.2009 otsus nr 1-08-10746. Kohtutäitur M K pidas täitemenetluse 008/2009/5267 raames avaldaja (pärija) kontolt 16.05.2018 kinni põhivõla summas 383,47 eurot ning kohtutäituri tasu summas 136,18 eurot. 16.05.2018 esitas avaldaja kohtutäitur M K ́ule kaebuse tema arvelt kinnipeetud summade kohta ning taotles temalt 16.05.2018 kinnipeetud summade 383,47 euro ja 136,18 euro tagastamist (lk 17). Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda kaevatava otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse nõuetest. Kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. TsMS §-st 218 tulenevalt saavad avaldaja poolt kohtule esitatava kaebuse asjaolud olla samad, mis kohtutäiturile kaebuse esitamisel ja avaldaja saab sellest sättest tulenevalt kaevata kohtule ainult kohtutäituri selle otsuse peale. Käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebuse kohaselt palub avaldaja tühistada kohtutäitur M K 28.05.2018 otsus osas, millega jäeti rahuldamata avaldajale 136,18 euro tagastamine. Kuigi E L esitas 16.05.2018 kohtutäiturile kaebuse temalt nii summa 383,47 euro (põhivõlg) kui ka summa 136,18 euro (täituri tasu) kinnipidamise kohta ning nende tagastamiseks, tuleb kohtul lähtuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel avaldaja poolt esitatust ning kohus hindab käesolevalt vaid avaldaja kaebuse asjaolusid, mis puudutavad E L ́elt 16.05.2018 kinnipeetud summat 136,18 eurot. Kohus selgitab, et ei hinda avaldaja kaebuse asjaolusid, mis puudutavad E L ́elt 16.05.2018 kinnipeetud summat 383,47 eurot, kuivõrd avaldaja ei ole kohtusse pöördumisel selles osas kohtutäituri 28.05.2018 otsuse tühistamist taotlenud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt on avaldaja xxx surnud R-S K pärija. Kohtutäitur M K pidas täitemenetluse 008/2009/5267 raames avaldaja kontolt 16.05.2018 kinni summad 383,47 eurot ning 136,18 eurot. Avaldaja on seisukohal, et kuna kohtutäitur M L poolt on 13.08.2013 koostatud R-S K pärandvara inventuur, siis pärandvara inventuuris kajastamata summa 136,18 euro kinnipidamiseks ei ole alust, kuna summa ei ole tähtaegselt esitatud üleskutsemenetluses ning avaldaja ei ole pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 3

kohaselt pärandvara arvel rikastunud. Kohtutäitur M K on seisukohal, et temal puudub info, miks pärandvara inventuuris on kohtutäitur M L märkinud C E AS (endine xxx OÜ) kohustuseks summa 383,47 eurot, kui nõude suurus oli pärandvara inventuuri koostamise ajal ning ka käesoleval hetkel 516,65 eurot, s.o põhivõlg 383,47 eurot ning kohtutäituri tasu 136,18 eurot. Kohtutäitur leiab, et pärija on PärS § 130 lg 3 kohaselt kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused ning kuna pärija E L ei ole esitanud avaldust pärandvara pankroti väljakuulutamiseks vastutab pärija võlgade tasumise eest täies ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane pankrotihalduri M K ́u poolt 28.05.2018 otsuses viidatud ning käesolevas tsiviilasjas esitatud väide, et pärija E L vastutab võlgade tasumise eest täies ulatuses, sest R-S K pärandvara inventuuri nimekirja kohaselt oli tegemist pankrotiseisuga ning pärija E L oleks pidanud viivitamatult esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, mida ta kohtutäiturile teadaolevalt ei ole teinud. PärS § 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolude, seisukohtade ning kogutud tõendite kohaselt ei ole vaidlust selles, et E L on R-S K pärija, kellele PärS § 130 lg-st 1 tulenevalt on üle läinud pärandaja õigused ja kohustused. Pärandvara inventuurist (lk 4) nähtuvalt on R-S K pärandvara väärtus kokku 119,30 eurot ning kohustused kokku 9 119,70 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi pärandvara inventuurist nähtuvalt võis pärandvara olla panktoriseisus, ei ole PankrS § 9 lg-s 2 sätestatu pärija kohustuseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Seega on pärandavara pankrotiavalduse esitamine võlgniku pärija õiguseks, mitte kohustuseks. Pärija oli kohustatud pärandvara vastuvõtmisel ning pärandvara pankrotiavalduse mitte esitamisel arvestama PärS § 130 lg-s 3 sätestatuga. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused ning pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Käesolevas tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole pärija R-S K pärandvara pankrotiavaldust esitanud aga avaldaja poolt esitatud kaebusest nähtuvalt avaldaja ka ei tugine pärandvara ebapiisavusele. Avaldaja ei ole oma kaebuses tuginenud sellele, et ta ei ole kohustatud täitma pärandvara kohustusi oma vara arvelt, mistõttu taotleb ta kohtutäituri otsuse osalist tühistamist ning kohtutäituri poolt kinnipeetud summa 136,18 eurot tagastamist. Kaebuse kohaselt palub avaldaja kohtutäituri 28.05.2018 otsuse osalist tühistamist, kuna kohtutäitur M L poolt 13.08.2013 koostatud R-S K pärandvara inventuur ning pärandvara inventuuris kajastamata summa 136,18 euro kinnipidamiseks ei ole alust. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on kaebuse jätnud põhjendamatult rahuldamata, kuna eelnimetatud summa nõuet ei ole tähtaegselt esitatud üleskutsemenetluses ning avaldaja ei ole pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 3 kohaselt pärandvara arvel rikastunud. Kohus on käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, et kohtutäitur M K algatas sissenõudja C E AS avalduse alusel täiteasja nr 008/2009/5267, mille aluseks on Harju Maakohtu 04.06.2009 otsus kriminaalasjas 1-08-10746 ja mille alusel kohustus R-S K tasuma sisseõudjale 383,47 eurot (6 000 krooni). Käesolevas tsiviilasjas on ka tuvastatud, et täiteasjas nr 008/2009/5267 on võlgnikule R-S K ́le koostatud kohtutäituri poolt 13.07.2009 täitmisteade, mille kohaselt tuli täitedokumendi täitmisel vabatahtlikult täitmiseks antud tähtaja jooksul R-S K ́l tasuda koos täitekuludega 7 050 krooni ning vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel oli võlgnetava summa suurus koos täitekuludega 8 100 krooni. Tsiviilasjas esitatud asjaolude kohaselt pidas kohtutäitur M

K avaldaja kontolt kinni lisaks põhivõlgnevuse summale (383,47 eurot) ka kohtutäituri tasu summas 136,18 eurot. Kohututäitur M K on 28.05.2018 otsuses (lk 6) märkinud, et temal puudub info, miks R-S K pärandvara inventuuris on kohtutäitur M L märkinud C E AS (endine xxx OÜ) nõude summaks 383,47 eurot olukorras, kus inventuuri koostamise ajal ning ka käesolevalt on nõude suuruseks 516,65 eurot. Sissenõudja C E AS leiab, et kuigi kohtutäitur M L on pärandvara inventuuris ekslikult jätnud märkimata kohtutäituri tasu nõude, ei tohiks kohtutäitur M L eksimuse eest vastutavaks pidada kohtutäitur M Ku ́t, kes on teinud enda ametitoiminguid ning kelle tasunõue on õigustatud. Seetõttu on sissenõudja hinnangul põhjendamatu, et kohtutäituri tasu ei tuleks kinni pidada R-S K pärijalt. R-S K pärimismenetluse käigus on läbi viidud pärandvara inventuur. PärS § 139 lg 5 kohaselt koostatakse inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Kohtutäitur M L ́a poolt läbiviidud R-Sulver K pärandvara inventuurist nähtuvalt on päritavaks kohustuseks 383,47 eurot C E AS-le (endine xxx OÜ). PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärija vastutus pärast inventuuri tegemist seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pärija vastutab pärast inventuuri tegemist üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud (PärS § 143). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja kohustuste suurus on kinnitatud pärandvara inventuuris väljatoodud loeteluga ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pärija kontolt kinni pidada summasid, mille aluseks on pärandvara inventuuris kajastamata nõuded. Kohtutäitur M K ei ole 28.05.2018 otsuses täiteasjas 008/2009/5267 põhistanud avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist kaebuse osas, mis puudutab E L ́ele summa 136,18 euro (kohtutäituri tasu) tagastamist. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse tasude suurused on sätestatud KTS §-des 34 – 42. Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur M K ́ul on õigus võtta ametitoimingu eest tasu ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist, piirneb pärija vastutus PärS § 143 lg 1 järgi pärandvaraga seotud kohustuste eest pärast inventuuri tegemist pärandvara väärtusega. Pärandvara inventuuri läbiviimisel tuleb võlausaldajatel oma nõuetest üleskutsemenetluses tähtaegselt teada anda ning pärija vastutab tähtaegselt teatamata nõuete eest üksnes ulatuses, milles ta pärandvara arvel veel rikastunud on (PärS § 143 lg 3). Kohtu hinnangul ei ole seaduspärane, et avaldajal tuleb lisaks pärandvara inventuuris kajastatud kohustustele hüvitada ka kohustused, mis on ekslikult või teadmata põhjustel pärandvara inventuuris jäetud kajastamata. Kohus viitab PärS §-le 145, mille kohaselt kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et E L ́e kaebus Tallinna kohtutäitur M K ́u 28.05.2018 otsusele täiteasjas 008/2009/5267 kuulub rahuldamisele. Kohtutäitur M K ́u 28.05.2018 otsus täiteasjades 008/2009/5267 tuleb tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata E L ́e kaebuse temalt kinnipeetud summa 136,18 euro (kohtutäituri tasu)

tagastamiseks. Kohus kohustab kohtutäitur M K ́ut uuesti läbi vaatama E L ́e poolt kohtutäiturile 16.05.2018 esitatud kaebust osas, mis puudutab E L ́elt kinnipeetud summat 136,18 eurot ning selle tagastamist. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 172 lg 10 kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Tulenevalt TsMS §-st 172 lg-st 1 ning lg-st 10 jätab kohus kaebuse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt tasus avaldaja kohtusse pöördumisel riigilõivu summas 15 eurot (lk 7). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kohtutäitur M K’ult välja avaldaja E L ́e kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot. Kuivõrd ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks nende rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.