Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
2-17-19438 13. september 2018, Narva kohtumaja Tamara Šabarova J. I. hagi S. I. vastu kinnistu väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Hageja: J. I.(isikukood xxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja D. I.a (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin (e-post [email protected]) Kostja: S. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post [email protected]) 3.09.2018 kohtuistungil Hagimenetlus Menetluse lõpetamine
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-17-19438
J. I. (hageja) esitas 29. detsembril 2017 Viru Maakohtule hagi S. I.i (kostja, hageja isa) vastu kinnistu väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja nõudeks on teha otsus aiakrundi (kinnistu) aadressil xxx, Narva linn, vabastamiseks S. I.i poolt 5 päeva jooksul pärast kohtuotsuse tegemist hagi rahuldamise kohta, anda aiamaja ja ehitiste uste võtmed üle hageja seaduslikule esindajale – tema emale D. I.ale ja koostada kahepoolne akt kinnistu ja ehitiste vastuvõtuüleandmise kohta selles seisundis ja selle sisustusega, mis oli 2017. aasta suvel. Hagiavalduse kohaselt hageja on kinnistu asukohaga xxx, omanik. Hagejal puudub kinnistu otsene valdus ja see kinnistu on hageja isa S. I.i (kostja) otseses valduses. Kostja valdab kinnistut ilma õigusliku aluseta, mis tähendab, et hagejal puudub kostjaga (seadusliku esindaja D I.a kaudu) lepinguline suhe, mis oleks aluseks kinnistu kasutamisele. Hagejal ei ole võimalik ilmuda suvilasse koos ema D. I.aga, kes on kohtuotsusega määratud isikuhooldusõiguse teostajaks tütre üle, kuna kostja on väga agressiivne ning isegi on peksnud vanemaid tütreid. Hageja seaduslik esindaja (hageja ema) D. I.a ja kostja S. I. elavad lahus ja vanemate suhtes on pingelised. Pealegi on hageja vanematel praegu oma perekonnad ja kostja S. I. kasutab suvisel ajal suvilat koos oma uue perega (naise T. O.). Kostja leiab, et mainitud kinnistu on tema omand ja 2016.a aasta juunis vahetas ta suvila uste lukud, kuna hageja ema tahtis käia seal koos tütardega (neid on D. I.al kolm) vähemalt kostja äraolekul. 2017. aasta jaanuaris maakohus juba arutas analoogilisest vaidlust poolte vahel (tsiviilasi nr 2-1611005), kuid tollal hageja vanematel - S. I.il ja D. I.al ei olnud veel läbi vaadatud vaidlus ühisest hooldusõigusest hageja J. I.a suhtes. Arvestades antud asjaolu, esitas hageja kohtusse hagist loobumise avalduse ja 14.02.2017 antud asi lõpetati. Käesoleval ajal on Tartu Ringkonnakohtu 30.juuni 2017 otsusega hageja emale - D. I.ale antud otsustusõigus kõigi kolme tütre osas, s.h - hageja J. I.a suhtes, samuti elu- ja viibimiskoha määramiseks. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Hagi vastuse kohaselt hageja vanematel on täielik ühine hooldusõigus hageja suhtes, mis hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Hageja seaduslik esindaja ei soovinud suvilat kasutada. Kostja ainuisikuliselt kannab kõik kulud mis on seotud lapse vara haldamisega, teostab järelevalvet ja kontrolli vara eest, tasub maamaks. Lapsed kasutavad suvilat, takistusi vara kasutamiseks kostja ei teinud. Kohus 16. juuli 2018 kirjas (tl 84) selgitanud hagejale, et kohtu arvates on alust hagi läbivaatamata jätmiseks ning määranud kohtuistungi hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-19438
Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Kohtul on kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis (vt selles osas V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 423, p 3.3, lk 919. Tallinn: Juura 2017). Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-11005, J. I.a hagi S. I.i vastu kinnistu väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Tsiviilasja menetlus oli lõpetatud 14. veebruari 2017 määrusega (tl 23-26), mis on jõustunud 8. märtsil 2017, seoses hagist loobumisega. Kohus selgitas määruses, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule 29. detsembril 2017 esitatud hagis (käesolev tsiviilasi) on samad pooled (J. I.a ja S. I.), sama ese (kinnistu asukohaga xxx, Narva, väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest) ja kohtu arvates on esitatud samad asjaolud, mis tsiviilasjaski nr 2-16-11005. Hageja mainis käesolevas asjas esitatud hagiavalduses, et 2017. aasta jaanuaris maakohus juba arutas analoogset vaidlust poolte vahel (tsiviilasi nr 2-16-11005), kuid tollal ei olnud hageja vanematel - S. I.il ja D. I.al veel läbi vaadatud vaidlus ühisest hooldusõigusest hageja J. I.a suhtes. Arvestades antud asjaolu, esitas hageja pool kohtusse hagist loobumise avalduse ja 14.02.2017 antud asi lõpetati. Käesoleval ajal on Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2017 otsusega (tegelikult määrusega) hageja emale - D. I.ale antud otsustusõigus kõigi kolme tütre osas, s.h. - hageja J. I.a suhtes, samuti elu -ja viibimiskoha määramiseks. Kohus tuvastas käesolevas asjas esitatud hagiavaldusele lisatud hagist loobumise taotluse (tl 22) alusel, mis oli esitatud tsiviilasjas nr 2-16-11005, et 13.01.2017.a. toimus asjas (tsiviilasi nr 2-1611005) kohtuistung (tl 18-21), mille käigus arutati asja. Kohtu hinnangul hagi ei ole perspektiivne ja kohus soovitas lõpetada asi kompromissiga, kuna sisuliselt on tegemist perekondliku vaidlusega. Pooled üritasid arutada kompromissi kohtuistungil, kuid tulemust see ei andnud. Ka pärast kohtuistungit arutasid pooled kompromissi võimalust, kuid mõlemat poolt rahuldavat tulemust ei saavutanud. Seega peab hageja otstarbekaks hagist loobuda. Seega leiab kohus, et hageja väited hagist loobumise asjaolude kohta ei ole õiged. Ekslik on hageja väide, et Tartu Ringkonnakohus 30. juuni 2017 määrusega hageja emale - D. I.ale antud otsustusõigus kõigi kolme tütre osas, s.h hageja J. I.a suhtes, samuti elu- ja viibimiskoha määramiseks. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2017 määrusega (tl 27-32) hageja emale D. I.ale anti otsustusõigus laste, s.h hageja, elu- ja viibimiskoha määramise osas. Seega ülejäänud osas, s.h hageja vara hooldusõigus, on hageja vanematel endiselt ühine. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p-st 2 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-19438
Kohus on juba tuvastanud, et tsiviilasjades nr 2-16-11005 ja nr 2-17-19438 on samad pooled, samad alused ja sama hagi ese ning tsiviilasjas nr 2-16-11005 on menetlus lõpetatud ja lahend on jõustunud. Kohus leiab, et on alust tsiviilasjas nr 2-17-19438 esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna ei ole hageja nõudes perspektiivi lähtuvalt eeltoodust ja TsMS §-st 432, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 8 esimese lause alusel määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tuleb lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.