Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-6940/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.09.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1231

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

12.september 2018. a ,Kalevi 1, Tartu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-6940

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Indrek Saagi vastu võlgnevuse nõudes 763,97 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150, Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: Indrek Saag, isikukood XXX, elukoht XXX;

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi Indrek Saagi vastu tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Indrek Saagilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumis- ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva võlgnevuse katteks 707 (seitsesada seitse) eurot 19 senti.

3.Välja mõista Indrek Saagilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis põhivõlgnevuselt (707,19 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas (0,15 eurot) alates 4.05.2018.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 12.09.2018.a. seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 20,53 eurot.

4.Määrata kindlaks Indrek Saagi poolt osaühingule Aktiva Finants menetluskulude suurus 400 (nelisada) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses märkinud, et taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 3.08.2018.a. (tl 42). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel liitumislepingutest, mis on sõlmitud 23.03.2014 (leping nr XXX), 26.05.2014 leping nr XXX), 26.05 2014 (liitumislepingu lisa nr XXX) ja 04.11.2014.a. (leping nr XXX), ning osamaksetega vara müügilepingutest 25.03.2014.a. (leping nr XXX) ja 04.11.2014.a. (leping nr XXX) tekkinud kohustused, milliste täitmatajätmisest tulenevad nõuded on Tele2 Eesti AS loovutanud 16.12.2016. a hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 164 lg 1 ja 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning 113 lg 1. Tulenevalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 3), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 175 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 500 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.