Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-16-9890

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 22.11.2016 välja A M pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Urmas Ustav ́i. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 18.04.2017, koosolekul tunnustati seitsme võlausaldaja nõudeid kokku summas 165 328.95 eurot. Jaotusettepanekut ei ole koostatud ega kohtule esitatud. Pankrotihaldur esitas 04.06.2018 kohtule taotluse A M pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudub ja seetõttu pole võimalik vara müüa ega müügist raha saada. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud väljamakse ajutise halduri tasu katteks summas 1 152 eurot, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 29.11.2016 kohtumäärusega. Vastav summa oli mõistetud välja S AS-i poolt 06.09.2016 kohtu deposiiti tasutud summast 2 000 eurot arvelt. Lisaks on haldur lubanud võlgnikul igakuiselt kasutada tema arvelduskontole AS-is L P laekuvat sissetuleku osa summas 860 eurot, mis on ette nähtud täitemenetluse seadustiku § 132 lg-tes 1 ja 2. Muid väljamakseid ei ole tehtud. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotusettepanekut ei ole koostatud ja selle alusel väljamakseid tehtud.

2(7)

2-16-9890 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemete müügist ei ole vara saadud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub ning pankrotihalduril ei ole informatsiooni kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse jooksul on haldur mh selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Pankrotimenetluses on nõuded tunnustatud alljärgnevalt:  Esimeses rahuldamisjärgus on tunnustatud S H A E f nõuet summas 24 247.58 eurot, jaotis 100 %. Vastavalt S H A E f 05.05.2017 teatisele on A M (pankrotis) võlg S H A E f ees kogu ulatuses tasutud.  Teises rahuldamisjärgus on tunnustatud järgmised nõuded: K M L, nõue summas 549.56 eurot, jaotis 0,3324%; M O , nõue summas 500 eurot, jaotis 0,3024%; S AS, nõue summas 124 722.12 eurot, jaotis 75,4388%; E E AS, nõue summas 813.70 eurot, jaotis 0,4922%; K I OÜ, nõue summas 38 401 eurot, jaotis 23,2270%; E V M - ja T kaudu, nõue summas 342.57 eurot, jaotis 0,2072%. Kokku on tunnustatud nõudeid summas 165 328.95 eurot. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ja võlausaldajad ei ole kogu oma nõude ulatuses raha saanud, kuivõrd puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid ka tema kasutuses olevate andmete alusel esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse kuludeks on pankrotihalduri tasu. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus teinud tööd 7 tundi ja 84 minutit. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Haldur palub tasuks määrata 870.40 eurot, millele lisandub käibemaks 174.08 eurot, kokku 1 044.48 eurot.

3(7)

2-16-9890 Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud ebaõnn ja valed otsused ettevõtlus valdkonnas. Püsiva sissetuleku puudumisest tingituna tekkisid võlgnikul probleemid rahaliste kohustuste täitmisega. Haldur on seisukohal, et ülalmärgitu võis olla üheks maksejõuetuse põhjuseks. Eeltoodu alusel asub haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohustustest vabastamise menetlus A M on esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Haldur palus võlgniku pankrotivõlausaldajatel teha PankrS §-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepanek usaldusisiku määramiseks. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS § 171 lg 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning palub kohtul, juhul kui kohus algatab A M (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse, määrata usaldusisik omal äranägemisel. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. A M (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud seitsme võlausaldaja nõudeid kokku summas 165 328.95 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust

4(7)

2-16-9890 tulenevalt tuleb A M pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et A M (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on valed otsused ettevõtlusvaldkonnas ja püsiva sissetuleku puudumisest tekkinud probleemid rahaliste kohustuste täitmisega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisneb hooletus finantskäitumises, kuna võlgnik ei ole reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole ettevõtlusega tegeledes olnud piisavalt hoolas ega ole maandanud riske juhuks, kui ettevõtluse ebaõnnestumisega kaasnevad kohustused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Ustav tuleb vabastada tema kohustustest A M (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Urmas Ustav oma 04.06.2018 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 7,84 töötunni eest kokku 870 eurot, millele lisandub käibemaks summas 174.08 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx ja lisada seetõttu pankrotihaldur tasule käibemaks. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud aruande ja taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Kohus, tutvunud Urmas Ustav ́i poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 870.40 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. M - ja T andmetel on Advokaadibüroo Lextal OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number xxx). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule 870.40 eurot käibemaks 174.08 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Võlausaldaja S AS on 06.09.2016 tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot, mille arvelt on Harju Maakohtu 29.11.2016 kohtumääruse alusel hüvitatud ajutise halduri tasu summas 1 152 eurot (sh käibemaks).

5(7)

2-16-9890 Pankrotihaldur on palunud deposiiti alles jäänud 848 euro arvelt osaliselt hüvitada pankrotihalduri tasu. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja pankrotihalduri tasu tuleb osaliselt, s.o summas 848 eurot (sh käibemaks), tasuda S AS-i poolt 06.09.2016 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A M esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid A M kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada A M kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda A M usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 04.06.2018 aruandes märkinud, et ta on palunud võlausaldajatel teha PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepanek usaldusisiku määramiseks, kuid võlausaldajad ei ole omapoolseid ettepanekuid teinud.

6(7)

2-16-9890 Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb A M juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub A M kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab A M, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A M tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.