Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2/4

Kohtu selgitused Värvikeskuste Grupp OÜ nõuab 08.05.2018.a esitatud hagis Newbrand OÜ ja J S vastu 9 202,62 euro suuruse võlgnevuse, 2 004,18 euro suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue kostja I vastu tuleneb hageja ja kostja I vahel 16.09.2015.a sõlmitud müügilepingust nr 2015/15-1631. Hageja nõue kostja II vastu tuleneb hageja ja kostja II vahel 16.09.2015.a sõlmitud käenduslepingust. Kostjad on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II kätte toimetatud 15.08.2018.a isiklikult aadressil xxxx (tl 53). Kostja II on kostja I juhatuse liige. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Lähtudes üldlevinud kohtupraktikast ja hea usu põhimõttest, mõistab kohus kostjatelt välja viivise üksnes põhinõude ulatuses. Kohus leiab, et täiendava viivise väljamõistmine on põhjendamatu, kuivõrd viivis ületaks sellisel juhul põhinõude summat. Kostjatelt nõutav viivis on ebamõistlikult suur, ületades põhinõuet ja kümme korda ka seaduses sätestatud viivisemäära. Ebamõistlikult suure viivise nõudmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlausaldaja peab olukorras, kus nõutav viivis ületab põhivõlgnevust põhistama, et nõutavas suuruses viivis on põhjendatud ning tal on tekkinud põhinõuet ületavas osas kahju. Hageja ei ole sellise kahju teket põhistanud. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse, tühistab kohus Harju Maakohtu 10.05.2018.a määrusega seatud hagi tagamise abinõu. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 800 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub kohtul kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust 3,5 tunni vältel tunnihinnaga 120 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 175 lg 1 sätestatust, on kohus seisukohal, et menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 800 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud.

3/4

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.