Muud › Muud hagiasjad

1.Kohtule 13.11.2017. a esitatud hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest: -

Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavatele parkimisaladele.

-

EP tuvastas kontrollimisel, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (vt p 2).

-

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud (vt Lisa 10).

-

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe.

-

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi (vt Lisa 10).

-

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata.

-

Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud, mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata.

kuigi

esitatud

leppetrahviga

Alljärgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded (väljatoodud leppetrahvinõuded on hagi aluseks) on käesoleva ajani tasumata. Samuti ei ole väljastatud leppetrahvidele kordagi ühtegi pretensiooni esitatud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvinõuetel viidatud (leppetrahvinõuetega on võimalik elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 9)

07.02.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0700 7021 7124 1383 (Lisa 1); 16.02.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0691 6021 7132 5120 (Lisa 2); 18.02.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0831 8021 7125 8352 (Lisa 3); 20.02.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0692 0021 7170 2436 (Lisa 4); 21.02.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0792 1021 7113 8415 (Lisa 5); 01.03.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 1040 1031 7092 5214 (Lisa 6); 09.03.2017 Tornimäe lao parkimisala, viiteumber 0790 9031 7152 7421 (Lisa 7); 10.03.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 0791 0031 7144 6472 (Lisa 8); 16.03.2017 Tornimäe lao parkimisala, viitenumber 1041 6031 7143 0249 (Lisa 9).

Seega hagiavalduse esemeks on kokku 9 tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 270 eurot (9x30). Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele, sh viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks (Lisa 10). Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja paklasse pargib (vt Lisa 10 p 1). Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke (Lisa 11), mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Eeltoodu tõendamiseks esitab hageja fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Esitatud fotodega tõendab hagejal asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja taevitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks (vt Lisa 10 ja11). Võttes arvesse, et sissesõidul on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas

tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise korral parklasse (vt Lisa 10). See tähendab, et isikul on õigus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (hageja ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Alapunktis 2 märgitud kuupäevadel, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis Sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli Sõiduk pargitud alapunktis 2 märgitud kuupäevadel loetletud parkimisaladele. Sõiduauto parkimisega avaldas Sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevalt on tõendatud hageja pakkumus ja Sõiduki kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping. Lisade 1-9 piltidega on tõendatud, et Sõiduk oli pargitud vaidlusalustel aegadel hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja teisaldas Sõiduki 23.03.2017 xxx alalt (Lisa 12). Sõidukile tuli järele S L (ik xxx), kes esitas hagejale tehnilise passi, mille järgi oli Sõiduki omanikuks V J (ik xxx, elukoht xxx). Liiklusregistri avaliku sõiduki taustakontrollist nähtus, et viimane omaniku kanne oli tehtud 14.01.2017 (Lisa 13). Seetõttu järeldas hageja, et alates nimetatud kuupäevast on Sõiduki omanik V J ja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse viimase vastu. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites kirjutas V J , et müüs Sõiduki 10.01.2017. V J saatis hagejale koopia Sõiduki müügilepingu (Lisa 14), millest nähtub, et V J on müünud 10.01.2017 Sõiduki E A (ik xxx, elukoht xxx). 13.11.2017 seisuga ei ole liiklusregistri sõiduki tasutakontrolli tehes näha, et pärast 14.01.2017 oleks omanikukandes muudatusi tehtud. Seega antud juhul vastutas Sõiduki kasutamise, sh võlaõiguslike lepingute täitmise eest Sõiduki omanikuna E A . Antud juhul leiab hageja, et esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude V J vastu, kes ei peaks kostja olema. Õige kostja on E A (isikukood xxx, elukoht xxx). Selles tulenevalt taotleb EP V J asendamist õige kostjaga E A. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seda, et parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja, on leidnud ka Tartu Maakohus 28.01.211 tsiviilasjas nr 2-11-3112 tehtud lahendis, märkides, et hagejal on võimalik esitada hagi sõiduki omaniku vastu ning kui sõiduki omanik tõendab hagimenetluses, et sõidukit kasutas sellel ajal keegi teine, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist. Tartu Ringkonnakohus oma 15.03.2011 määruses leidnud, et:”....kuna avaldaja nõude aluseks saab olla võlaõiguslik leping, siis on õigus esitada nõue auto omaniku vastu, kes vastutab lepingu rikkumise eest.” Omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31) ja 25.01.2017 lahendites 3-2-1-77-16, 3-2-1-68-16. EP leppetrahvinõude rahuldamisel on maakohus 08.10.2015 otsuses ts.asjas nr 2-15-7081 asunud seisukohale, et ”Juhul, kui vaadeldavatel kuupäevadel juhtis sõidukit mõni teine isik, nagu väidab hageja, siis tuleb hagejal tõendada, et nendel päevadel oli ta andnud sõiduki kasutada mõnele teisele isikule.” Hageja väljastas vastuse punktis 2 välja toodud kuupäevadel leppetrahvid (Lisa 1-9), kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. VÕS §

158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesolevalt on tõendatud, et Sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Seega parkimistingimuste rikkumisel tuli tasuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti ei ole esitatud ühtegi vastuväidet leppetrahvi(de)le. Kokku on hageja nõue tasumata leppetrahvide eest kokku 270 euro suuruses summas. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Punktis 2 Lisana 1-9 väljatoodud lepetrahvinõuded on muutunud sissenõutavaks. Iga konkreetse leppetrahvinõude maksmistähtaeg on näha Lisadena 1-9 esitatud leppetrahvinõuetel. Kostja vastus 2.Kohtule 14.03.2018. a esitatud vastuses vaidleb E A hagile vastu, kuivõrd ta tagastas sõiduki V J. V J müüs sõiduki S L (tl 91). Kohtule 12.3.2018. a, 25.04.2018. a ja 2.05.2018. a saadetud vastustes vaidleb S L hagile vastu (tl 90, 108, 112) Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja osutab parkimisteenust tasulises eraparklas asukohaga xxx (tl 19-21). Perioodil 7.02.2017. a kuni 16.03.2017. a pargiti sõiduauto, registreerimisnumbriga xxx, hageja poolt opereeritavasse eraparklasse asukohaga xxx korral parkimistingimusi rikkudes (tl 23-73).

või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.