Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-9541 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS CF&S Estonia esitas 20.06.2018 kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxxxx Hxxxxxx hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 42 682,08 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 26.06.2018. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid anti allkirja vastu 09.07.2018. a üle kostja emale, kes elab kostja registreeritud aadressil. Kohus loeb vastavalt TsMS § 322 lg 1 dokumendid kätte toimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid OÜ Julianus Inkasso ja Mxxxxxx Hxxx 21.11.2017. a võla tasumise kokkuleppe nr 2379894. Kokkuleppe punkti 1 alusel loovutas AS CF&S Estonia VÕS § 164 ja § 167 alusel AS CF&S Estonia ja Põllu Apteek OÜ ning Mxxxxxx Hxxx vahelisest tehingutest tuleneva varalise nõude, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Julianus Inkasso OÜ-le. Varalise nõude aluseks on ekspedeerimisleping 08.07.2015, Mxxxxxx Hxxx käendusleping 01.07.2017 ning tasumata arved nr 1512183 (19.06.2015), 1512779 (11.08.2015), 1512423 (08.07.2015), mis on koostatud hageja poolt osutatud teenuse eest. Kokkulepe punktis 2 kinnitab kostja, et OÜ Põllu Apteek ja Mxxxxxx Hxxx võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees 13.11.2017. a seisuga on 42 682,08 eurot (mis koosneb põhisummast 36 542,11 eurot ja viivistest 6139,97 eurot). Võlgnevuse pidi Mxxxxxx Hxxxxtasuma kahe osamaksena - 18 000 eurot hiljemalt 22.12.2017. a ja 24 682,08 eurot hiljemalt 26.01.2018. a. Kostja ei ole ühtegi makset tasunud. Julianus Inkasso OÜ loovutas 24.05.2018. a nõude tagasi AS-le CF&S Estonia, kes volitas ennast kohtus esindama OÜ Julianus Inkasso, edasivolitamise õigusega OÜ-le Julianuse Õigusbüroo. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

2-18-9541 nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 142 sätestab käenduse mõiste, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida (VÕS § 145 lg 1 ja 2). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 21.07.2018. a võlatunnistuses märgitud võlgnevuse 42 682,08 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Julianus Inkasso tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista esindustasu 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Esindamisega seotud kuluks saab lugeda kulu hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Kohus märgib, et hagi ei ole pikka ega ka keerukas, sellel on vaid 2 lisa, õiguslikku vaidlust ei tekkinud. Kohus leiab põhjendatud kuluks saab lugeda 2000 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1200 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets

2-18-9541 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.