OÜ NHL-Trans hagi OÜ ROUTE INVEST vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 167,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ NHL-Trans (registrikood 11334980), seaduslik esindaja O.K. ja lepinguline esindaja Paul Paas Kostja OÜ ROUTE INVEST (registrikood 12551484), seaduslikud esindajad K. O. ja A. O.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.05.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt ROUTE INVEST OÜ NHL-TRANS kasuks põhivõlg 1 050 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 33,26 eurot, kokku 1 083,26 eurot.
3.Välja mõista kasuks viivis põhinõudelt (1 050 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 22.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja OÜ ROUTE INVEST kanda.
5.Määrata kindlaks OÜ NHL-Trans menetluskulude rahaline suurus summas 450 eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 250 eurot ilma käibemaksuta).
6.Välja mõista OÜ-lt ROUTE INVEST OÜ NHL-TRANS kasuks menetluskulud summas 450 eurot.
7.Kohustada OÜ-d ROUTE INVEST tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (450 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 1 050 eurot ja seisuga 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 33,26 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista edaspidi viivis 0,022% päevas põhivõlalt 1 050 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt ja jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
2.Hageja ja kostja vahel oli 28.02.2017 sõlmitud veo tellimus-leping nr 28.02.2017. Hageja täitis lepingus märgitud tellimuse. Lepingu kohaselt oli lepingu tasuks 1 050 eurot. Peale lepingu täitmist saatis hageja kostjale lihtpostiga rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaali ja arve nr 10-03-17/2 summas 1 050 eurot. Mingi aja möödudes hakkas kostja väitma, et rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaal on kuskile ära kadunud. Seepeale hageja saatis meili teel kostjale rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaali valguskoopia. Kostja on jätnud tasumata arves märgitud summa.
3.Lepingu kohaselt toimub tasumine 40 päeva möödumisel rahvusvahelise kaubaveo saatelehe ja arve saamisest. Kostja on kinnitanud, et ta sai rahvusvahelise kaubaveo saatelehe ja arve kätte 21.03.2017. Seega oli arve tasumise viimaseks tähtpäevaks 30.04.2017. Kostja on alates 01.05.2017 arve tasumisega viivitanud ja hageja on alates samast päevast arvestanud kostjale viivist VÕS § 94 ja § 113 kirjeldatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 144 päeva (01.05.2017- 21.09.2017) eest summas 33,26 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIL
4.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled sõlmisid veo tellimus-lepingu nr V 28.02.2017, mille kohaselt maksmine toimub kuni 40 päeva pärast ORIGINAAL CMR ja arve saamisest. Hageja on kostjale saatnud e-posti teel 20.03.2017 ainult CMR koopia ja 21.03.2017 CMR koopia ja arve. Seoses sellega, et lepingu maksetingimused ei ole täidetud, siis kostja ei maksa hagejale. Veo tellija on Leedu firma xxx, kellega oli kostjal sõlmitud lepingu maksetingimused, mille kohaselt originaal CMR puudumise korral koos piiripitsatitega nad ei maksa kostjale, kui lepingu maksetingimused ei ole täidetud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 25.05.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 28.02.2017 sõlmitud veo tellimus-lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1 050 euro ja viivise tasumist. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale tasuma enne, kui hageja on esitanud kostjale CMR originaali koos piiripitsatitega. Lepingu kohaselt toimub maksmine 40 päeva pärast originaal CMR-i ja arve saamist. Veotasu suuruse osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada CMRi sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema
ühinenud CMR-iga; 3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud. CMR ei reguleeri aga täpsemalt veotasunõuet. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega on kaubaveolepingu poolteks vedaja ja saatja. Sellest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist kaubaveolepinguga. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.
8.Kohtule esitatud transporditellimusest nr 28.02.2017 nähtuvalt leppisid pooled kokku selles, et hageja veab kostja eest kauba xxx OÜ lattu (tl 85). Hageja täitis endale võetud kohustuse ja andis kauba üle. Selles osas pooltel vaidlust ei ole, kuna kostja tunnistas kohtuistungil, et kaup on laos (tl 71 pöördel). Hageja poolt kohustuse täitmist tõendab ka kohtule esitatud rahvusvahelise kaubaveo saateleht ehk CMR (tl 31). Hageja esitas kostjale arve nr 10-03-17/2 tasumiseks summas 1 050 eurot (tl 30). Transpordi tellimuse nr 28.02.2017 kohaselt toimub maksmine 40 päeva alates templiga CMR originaalide esitamist. Kohus leiab, et hageja on enda seadusest tulenevad kohustused täitnud. Hageja on toimetanud veose sihtkohta ning andnud üle kolmandale isikule. Seega on kostjal raha maksmise kohustus. Hageja selgituste kohaselt edastas ta CMR originaali kostjale lihtkirjaga. Kohus leiab, et isegi kui CMR-i originaal läks posti teel kaduma, ei vabasta see kostjat hagejale raha maksmise kohustusest. Kostja on kinnitanud, et sai saatelehe koopia ja arve kätte e-posti teel 21.03.2017. Seega tuleb lugeda arve tasumise tähtajaks 30.04.2017. Kostja ei esitanud põhivõlgnevusele sisulisi vastuväiteid. Kostjal on tasu maksmise kohustus mida kostja on rikkunud, jättes tasu eelpool nimetatud summas tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1 050 eurot.
9.Hageja on esitanud kostja vastu seisuga 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude 33,26 eurot. Samuti palub hageja edaspidi kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 1 050 eurot VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 33,26 eurot kuulub rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale tasumata arvelt nr 10-03-17/2 viivituses oldud perioodil 01.05.2017 – 21.09.2017 144 päeva eest viivist 33,26 eurot. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 33,26 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (1 050 eurot) alates 22.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulusid summas 250 eurot. Hageja tasus
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (km-ta) ning kokku 2,5 tundi. Hageja ei taotlenud õigusabi kulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja õigusabitoimingud hõlmavad järgmisi toiminguid: õigusabi materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, kohtule esitamine, kohtuistungil osalemine ja seisukohtade koostamine.
13.Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid ja nendele kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks 2,5 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetlusdokumente lähtuvalt kohtu poolt esitatud nõuetest ning vältinud põhjendamatult menetlusdokumentide esitamist. Kohus peab ka hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määra igati põhjendatuks ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Seega on hageja esimese astme menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 250 eurot (100 x 2,5 tundi). Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hagejale hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.
14.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 450 eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 250 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 450 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.