XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 1370 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2018 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Y OÜ kanda.
4.Välja mõista Y OÜ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 888 eurot XX kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y OÜ-l tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 29.03.2017 töövaidluskomisjonile avalduse Y OÜ vastu, milles palus tuvastada kostja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.03.2017 ja mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses - 1370 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse. Kostja esitas 11.05.2017 maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 13.06.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada kostja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.03.2017 ja mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses - 1370 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 23.08.2016 tähtajatu tööleping nr 84, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autojuhi ametikohale. 16.03.2017 sai hageja kostjalt teate, millega kostja ütles pooltevahelise töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu lõppemise kuupäevaks on kostja märkinud 28.02.2017. Kostja teadis, et hageja oli alates 04.03.2017 haiguslehel. Hageja ei saanud kostjalt ega logistikult, kes töökorraldusi vahetult jagas, ajavahemikul 27.02-03.03.2017 ühtegi töökorraldust ega graafikut, mistõttu ei saanudki hageja tööülesandeid täita. Töölepingu ülesütlemine on alusetu, seaduse nõuetele mittevastav ja seetõttu tühine. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja sai haiguslehe olemasolust teada alles 25.04.2017 töövaidluskomisjoni istungil. Logistiku selgituskirja kohaselt teavitas hageja logistikut oma halvenenud tervislikust seisundist kahel ajavahemikul (04.02.2017-06.02.2017 ja 20.02.2017-23.02.2017), kuid 04.03.2017 haiguslehest teavitamist logistiku selgituskirjast ei nähtu ja see ei ole ka muude tõenditega tõendatud. Isegi kui hageja oleks olnud haiguslehel, ei õigusta see tööle mitteilmumist perioodil 27.02.2017-03.03.2017. Puudub vaidlus, et töötaja nimetatud perioodil töölepingut ei täitnud. Töötaja käitumise tõttu kaotas tööandja kliendi tellimuse. Töötaja rikkus oluliselt töölepingut, mistõttu oli põhjendatud töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta.
5.Alternatiivselt taotles kostja, et kohus vähendaks töötaja kasuks väljamõistetavat hüvitist 0 euroni. Töösuhe kestis lühikest aega. Hüvitist tuleb täiendavalt vähendada seetõttu, et alates 2017.a veebruari algusest on töötaja tekitanud tööandjale korduvalt kahju. Töötajapoolse lepingu rikkumise tõttu on tööandjal tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol - kokku 2700 eurot. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse ja tasaarvestas hageja poolt tekitatud kahju summa töötaja kasuks väljamõistetava hüvitisega. Töötajale makstava kolme kuu keskmine hüvitis saaks olla maksimaalselt 900 eurot.
Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tuvastas poolte vahel 23.08.2016 sõlmitud töölepingu nr 84 erakorralise ülesütlemise 28.02.2017 tühisuse ja luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.03.2017. Hagi TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1370 euro saamiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
7.Pooled sõlmisid 23.08.2016 töölepingu nr 84, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle kaubaveo autojuhi ametikohal töötasuga 430 eurot kuus. 14.03.2017 teatas kostja hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja tööleping lõpetati 28.02.2017.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja koostas 14.03.2017 teate töölepingu nr 84 erakorraliseks ülesütlemiseks alates 28.02.2017 ja et hageja on selle kätte saanud 16.03.2017. Seega ütles kostja töölepingu üles tagasiulatuvalt ja TLS § 104 lg 1 järgi on ülesütlemine alates 28.02.2017 tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus töölepingu alates 16.03.2017 TLS § 107 lg 2 alusel.
9.Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, miks ta ei ilmunud tööle ajavahemikul 27.02.2017 kuni 03.03.2017 ja et ta oleks kostjat teavitanud tööle mitteilmumise takistustest sellel perioodil. TS 24.10.2017 e-kirjast nähtub, et hageja ei ilmunud tööandja kontorisse viimase poolt nõutud kuupäevadel. Ka ei tõendanud hageja, et ta teavitas enda 04.03.2017 haigestumisest kostjat või esitas töövõimetuslehe perioodi 04.03.2017 kuni 03.04.2017 kohta. Arvestades hageja käitumist, ei kuulu tema nõue hüvitise 1370 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Seega ei anna kohus hinnangut kostja alternatiivsele taotlusele hüvitise vähendamiseks. Hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Arvestada tuleb asjaolu, et kohus rahuldas hagi kostja vastu üksnes tuvastusnõude osas ja jättis rahuldamata hageja rahalise nõude. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud hagejalt välja koos viivisega. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
12.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja see tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Menetluskulud oleks tulnud jätta hageja kanda. Kohus jättis vastuolus TsMS § 163 lg-ga 1 ja TsMS § 168 lg-ga 4 menetluskulud poolte endi kanda. See on kostja suhtes ebaõiglane.
13.Hageja loobus kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudmisest. Hageja nõue jäi 50% ulatuses rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise põhjuseks oli hagejapoolne nõudest loobumine. Seega oleks tulnud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta 50% kostja menetluskuludest hageja kanda.
14.Maakohtu otsus on vastuolus ka põhjendatuse nõudega, kuna otsusest ei selgu, milliseid konkreetseid asjaolusid kohus menetluskulude jaotuse juures arvestas. Kui arvestada sellega, et on tõendatud, et töötaja puudus töölt ilma põhjuseta ja rikkus oluliselt
pooltevahelist töölepingut, siis on ebaselge, miks peaks kostja kandma hageja põhjustatud menetlusega seonduvad menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt - tuvastas poolte vahel 23.08.2016 sõlmitud töölepingu nr 84 28.02.2017 erakorralise ülesütlemise tühisuse ja luges töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 16.03.2017 ning jättis hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1370 euro saamiseks rahuldamata.
17.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega sätestab seadus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotamise kohta alternatiivid. Alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-13, p 18). Maakohus põhjendas, miks ta jättis käesolevas asjas poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus arvestas menetluskulude jaotamisel põhjendatult asjaolu, et rahuldati hageja tuvastusnõue ja rahuldamata jäi rahalise hüvitise nõue. Kui üks hageja nõuetest rahuldatakse ja teine jääb rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma otsustust põhjendanud, ei ole õige.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema menetluskulud oleks tulnud jätta täies ulatuses (apellatsioonkaebuse lk 1) või 50% ulatuses (apellatsioonkaebuse lk 3) TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Eelnimetatud sätet kohaldatakse juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Käesolevas asjas ei loobunud hageja hüvitise nõudest ega võtnud seda tagasi. Kohtuotsuse p-s 28 märgitut, mille kohaselt hageja avaldas kohtuistungil, et ta loobuks kompromissi sõlmimise korral rahalisest hüvitisest, ei saa käsitleda hagist osalise loobumise avaldusena. Kohus ei jätnud hageja hüvitisenõuet rahuldamata nõudest loobumise tõttu, nagu kostja väidab.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 888 eurot (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus esindajal konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, maakohtu menetluse ja dokumentidega tutvumiseks 2 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 2 tundi, vastuse
ettevalmistamiseks ja koostamiseks 2 tundi ning ringkonnakohtu määruse ja kirjaga tutvumiseks kokku 0,4 tundi. Esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).
23.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Esindaja kulude suuruse hindamisel arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et maakohtu menetluses hagejal esindajat ei olnud. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, pidi hageja esindaja apellatsioonimenetluses vastuse esitamiseks konsulteerima kliendiga, tegema kindlaks vaidluse asjaolud ja tutvuma kogu asja materjaliga. Ringkonnakohus leiab, et kõigi toimingute tegemiseks kulunud aeg 7,4 tundi on mõistlik ja vajalik. Samuti on mõistliku suurusega hageja esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 888 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab maksma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.