Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Võlgnik: Annabel Clothing OÜ (registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur 11911940, asukoht Laki tn 15, 12915 Tallinn, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja A K; Ajutine pankrotihaldur: Veli Kraavi (Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Annabel Clothing OÜ (registrikood 11911940) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavil likvideerida Annabel Clothing OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi alates Annabel Clothing OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Annabel Clothing OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A K (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi töötasuks 395 eurot, millele lisandub käibemaks 79 eurot.
6.Ajutise halduri tasu summas 474 eurot (sisaldab käibemaksu) välja mõista võlgnikult Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652, arvelduskonto nr EE692200221023555162 Swedbank AS), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile. 1 (4)
2-18-9151
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-6 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Annabel Clothing OÜ esitas 13.06.2018 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ületab võlgniku kohustuste maht varasid ning võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.26.06.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Veli Kraavi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 15.08.2018.
3.08.08.2018 esitas Veli Kraavi kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt alustas võlgnik äritegevust 2010. aastal ja peamiseks tegevusalaks on olnud rõivaste arendus ja tootmine. 2018. aastal tekkisid makseraskused, mis olid püsivad ega võimaldanud ettevõtte tegevust jätkata. Võlgniku varana on ajutine haldur tuvastanud põhivara jääkmaksumusega 21 036,51 eurot, mille osas ajutine haldur märgib, et kuna järelturg seadmetele puudub, siis on vara realiseerimisväärtus olematu ja haldur nimetatud vara väärtusena ei käsitle. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks kokku on 31 816,29 eurot. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Makseraskused on suure tõenäosusega tingitud pikaajaliste välismaiste lepingupartnerite makseraskusest ja pankrotistumisest, mis oluliselt mõjutas võlgniku tootmismahtu ja rahavoogusid. Kuriteo tunnustele vastavate tegude tegemist ajutise menetluse käigus ei ilmnenud. Ajutises menetluses kogutud andmete ja materjalide kohaselt ei ole võimalik väita, et võlgniku poolt tehtud tehingud või sõlmitud kokkulepped kuuluksid tagasivõitmisele. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 1500 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi, arvestusega 79 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 395 eurot, millele lisandub käibemaks 79 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista menetlusabina riigi vahenditest.
5.15.08.2018 toimunud kohtuistungil ajutine haldur isiklikel põhjustel ei osalenud ning kohus vaatas pankrotiavalduse läbi tema osavõtuta. Võlgnik jäi avalduse juurde. Kohus avaldas ajutise halduri aruande ja toimiku materjalid. Võlgnik lisas, et ei saa kindlalt väita, et vara on täiesti väärtusetu. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele 2 (4)
2-18-9151 isikutele tasuda 1500 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.08.2018. Seisuga 15.08.201822.08.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on põhivara, mida ajutine haldur peab väärtusetuks ning kohustusi pankrotiavalduse esitamise seisuga 31 816,29 eurot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme A K (isikukood xxxx).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt 3 (4)
2-18-9151 pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 79 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 395 eurot, millele lisandub käibemaks 79 eurot.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on põhivara jääkmaksumusega 21 036,51 eurot. Samas on haldur märkinud, et kuna varal järelturg puudub, on vara realiseerimisväärtus olematu ning ajutine haldur nimetatud vara väärtusena ei käsitle. Seetõttu on ajutine haldur palunud hüvitada oma tasu menetlusabina riigi vahenditest. Ajutise halduri aruandes on välja toodud, et põhivara hulka kuuluvad näiteks kasutatud mööbel, juurdelõikuslaud, õmblusmasinad, triikimislaud jne. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, mille kohaselt võib nimetatud vara vastava valdkonna professionaalidele huvi pakkuda ning ei saa järeldada, et vara on täiesti väärtusetu. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnikule kuulub realiseeritav vara, ei ole põhjendatud hüvitada ajutise haldur tasu menetlusabina riigi vahenditest. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu summas 474 eurot (sisaldab käibemaksu) välja mõista võlgnikult Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652, arvelduskonto nr EE692200221023555162 Swedbank AS), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.