Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
16.08.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-107944
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
180 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (vastustaja): OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn)
XX vastu
Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 20.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX vastu kokku 180 euro saamiseks. 09.05.2017 määrusega andis kohtunikuabi avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 25.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu võlgnevuse 180 euro väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik vähemalt alates 21.10.2011. Sõidukit pargiti korduvalt hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja poolt on tasumata järgnevad leppetrahvinõuded: 21.08.2014 Ülemiste Põhja-Lõuna parkimisala; 23.03.2015 Juhkentali 1 parkimisala; 02.10.2015 Mere pst 6/8 parkimisala; 04.04.2016 Mere pst 6/8 parkimisala; 26.05.2016 Mere pst 6/8 parkimisala; 18.06.2016 Mere pst 6/8 parkimisala. Kokku leppetrahvide nõue 180 euro (6x30) eurot. Leppetrahvidele lisatud fotod sõidukist tõendavad, et 1) sõiduk oli pargitud (sõidukis ega selle läheduses ei ole kedagi) ja 2) sõiduk oli pargitud eelmärgitud aegadel hageja opereeritavatele parkimisaladele, millal väljastas ka hageja leppetrahvid, kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata.
4.Kuna kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõiduki omanik ja juhul, kui kostja ei kasutanud, sh parkinud sõidukit parkimistingimuste rikkumise ajal, ei ole kostja hagejale vastavast asjaolust teada andnud, mistõttu kostja on vastutav leppetrahvinõuete täitmise eest. Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud. Ebaõige on kostja väide, et hagejal tuleb tõendada, kellega vaidlusalustel aegadel parkimisleping sõlmiti. Vastavalt Riigikohtu otsustele tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud, kes tema sõidukit leppetrahvinõuete esitamise ajal kasutas, sh parkis.
5.Hageja ei nõustu käsitlusega liiklusseaduse (LS) § 72 lg 2 osas, sest liiklusseadus reguleerib avalikõiguslikke suhteid. See tähendab, et kuue kuuline andmete säilitamise kohustus on liiklussüütegude korral. Antud juhul on tegemist on eraõigusliku suhtega ning võlanõude aegumistähteg on reeglina kolm aastat, mistõttu antud vaidluses LS § 72 lg 2 ei kohaldu. Kuna kostja ei ole tõendanud, kes kostja sõidukit vaidlusalustel aegadel kasutas, vastutab kostja esitatud leppetrahvinõuete täitmise eest. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole kõnealust sõidukit hageja parkimisaladel parkinud. Hagi esitamise ajaks on möödunud LS § 72 lg 2 tulenev 6 kuuline tähtaeg, mille jooksul oli kohustuslik säilitada andmeid sõidukit kasutanud isikute kohta. Tõendamiskoormis sõidukit parkinud isiku kindlakstegemise osas on üle läinud hagejale. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Hageja ei ole tuvastanud, kes hagis väljatoodud kuupäevadel parkla operaatoriga lepingu sõlmis.
7.Hageja esitatud piltide koopiaid ei saa kasutada tõenditena, kuna ei ole selge, millal, kus ja mis asjaoludel on need tehtud. Lisaks ei ole nimetatud koopiate põhjal võimalik tuvastada sõiduki asukohta, parkimist, parklat, parkla ala, sissepääsu ega parklasse sõitnud sõiduki juhti.
8.Hagi lisades 2-7 olevad leppetrahvinõuded on valget värvi A4 formaadis olevate dokumentide digitaliseeritud koopiad. A4 formaadi mõõt (L x K) on 210 x 297 mm. Ükski pilt ühtegi A4 formaadis valgel paberil dokumendi olemasolu ei tuvasta. Ükski pilt ei tuvasta mis on sõiduki kojamehe vahel olnud värviliste (kollane, sinine) teise, kitsa formaadiga dokumentide sisu, mistõttu ei ole ka võimalik seostada ühtegi hageja vastuväites loetletud pilte ühegi hagis väljatoodud leppetrahvinõudega.
9.Hageja ei ole tõendanud, et asukohtades Juhkentali 1, Mere pst 6/8 ja Ülemiste City Põhjalõuna asuvad parklad ning et hagejal on seaduslikult õigus seal parkimist korraldada ja et eespoolmainitud parklad asuvad kohtades, mille sihtotstarve vastab seaduses ette nähtud nõuetele ja on ärimaa. Seisuga 06.06.2017 ei ole elektroonilises ehitusregistris (https://www.ehr.ee) eespoolmainitud parklate osas ehitusluba väljastatud, mistõttu ei ole hagejal õigust seal parklateenust osutada. Esimese astme kohtu lahend
10.Harju Maakohtu 28.06.2018 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus (leppetrahv) summas 180 eurot. Maakohus määras, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75 eurot.
11.Auto omanikul ja vastutaval kasutajal lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal tema autot kasutab. Samuti peab olema auto omanik valmis neid asjaolusid tõendama (vt RKTKo nr 3-2-1-82-16 p 24). Hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et auto numbrimärgiga XXXXXX oli pargitud 21.08.2014 Ülemiste City Põhja-Lõuna, 23.03.2015 Juhkentali 1 ja 02.10.2015, 04.04.2016, 26.05.2016 ning 18.06.2016 Mere pst 6/8 parkimisaladele ning et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik vähemalt alates 21.10.2011. Kostja on küll vastuväitena esitanud, et tema ei ole autot nimetatud aegadel kasutanud ega parkinud, kuid ei ole oma väiteid tõendanud ning alust ei ole kostja väitel, et hageja peab olema see, kes parkija isiku tuvastab. Seega tuleb lugeda leppetrahvi tasumise eest vastutavaks isikuks auto numbrimärgiga XXXXXX omanik (kostja). Seega ei ole asjakohased ka kostja väited ja seisukoht LS § 72 lg 2 kohta, mille kohaselt, kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama, kuivõrd kostja vastutab väidete mitte ümberlükkamise korral leppetrahvide tasumise eest.
12.Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud ning tõendatud, millal ja millisel parkimisalal on sõidukiga numbrimärgiga XXXXXX pargitud. Hageja piltmaterjaliga on tõendatud eelnevad asjaolud, sh parkimisaeg ja –koht, kuivõrd pildimaterjalidelt on nähtav 1) auto parkimine parkimisaladel; 2) parkimistrahvi teostamise ning parkimise kuupäev ning kellaaeg; 3) parkimisala ümbrus nii auto ümber kui auto peegeldusest; 4) parkimisteenuse osutaja poolt parkimisala sissesõitude juurde püstitatud sildid, parkimistingimused, millelt on tuvastatav ka parkimisala parkimistsooni järgi. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kostja väited, mille kohaselt ei ole võimalik tuvastada parklat, selle asukohta, parkimist ega parkla ala. Hageja on eeltoodud asjaolude tõendamiseks esitanud põhjaliku ja ülevaatlikku pildimaterjali. Esitatud piltidelt on nähtav, et parklasse sisse- ja väljasõidu juures asuvad tahvlid parkimistingimustega ning tsooni info. Nimetatud tüüptingimused esitavad muuhulgas tingimused sõiduki parkimiseks ja hageja selgesõnalise tahte lepingu sõlmimiseks, kui sõidukiga parkija auto hageja parklasse pargib.
13.Hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt.
Kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Parklate Ülemiste City Põhja-Lõuna, Mere pst 6, 8 ja Juhkentali 1 parkimistingimused sätestavad muuhulgas, et sõiduki parkimisega parkimisalale loetakse sõiduki juhi ja parkla operaatori vahel sõlmituks parklakoha üürileping parkimistingimustes toodud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping, seejuures parklakoha üürileping.
14.Hageja poolt kohtule esitatud piltidega parkimisaladest, sh kostja auto parkimisest nimetatud aladel, ning parkimistingimustest, on tõendatud, et poolte vahel oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud ka leppetrahvi kohaldamises. Hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded iga parkimislepingu rikkumise eest summas 30 eurot, kokku 180 eurot (6x30). Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korrektselt vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kostjale koheselt leppetrahvikviitungid kostjapoolse lepingu rikkumise korral ning jätnud vastava teate kostja auto kojamehe vahele, mis on tuvastanud ning tõendatud kohtule hageja poolt esitatud piltmaterjaliga kostja poolt pargitud autost, millel asub muuhulgas leppetrahvi kviitung. Kostja ei ole leppetrahve tähtaegselt tasunud ning leppetrahvi nõue on muutnud sissenõutavaks. Kostjal on kohustus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 158 lg 1 tasuda hagejale leppetrahvi parkimistingimuste, pooltevahelise lepingu rikkumise tõttu.
15.Alusetud on kostja väited nagu ei oleks võimalik tuvastada kviitungitelt, mis on asetatud auto kojamehe vahele, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Tavapärane on praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb parkimise eest tasuda nii eraparklates kui linnatänavatel ning et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse auto kojamehe vahele. Hageja poolt kohtule esitatud piltmaterjalilt on võimalik tuvastada, et igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja auto kojamehe vahele asetatud üksteisele sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega.
16.Aasjaolu, kas hagejal on õigus eelmärgitud parkimisaladel parkimisteenust osutada, on hageja ning maa omaniku omavaheline õigusküsimus ning käesoleva tsiviilasja raames lahendatakse hageja ning kostja vaidlus parkimislepingu sõlmimise ja leppetrahvi tasumise kohta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja palub 29.07.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.Hageja poolt esitatud piltmaterjalil puuduvad kuupäevad. Pildimaterjali põgusal uurimisel selgub, et parkimistingimuste piltmaterjal on leppetrahvidega erinevast ajast. Maakohus jättis arvestamata kostja kirjaliku analüüsi iga probleemse pildi kohta. Hageja ei tõendanud ega maakohus ei tuvastanud, millised tingimused, millisel alal ja kas üldse kehtisid või kas liiklus- ja teavitusmärgid ja viited infotahvlitele või millise sisuga infotahvlid, kui üldse, eksisteerisid hagis loetletud asukohtades ning sündmuste ajal. Tingimuste puudumise tõttu ei tekkinud lepingulist suhet ja hagejal ei olnud õiguslikku alust esitada leppetrahvi nõudeid, mistõttu kogu hagi on alusetu.
19.Kostja tõi maakohtus välja, et mitmed hageja tüüptingimused olid tühised (vt nt VÕS § 42 lg 3 p 7). Maakohus leidis ebaõigesti, et asja lahendamisel ei ole asjakohane LS § 72 lg 2. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-82-16 märgitud
sündmused toimusid LS § 72 lg-s 2 nõutud kuue kuu andmete säilitamise aja sees. Käesoleval juhul see nii ei ole.
20.Tarbijakaitseseaduse § 16 lg 2 p 2 järgi on eksitav kauplemisvõte ettevõtte selline käitumine, millega esitatakse teenusega seotud teavet ebaselgelt või mitteõigeaegselt. Kuna hageja ei tõendanud parklate olemasolu, täpset asukohta, parkla ligipääse, parkla ala, piirdeid, liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite asukohta jne, siis ei ole ka võimalik sündmuste olukorda (sealhulgas sõiduki asukohta) tõeselt kirjeldada.
21.Hageja esindajale antud volikiri kehtis kuni 31.12.2017, kuid sellest hoolimata lubas maakohus hageja esindajal menetluses osaleda. Eeltoodud rikkumine on otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 180 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
23.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
25.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).
26.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
27.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest
keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.