Osaühing Europark Estonia hagi J P vastu võlgnevuse nõudes 45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490; aadress Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja jurist Elari Arjakas (e-post [email protected]) Kostja: J P (isikukood xxx; aadress xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi J P vastu.
2.Välja mõista kostjalt J P (isikukood xxx) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja J P kanda.
4.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt J P (isikukood xxx) hageja Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 408 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 288 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-123252 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 01.09.2022 hagi J P (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis 18.01.2021 sõiduk registreerimismärgiga xxx, mille omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (leppetrahv nr xxx summas 30 eurot, maksetähtajaga 11.02.2021), paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvile vastuväiteid ei esitanud.
3.Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele) ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Eeltoodu tõendamiseks on hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud alal asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
4.Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki,
2-22-123252 annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud nõustumuse lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd oli olemas hageja pakkumus ja kostja kui sõiduki omaniku / vastutava kasutaja nõustumus lepingu sõlmimiseks, oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel.
5.Hageja lisab, et vaidlusalusel kuupäeval, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud eelnimetatud kuupäeval nimetatud parkimisalal liiklusseaduse § 2 p 49 mõttes.
6.Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on Transpordiametist saadud teabe (hagiavalduse lisa 3) alusel kostja, kuivõrd Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 22.05.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni muudatusi tehtud. Lisaks pole ka kostja vastupidist tõendanud. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.
7.Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude (18.01.2021 väljastatud leppetrahv nr xxx summas 30 eurot, maksetähtajaga 11.02.2021) koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, s.o 18.01.2021 (hagiavalduse lisa 1), täites leppetrahvinõude mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse TsÜS § 70 mõttes. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
8.Kohtueelselt saatis hageja 25.05.2022 kostjale meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx (hagiavalduse lisa 4). Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 15 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega sõidukite omaniku / vastutava kasutaja andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja saatmise kulu. Kostja vastuväited
9.Kostja on esitanud 22.09.2022 hagile vastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et tal ei tekkinud hagejaga lepingulist suhet, kuna lepingulise suhte tekkimise eelduseks on liiklus- ja teavitusmärkidest tuleneva pakkumuse olemasolu. Kostja selgitab, et 18.01.2021 kella 18 ajal, kui tema parklasse sisenes, siis polnud hageja liiklus- ja teavitusmärgid selle kohta, et tegemist on hageja opereeritava tasulise parklaga (kus kehtivad kindlad parkimistingimused) kostjale nähtavad. Kostja väidab, et tegemist oli õhtuse pimeda ajaga, mil sadas tihedat lund ning hageja infotahvlid on tumehalli värvi ning ilma lisavalgustuseta ja peegelduskileta, mis aga on olemas liiklusmärkidel. Lisaks on hageja liiklus- ja teavitusmärgid kostja hinnangul paigaldatud ebasobivatesse kohtadesse või ebasobiva nurga alla, mistõttu ei ole võimalik neid halva ilmaga / pimedal ajal märgata. Samuti oli vaidlusalune parkla varasemalt pikemat aega tasuta kasutamiseks ega asu kesklinna tsoonis, kus võiks eeldada tasulist parkimist. Kostja leiab, et hageja peab kas muutma oma parkimistsooni selliselt, et infotahvlid ja -märgid oleksid alati nähtavad (valgustama infotahvlid ja muutma nende värvi) või takistama halva ilma korral parklasse sissesõidu ja mitte trahvima inimesi, kui teavitusmärgid ei ole nähtavad. Kostja esitas eeltoodud väidete tõendamiseks oma vastusele ka fotod. Kostja lisab, et teised parklate operaatorid on teinud oma parkimistingimusi sisaldavad liiklus- ja teavitusmärgid nähtavaks sellega, et need on valgustatud ja värvides, mis on nähtavad
2-22-123252 eemalt ka pimedal ajal. Kostja hagejaga lepingut ei sõlminud, kuna kostjale ei olnud hageja liiklusja teavitusmärgid nähtavad.
10.Kostja tunnistab, et ta parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja poolt opereeritavas parklas. Samas jääb kostjale arusamatuks, kuidas on võimalik tutvuda parkimistingimustega enne auto parkimist, kuivõrd parkimistingimustega tutvuma minnes on auto juba pargitud ja tingimusi rikutud, mistõttu sisuliselt ei ole võimalik parkimistingimustega tutvuda parkimistingimusi rikkumata.
11.Kostja leiab, et Transpordiamet ei ole kooskõlastanud hageja paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke ning samuti ei ole hageja edastanud kostjale lauluväljaku kooskõlastatud liiklusskeemi ega muud infot, mis tõendaks, et hageja parkimiskorraldamise lahendus on heaks kiidetud ja vastab nõuetele. Seega on hageja ilmselt paigaldanud kõik liiklus- ja teavitusmärgid oma äranägemise järgi.
12.Kostja selgitab, et ta on püüdnud jõuda hagejaga kohtuvälisele kokkuleppele, kuid hageja sellega ei nõustunud ega esitanud ka omapoolset lahendust. Lisaks on hageja keeldunud kostjale avaldamast isiku andmeid, kes vastas kostja pretensioonile, mistõttu on kogu asi kostja jaoks ebausaldusväärne.
13.Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 15 eurot on põhjendamatu, kuivõrd hageja oleks võinud vastavad andmed saada ka kostjalt, selliste andmete saamiseks Transpordiametist tuli hagejal maksta üksnes 0,20 eurot ning sama päringu eest on hageja juba varasemalt nõudnud 1 euro. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele
14.Hageja esitas 06.10.2022 seisukoha kostja vastusele ning tõi välja, et vastupidiselt kostja väidetele on poolte vahel sõlmitud leping liikulus- ja teavitusmärkide vahendusel, kuivõrd kõik infotahvlid olid olemas leppetrahvi väljastamise kuupäeval.
15.Hageja ei nõustu kostja väitega, et infotahvlid ei olnud nähtavad ja et lepingut ei sõlmitud. Hageja selgitab viidates hagiavalduse lisas 2 lk-l 1 toodud fotole, et lepingutingimused olid ka pimedal ajal valgusvihu all näha. Samuti on infotahvli tähed paigaldatud selliselt, et kui neile valgus peale langeb, siis on nad loetavad, mistõttu on kostja väide, et infotahvlid on peegelduskileta, alusetu. Hageja lisab, et kui kostja möödub sõidukiga sinise taustaga märgist, mis viitab tasulisele parkimisalale ning mille esiküljel on välja toodud kõik vajalik (tsooni number, maksumus), siis on need selgelt loetavad. Hageja esitas oma seisukohaga lisad nr 1-9, milles on välja toodud parkimiskorraldaja poolt tehtud fotod parkimisalale sisenedes perioodil 06.01.2021 – 12.02.2022 ehk sisuliselt kaks nädalat enne kõnealuse parkimistrahvi väljastamist ja pärast. Kusjuures kõik fotod on tehtud eriaegadel õhtusel ajal ja nii välguga kui välguta, sõiduki seest kui ka väljast. Hageja hinnangul on kõikidelt fotodelt selgelt näha, et on olemas teave, et sisenetakse tasulisele parkimisalale ning teave on nähtav hoolimata sellest, kas sajab vihma või lund.
16.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et infotahvlid peaksid olema valgustatud, kuivõrd esiteks ei ole õiguslikult sellist kohustust reguleeritud ning teiseks Eesti Vabariigis on 99% liiklusmärkidest valgustamata (erandiks on mõned elektroonilised liiklusmärgid). Kui kostja eeldust rakendada igapäevaelus, siis sellise loogika kohaselt oleks normaalne, kui kõik sõidukijuhid sõidaksid pimedal ja sademete võimalusega ajal nii nagu ise soovivad, sest ühtegi kiirusepiirangumärki vm kohustuslikke liiklusmärke pole kostja hinnangul näha. Hageja leiab, et kostja esitatud fotomaterjal märkide paiknemise osas tõendab samuti, et kõik märgid on nähtavad, need on olemas sissesõitude juures ja sellega seoses kostja justkui kinnitab, et hageja on märgistanud parkimisala piisavalt selgelt ja arusaadavalt.
17.Kostja viidatud video palub hageja jätta kohtul tähelepanuta, kuivõrd sellega ei ole võimalik tõendada liiklustahvlite puudumist. Video on tehtud kostja poolt ning see on filmitud käsitsi. Hageja hinnangul on kostja teadlikult teinud video selliselt, et sellele ei jääks infotahvlid peale, kuivõrd seda videot iseloomustab nii piiratud vaatenurk/vaateväli kui ka see, et kaamerapilt liigub
2-22-123252 korduvalt vasakult-paremale, et vajadusel mitte jätta videole märkide asukohti. Kindlasti ei ole video tehtud ka sellest ajast, kui sõiduk pargiti ning leppetrahv väljastati, kuna hagiavalduse lisas nr 1 on näha fotod sõidukist, kuid kostja esitatud videos pargitakse sõiduk teistpidi.
18.Kostja väide, et liiklustahvlid ei ole kooskõlas Transpordiameti nõuetega, jääb hagejale mõistmatuks, sest kostja ei ole selgitanud, mille alusel peaksid olema eramaal olevad parkimistingimused kooskõlastatud Transpordiametiga. AÕS (asjaõigusseadus) alusel võib olla kinnisasja omanikuks eraisik kui ka füüsiline isik ning omanikul on õigus asja vallata oma äranägemise järgi. Seega eramaal olevad liiklus- ja infotahvlid ei ole ega saagi olla Transpordiametiga kooskõlastatud, kuivõrd Transpordiametil (või Tallinna Transpordiametil) ei ole pädevust ega õigust reguleerida parkimist eramaal, vaid linnale või riigile kuuluvatel aladel. Eraparklas reguleerib parkimist maaomanik, kes võib ka parkimiskorralduse jätta mõne operaatori, nt hageja teha. Hageja on reguleerinud antud alal parkimist lähtudes nii kehtivast õiguspraktikast kui ka aastatepikkusest kogemusest. Hageja hinnangul on kostja juba joonistanud enda lisatud joonisel välja, et antud parkimisalal on kõikide sissesõitude/väljasõitude juures vajalikud märgid olemas ning parkimisalal on välja toodud ka parkimistingimused, millega saab tutvuda.
19.Hageja leiab, et tema sissenõudmiskulude nõue vastab VÕS §-s 1132 väljatoodud piirmääradele. Lisaks on hageja saatnud kostjale füüsilised kirjad 12.07.2021 (hageja 06.10.2022 seisukoha lisa 10) kui ka korduva kirja 25.05.2022 (hagiavalduse lisa 4). Kostja on otsinud välja mingisuguse varasema kohtulahendi, kus hageja on nõudnud 1 euro hüvitamist. Kostja ei ole pööranud tähelepanu sellele, et isegi kui viidatud lahendis nõudis hageja kahju hüvitamiseks üksnes ühe euro, siis antud juhul see nii ei ole. Lisaks lahendis väljatoodule on hageja käesoleval juhul teinud peale päringu Transpordiametile ka päringud rahvastikuregistrile ning saadud andmetele tuginedes saatnud kostjale kaks kirja. Ei ole kahtlust selles, et kostja ei ole kirju kätte saanud, kuivõrd peale 12.07.2021 kirja saatmist võttis kostja hagejaga ühendust ning uuris, et mis suurusjärgus on täiendavad menetluskulud (hageja 06.10.2022 seisukoha lisa 11). 25.05.2022 kirja saatmise järgselt ei ole kostja aga hagejaga ühendust võtnud ega nõuet vabatahtlikult tasunud.
20.Hageja palub kohtul jätta ülejäänud kostja arvamused ja seisukohad parkimise korraldamise osas tähelepanuta, kuivõrd tegemist on kostja subjektiivse arvamusega, mis ei põhine tõenditel, seadusel ega õiguspraktikal. Kostja 23.10.2022 täiendav seisukoht
21.Kostja on oma täiendavas seisukoha jätkuvalt arvamusel, et poolte vahel pole lepingut sõlmitud, kuivõrd infotahvlid, millelt lepingutingimused tulenevad, ei ole peale päikeseloojangut nähtavad ega loetavad (puudub valgustus ja peegelduskile) ning infotahvlid asetsevad ebasobivalt, sh liiga kõrgel. Kostja hinnangul pole mõistlik oodata, et parkla kasutajad peaksid neid infotahvleid suurest parklast otsima ja et neil on alati taskulamp kaasas, kuivõrd parklasse sisenemisel pole võimalik neid märgata.
22.Lisaks palub kostja võtta asja materjalide juurde kostja poolt hiljem tehtud videod, mis näitavad parkla infotahvlite asukohta ja seda, et need ei ole nähtavad. Kostja hinnangul on videotest hästi näha, et infotahvlid ei ole eristatavad. Kostja toob näitena, et seevastu Paepargi tn 57 Maxima parklas on lausa 16 valgustatud infotahvlit.
23.Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 480 eurot (s.o 5 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot). Hageja 31.10.2022 täiendav seisukoht kostja 23.10.2022 seisukohale
24.Hageja leiab, et kostja väide justkui oleks tegemist esimese korraga, kui ta pargib sõidukit tasulises eraparklas, on vale. Hageja lisas oma seisukohale lisa nr 1, millel on välja toodud kostja mobiilsed parkimised perioodil 14.12.2019 kuni 22.10.2022 ja millelt on selgelt näha, et kostja on parkinud oma sõidukeid aastate jooksul korduvalt hageja hallatavates parklates. Näiteks on kostja parkinud 19.06.2020 (pool aastat varem) Tallinna Lauluväljaku teises parklas ehk nn Mere parklas.
2-22-123252 Hageja on seisukohal, et parkimistasu parkinud sõidukite eest on tasunud just kostja, kuna viidatud telefoninumber on ka K G OÜ kontaktnumbrina välja toodud, mille juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja on kostja juba viimased viis aastat. Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et hageja poolt asetatud parkimistingimused ei olnud valgustatud, mistõttu ta ei teadnud nende olemasolust või et ta ei teadnud, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja sellest tulenevalt rikkus parkimistingimusi. Pole võimalik, et pool aastat varem oli Lauluväljaku alal parkimisinfo märgistatud nähtavalt, kuid pool aastat hiljem ei ole enam ühtki märki kuskil näha. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et tema seatud parkimistingimused on tüüptingimused, mis on kas identsed või sarnased pea kõikides parklates. Muuhulgas käsitlevad parkimistingimused suures osas ka olukordasid, mis saab siis, kui parkimistingimusi rikutakse. Parkimistingimuste järgimiseks ei ole vaja sisuliselt igakordselt parkimistingimustega eraldi tutvuda, kuna alale sisenedes on kõige olulisem juba välja toodud – ala nimetus ning maksumus. Arvestades ka seda, et kostja on korduvalt parkinud hageja hallatavatel parkimisaladel selliselt, et tasub parkimise eest mobiilselt, ei ole hageja hinnangul usutav ka väide, et alale sisenedes ei teadnud kostja parkimistingimusi, seda enam, kui parklasse sisenemisel on peegelduskilega sinisel märgil „P“ tähis, mis viitab tasulisele parkimisalale kui ka kirjas suurelt TSOON MAE; 1h – 1€; päev – 3€ ning info, et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel. Hageja on juba ka tõendanud, et viidatud infot on näha selgelt nii päevasel kui õhtusel ajal. Lisaks märgib hageja, et kuigi kostja toob välja, et parkimisalale sisenedes ei ole võimalik märke näha, et asutakse tasulisel parkimisalal, siis mingil põhjusel on 23.12.2021 kostja aga neid samu märke näinud samal parkimisalal ning parkimise eest tasunud ja seda olukorras, kus hageja ei ole märkide asukohtasid muutnud.
25.Arvestades, et kostja ise on esitanud fotod ja ülevaatliku skeemi antud parkimisalal asuvatest märkidest kui ka nende teisel küljel asuvatest parkimistingimustest, siis ei saa olla vaidlust selles, kas viidatud alal olid parkimistingimused sel ajal olemas või mitte. Hageja on kostjapoolset lepingurikkumist tõendanud, kostja aga ei ole esitanud ühtegi tõendit, et viidatud sõiduk ei parkinud sel ajal hageja hallatavas parklas. Hageja tugineb seejuures Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas 2-19-123666 (p 39) ja Riigikohtu 06.12.2017 lahendile tsiviilasjas nr 2-153430. Hageja on esitanud tõendid, millelt on selgelt näha, et hageja on paigutanud leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele pärast parkimistingimuste rikkumise fikseerimist. Selle tulemusel on hageja hinnangul täidetud ka VÕS § 159 lg-st 2 väljatoodud eeldused (Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-17-107944 p 15).
26.Hageja leiab, et pooled ei vaidle selle üle, et antud parkimisalal on sissesõidud tähistatud selgelt ega ka selle üle, et parkimistingimused on välja toodud igal sissesõidul. Samas iga võimaliku koha ja isegi tänava märgistamist ei ole vajalikuks pidanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2013 lahendis nr 3-12-755.
27.Kostja on ise omaks võtnud, et kostja sõiduk parkis hageja viidatud ajal hageja viidatud parkimisalal ning hageja on tõendanud, et kuivõrd parkimistingimusi rikuti, siis väljastati selle tulemusel ka leppetrahv, mis on tasumata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas
2-22-123252 kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
29.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
30.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
31.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
32.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
33.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
34.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 18.01.2021 sõiduki registreerimismärgiga xxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks. Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 18.01.2021 aadressil Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et parkimistingimuste rikkumise tõttu kostjale esitatud leppetrahvinõue (leppetrahv nr xxx summas 30 eurot, maksetähtajaga 11.02.2021) summas 30 eurot on kostja poolt tasumata.
2-22-123252
35.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hageja ja kostja vahel oli 18.01.2021 sõlmitud parkimisleping. Seega vaidlevad pooled käesoleva otsuse punktis 33 toodud leppetrahvinõude eelduste üle, mistõttu tuleb kohtul vastavalt kostja vastuväidetele analüüsida järgmist: kas vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, kus kehtivad hageja kehtestatud parkimistingimused (I) ning kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (sh kas liiklusja teavitusmärkidel toodud tingimused olid kostjale nähtavad ja arusaadavad) (II). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas (s.o sissnõudekulude nõue) ja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud (III). (I)
36.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk registreerimismärgiga xxx oli pargitud 18.01.2021 aadressil Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn, s.o hageja poolt opereeritavatel parkimisalal parkimistingimusi rikkudes. Nimelt ei olnud kostja sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit, sõidukite parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioskis, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskellal või sedelil ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingute sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagiavalduse lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.
37.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduki registreerimismärgiga xxx omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o vastavalt 18.01.2021 seisuga, kostja ehk J P. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 70), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks xxx, mis kuulub rahvastikuregsitri andmetel J P’ile. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud.
38.Kostja ei ole vastu vaielnud ka sellele, et ta parkis vaidlusaluse sõiduki (reg.nr xxx) vaidlusalusel kuupäeval (s.o 18.01.2021) aadressil Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn. Seega kostja tunnistab, et ta parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja poolt opereeritavas parklas.
39.Järgnevalt analüüsib kohus, kas vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, kus kehtivad hageja kehtestatud parkimistingimused.
40.Kostja on oma vastustes asunud seisukohale, et tal polnud võimalik aru saada, et Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga. Samuti on kostja välja toonud, et vaidlusalune parkla oli varasemalt pikemat aega tasuta kasutamiseks ega asu kesklinna tsoonis, kus võiks eeldada tasulist parkimist.
41.Hageja on seisukohal, et kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on tasulise eraparklaga, kuivõrd kõik sellekohased liiklus- ja teavitusmärgid olid vaidlusalusel parkimisalal olemas ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval.
42.Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 2 (dtl 63-69), s.o vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka
2-22-123252 parkimistingimused. Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad. Hageja on nii hagiavalduses (s.o lisas 2; vt ka otsuse p 36) kui ka oma 06.10.2022 esitatud seisukohas toonud selgelt välja, et parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn parkimisalal tasuta parkida, mida tõendavad hagiavalduse lisas 2 (dtl 63-69) esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 2) näha, et parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Seega kohus nõustub hagejaga, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal polnud võimalik aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, ei oma asjas tähtsust. Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte, kes opereerib aadressil Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval). (II)
43.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, sh kas liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimused olid kostjale nähtavad ja arusaadavad.
44.Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei sõlmitud 18.01.2021 lepingut liiklus- ja teavitusmärkide vahendusel, kuivõrd need ei olnud kostjale pimedal ajal ja halbade ilmastikutingimustega nähtavad. Kostja leiab, et hageja liiklus- ja teavitusmärgid ei ole nõuetekohased, kuna need on ebasobivat värvi (tumehallid), paigaldatud ebasobiva nurga alla või kohtadesse (sh liiga kõrgele) ning ilma lisavalgustuse ja peegelduskileta, mistõttu pole võimalik neid pimedal ajal ja halbade ilmastikutingimustega näha. Kostja leiab, et hageja peab kas muutma oma parkimistsooni selliselt, et infotahvlid ja -märgid oleksid alati nähtavad (valgustama infotahvlid ja muutma nende värvi, nagu on teistel parkla operaatoritel) või takistama halva ilma korral parklasse sissesõidu ja mitte trahvima inimesi, kui teavitusmärgid ei ole näha. Kostja hinnangul pole mõistlik oodata, et parkla kasutajad peaksid neid infotahvleid otsima ja et neil on alati taskulamp kaasas, kuivõrd parklasse sisenemisel pole võimalik neid kohe märgata.
45.Hageja ei nõustu kostja väitega, et infotahvlid ei olnud nähtavad ja et lepingut ei sõlmitud. Hageja selgitab viidates hagiavalduse lisas 2 lk-l 1 toodud fotole, et lepingutingimused olid ka pimedal ajal valgusvihu all näha. Hageja esitas oma seisukohaga lisad nr 1-9, milles on välja toodud parkimiskorraldaja poolt tehtud fotod parkimisalale sisenedes perioodil 06.01.2021 – 12.02.2022 (ehk sisuliselt kaks nädalat enne ja pärast kõnealuse parkimistrahvi väljastamist) ja mis on hageja hinnangul loetavad nii pimedal ajal kui ka sõiduki seest. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid pidid olema kostjale parklasse sisenemisel nähtavad sõltumata kellaajast ja ilmastikutingimustest. Hageja poolt 06.10.2022 seisukohaga esitatud fotodega (lisad 1-9) on tõendatud, et parkimisala liiklus- ja teavitusmärgid on nähtavad (sh õhtusel ajal, sademetega ning ka sõiduki seest), samuti on nähtav neis kajastatud info ja tingimused. Lisaks on infotahvlite tähed paigaldatud selliselt, et kui neile valgus peale langeb, siis on nad loetavad (vt nt hageja 06.10.2022 seisukoha lisa 6), mistõttu kohtu hinnangul on kostja vastupidised väited alusetud. Lisaks kohus selgitab, et kui kostja möödub sõidukiga märgist, mis viitab tasulisele parkimisalale ning mille esiküljel on välja toodud parkimistsooni number jms, siis tuleb parkla kasutajal arvestada, et ilmselt on tegemist tasulise parkimisalaga, kus kehtivad parkla operaatori poolt kehtestatud parkimistingimused. Samuti leiab kohus, et
2-22-123252 põhjendamatu on kostja seisukoht, et infotahvlid peaksid olema valgustatud, kuivõrd kehtiva õigusega ei ole sellist kohustust reguleeritud. Kostja esitatud fotode osas märkide paiknemisest, märgib kohus, et nendega on samuti tõendatud, et parkimisala liiklus- ja teavitusmärgid olid sissesõitude juures olemas ja need olid kostjale nähtavad (vt nt 22.09.2022 hagivastuse lisad 1-4 ja 6-7) ning et hageja on märgistanud parkimisala piisavalt selgelt ja arusaadavalt.
46.Lisaks on hageja poolt 31.10.2022 esitatud seisukoha lisas nr 1 (dtl 190) välja toodud kostja mobiilsed parkimised perioodil 14.12.2019 kuni 22.10.2022 ja millelt on selgelt näha, et kostja on parkinud oma sõidukeid aastate jooksul korduvalt hageja hallatavates parklates, sh ka õhtustel aegadel. Näiteks on kostja parkinud 19.06.2020 (pool aastat enne vaidlusaluse leppetrahvi väljastamist) Tallinna Lauluväljaku teises parklas ehk nn Mere parklas ning tasunud sõiduki parkimise eest parkimistasu. Samuti on kostja 23.12.2021 parkinud samal Tallinna Lauluväljaku parkimisalal ning ilmselt saanud aru, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga, kuivõrd ta on parkimise eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad kostja väited sellest, et hageja poolt asetatud parkimistingimused ei olnud kostjale nähtavad, mistõttu ta ei teadnud nende olemasolust või et ta ei teadnud, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja sellest tulenevalt rikkus parkimistingimusi. Hageja on hagiavaldusele lisatud fotodega (s.o lisad 1-2) kui ka oma 06.10.2022 esitatud seisukohas esitatud fotodega tõendanud, et hagiavalduse lisas 1 toodud parkimisala (s.o Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla (MAE, 1478), Tallinn) parkimistingimused kehtisid ka sellel ajal, kui leppetrahv väljastati. Kohus märgib samuti, et kuna tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-123666 p 39) ning need on kas identsed või sarnased pea kõikides hageja opereeritavates parklates. Seega peaks parkimisala kasutajale olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga, kui parkimisalal sissepääsu juurde on paigutatud parkimisala teavitusmärk, millel on kõige olulisem – parkimisala nimetus ning maksumus – juba välja toodud. Arvestades ka seda, et kostja on korduvalt parkinud hageja hallatavatel parkimisaladel selliselt, et tasub parkimise eest mobiilselt, ei ole kohtu hinnangul usutav kostja väide, et ta ei teadnud alale sisenedes, et tegemist on hageja opereeritava tasulise parkimisalaga ja seda enam, kui sisenemisel on peegelduskilega sinisel märgil peal „P“ märk, mis viitab tasulisele parkimisalale kui ka kirjas suurelt TSOON MAE; 1h – 1€; päev – 3€ ning info, et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel.
47.Kostja tunnistab, et ta parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja poolt opereeritavas parklas. Samas jääb kostjale arusamatuks, kuidas on võimalik tutvuda parkimistingimustega enne auto parkimist, kuivõrd parkimistingimustega tutvuma minnes on auto juba pargitud ja tingimusi rikutud, mistõttu sisuliselt ei ole võimalik parkimistingimustega tutvuda parkimistingimusi rikkumata. Kohus leiab, et kostja väide, et kostja ei saanud sõidukiga liikudes tutvuda parkimistahvlil olevate parkimistingimustega, kuivõrd see ei olnud võimalik enne sõidukiga parklasse sisenemist ja sõiduki parkimist ning seeläbi lepingut rikkumata, on alusetu. Parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on Europargiga ning, et parkimine on tasuline, sh parkimistasu suurus, mis on selgelt loetav ka autoga parkimisalale sisenedes. Lisaks oli kostjal võimalus täpsemate parkimistingimustega tutvuda enne või pärast parkimisalale autoga sisenemist. Kohus lisab, et parkimistingimustega on võimalik tutvuda auto parkimisel ja nõustumus lepingu sõlmimiseks antakse parkimisega, mitte parkimisalale sissesõidul.
48.Kostja leiab, et hageja paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid ei ole Transpordiameti poolt kooskõlastatud ning samuti ei ole hageja edastanud kostjale lauluväljaku kooskõlastatud liiklusskeemi ega muud infot, mis tõendaks, et hageja parkimiskorraldamise lahendus on heaks kiidetud ja vastab nõuetele. Seega on hageja ilmselt paigaldanud kõik liiklus- ja teavitusmärgid oma äranägemise järgi.
49.Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja nõue, et justkui hageja parkimisala parkimist korraldavad infotahvlid peaksid olema kooskõlas Transpordiameti nõuetega, on põhjendamatu. Kostja ei ole selgitanud, millest tulenevalt või millisel õiguslikul alusel peaksid olema eramaale
2-22-123252 paigaldatud parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid, liiklus- ja teavitusmärgid kooskõlastatud Transpordiametiga. Kehtiva õiguse kohaselt on kinnisasja omanikul õigus asja vallata oma äranägemise järgi, mis tähendab, et eramaale paigaldatud mistahes liiklus- ja infotahvlid ei ole ega peagi olema Transpordiametiga kooskõlastatud. Transpordiametil (või Tallinna Transpordiametil) ei ole pädevust ega õigust reguleerida parkimist eramaal, vaid üksnes vastavalt linnale või riigile kuuluvatel aladel. Seega eraparklas reguleerib parkimist maaomanik, kes võib ka parkimiskorralduse jätta mõne operaatori teha, nagu käesoleval juhul on see jäetud hageja ülesandeks. Hageja on reguleerinud parkimisalal parkimist kooskõlas kehtiva õiguse ja õiguspraktikaga. Lisaks on kohtu hinnangul kostja oma hagivastusele lisatud joonise ja fotodega (22.09.2022 hagivastuse lisa 5 ja lisad 1-4) tõendanud ja näidanud, et vaidlusalusel parkimisalal on kõikide sissesõitude/väljasõitude juures vajalikud teavitus- ja liiklusmärgid olemas ning et parkimisala märkidel on välja toodud ka parkimistingimused, millega oli/on võimalik tutvuda. Samas Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2013 lahendis nr 3-12-755 ei ole pidanud vajalikuks iga võimaliku koha ja isegi tänava märgistamist.
50.Lisaks palub kostja võtta asja materjalide juurde kostja poolt hiljem tehtud videod, mis peaksid näitama parkla infotahvlite asukohta ja seda, et need infotahvlid ei ole nähtavad. Kostja hinnangul on videotest hästi näha, et infotahvlid ei ole eristatavad. Kostja toob näitena, et seevastu Paepargi tn 57 Maxima parklas on lausa 16 valgustatud infotahvlit. Kohus jätab kostja viidatud videod tähelepanuta, kuivõrd neid ei leidu tsiviilasja materjalide hulgas ja kohtul pole õnnestunud nendega tutvuda. Kostja 23.10.2022 seisukohale on lisatud üksnes foto, mis kannab nime „video_1.mp4“.
51.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
52.Kohus on otsuse p-des 36-51 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna kostja on parkimislepingut rikkunud (jätnud parkimise eest tasumata) ja jätnud leppetrahvinõude (leppetrahv nr xxx summas 30 eurot, maksetähtajaga 11.02.2021) tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. Seega kostja poolt kuulub tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõue summas 30 eurot.
(III)
53.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas osas, s.o võla sissenõudekulud summas 15 eurot ning hageja menetluskulud, on põhjendatud.
54.Kostja leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 15 eurot on põhjendamatu, kuivõrd hageja oleks võinud vastavad andmed saada ka kostjalt, selliste andmete saamiseks Transpordiametist tuli hagejal maksta üksnes 0,20 eurot ning sama päringu eest on hageja juba varasemalt nõudnud 1 euro.
55.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 15 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjalike nõudekirjade saatmisega kostjale. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,
2-22-123252 seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesolevas asjas on hageja leppetrahvinõude suuruseks 30 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud kokku kaks meeldetuletuskirja, millest ühe 12.07.2021 (06.10.2022 seisukoha lisa 10) ja täiendava meeldetuletuskirja 25.05.2022 (hagiavalduse lisa 4) kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris). Seega on hageja tõendanud meeldetuletuskirjade saatmist kostjale. Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte hagiavalduse lisas 3 (dtl 7075) ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
56.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu summas 15 eurot, kokku 45 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
58.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
59.Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Hageja esitas 01.09.2022 (täiendatud 06.10.2022 ja 31.10.2022) oma menetluskulude nimekirjad, millest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu summas 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 480 eurot ilma käibemaksuta (s.o 5 tundi tööd tunnihinnaga 96 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
60.Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
61.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab
2-22-123252 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
62.Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
63.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 96 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 96 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.
64.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
65.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 5 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021.a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
66.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Vastavalt eeltoodule saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks pidada hagiavalduse koostamisel 1 tund ning kostja 22.09.2022 ja 23.10.2022 esitatud vastuväidetele seisukoha koostamisel kokku 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 288 eurot (3 x 96).
67.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot.
2-22-123252
68.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
69.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 408 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 288 eurot (s.o 3 töötundi tasumääraga 96 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 408 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
70.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
71.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.