Tühistada kohtutäitur Ivi Kalmeti 18. jaanuari 2018 akt täiteasjas nr 047/2016/1131.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Ivi Kalmeti kanda.
7.Välja mõista kohtutäitur Ivi Kalmetilt riigituludesse riigilõiv 80 eurot.
Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-s või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700041815. Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr ja menetluskulu liik (riigilõiv). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.G.B. (avaldaja või võlgnik) esitas 20. märtsil 2018 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti otsuse peale täiteasjas nr 047/2016/1131. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 18. jaanuari 2018 akt pensionist kinnipidamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses täiteasi nr 047/2016/1131. Kohtutäitur pidas 18. jaanuari 2018 aktiga võlgniku pensionist kinni 10% ehk 20 eurot 9 senti. Lisaks pidasid pensionist kinni ka teised kohtutäiturid. Selle tulemusena sai võlgnik 160 eurot 82 senti kuus. Muud sissetulekud võlgnikul puuduvad. Võlgnik esitas 20. veebruaril 2018 kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada pensionist kinnipidamise akt. Kohtutäitur jättis 22. veebruaril 2018 avalduse rahuldamata. Võlgnik esitas 5. märtsil 2018 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada pensionist kinnipidamise akt. Kohtutäitur jättis 12. märtsi 2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnik oli seisukohal, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ei anna alust arestida igasugust sissetulekut. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks TMS § 132 lg 1 oma tähenduse. Olukord, kus isik ei saa aru, millise rahaga ta peab kuu lõikes toime tulema, ning puudub absoluutne arestimiskeeld, ei taga võlgniku huvide miinimumkaitset. TMS § 132 lg 12 teine lause on raskesti mõistetav. Toimetulekupiir on 2018. aastal 140 eurot. Lähtudes sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg-test 1 ja 2 peab toimetulekupiir jääma isikule kätte pärast eluasemekulude tasumist. Võlgnik peab tasuma eluasemekuludeks 60 eurot, mistõttu jääb toidule ja igapäevasteks kuludeks 100 eurot, seega tunduvalt vähem, kui seadusega sätestatud toimetulekupiir. Lisaks oli võlgnik seisukohal, et TMS § 132 lg 12 on vastuolus põhiseadusega.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Kohtutäitur leidis, et kinnipidamine võlgniku pensionist on TMS § 132 lg 12 alusel lubatud. Võlgnik ei ole kogu täitemenetluse ajal vabatahtlikult ühtegi summat tasunud. Muul viisil kui pensionist kinnipidamise teel ei ole võimalik nõuet rahuldada.
3.Koos kaebusega esitas võlgnik taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada täitemenetlus kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
Tartu Maakohus rahuldas 21. märtsi 2018 määrusega võlgniku taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas täitemenetluse kuni praeguses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus jättis 4. aprilli 2018 määrusega kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt riigituludesse riigilõivu 65 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa avaldaja sissetulekut käsitleda riikliku pensionina riikliku pensionikindluse seaduse (RPKS) § 2 mõistes. Avaldaja teatel makstakse talle hüvitist psüühikahäirest tingitud töövõime puudumise tõttu, mida maakohtu hinnangul saab käsitleda töövõimetuse seaduse (TVTS) mõistes töövõimetuspensionina. Avaldaja sissetulek jääb alla ühe kuu palga alammäära suurust ja TMS § 132 lg 1 alusel sellist sissetulekut üldjuhul arestida ei saa. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal ei ole muud vara, millele pöörata sissenõuet. Kuna sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud nõude täielikule rahuldamisele, siis võib TMS § 132 lg 12 alusel arestida 20% võlgniku sissetulekust, kuid sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegusel ajal 140 eurot kuus). Maakohus leidis, et avaldaja sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimine on toimunud kooskõlas seadusega, järgides TMS §-des 131 ja 132 sätestatud sissetuleku arestimise piiranguid. Seega ei esine alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et TMS § 132 lg 12 on vastuolus põhiseadusega ega pidanud vajalikuks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel jäid menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskuluks on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduselt tasumisele kuuluvad riigilõivud (s.o 15 eurot + 50 eurot), mille tasumisest oli avaldaja menetlusabi korras vabastatud. TsMS § 190 lg 2 alusel tuleb avaldajalt 65 euro suurune riigilõiv riigituludesse välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja uue määrusega tühistada kohtutäituri 18. jaanuari 2018 akt avaldaja pensionist kinnipidamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust. Avaldaja ei ole tahtlikult algatanud põhjendamatut menetlust, mistõttu ei saa TsMS § 172 lg 7 alusel jätta menetluskulud tema kanda. Menetlusabi andmisel pidi maakohus kontrollima, kas nõue võiks olla põhjendatud ja menetlusabi andmisest keelduma, kui avaldaja menetluses osalemine on ebamõistlik. Samuti on TsMS § 190 lg 7 alusel võimalik mõjuval põhjusel vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. TMS § 132 lg 12 viitab selgelt § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekule ja ei anna alust kinnipidamiseks igasugusest sissetulekust. Seletuskirjal, millele maakohus viitab, puudub õiguslik jõud, mistõttu ei anna see alust seadust teisiti kohaldada kui aktis endas kirjas. Maakohus on sisuliselt jätnud arvestamata avaldaja väite, et talle pole tagatud toimetulekupiir sotsiaalhoolekande seaduse mõistes. Pärast eluasemekulude maksmist jääb avaldajale alla 100 euro. Õiguskantsler on märkinud, et TMS § 132 lg 12 rakendamine võib kaasa tuua olukorras, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva inimväärikuse põhimõttega. Maakohus ei ole õigesti kaalunud võimalikku vastuolu seadusega.
Maakohus on avaldaja sissetulekut käsitlenud kui töövõimetoetust, mitte riikliku pensionina. Seega puudub kohtutäituril alus kinnipidamise teostamiseks. TMS § 131 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Eelkõige ei nähtu, et sissenõudja oleks avaldanud soovi just töövõimetoetusele nõude pööramiseks ning puudub põhistus, kuidas on õiglane arestida sissetulekut, mis kuulub absoluutse arestimiskeelu alla. Samuti ei ole, arvestades Riigikohtu lahendeid (nr 2-15-17249 ja nr 5-17-11), õiglane olukord, kus täitekulud ületavad põhinõuet.
6.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
8.Tartu Ringkonnakohus tagastas 30. mail 2018 tsiviilasja maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et praeguses asjas on puudutud isikuks ka sissenõudja, kellele tuleb teatavaks teha asja materjalid ja määrata tähtaeg määruskaebusele vastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on sissenõudja seisukoht vajalik ka määruskaebuses esitatud väite tõttu, et sissenõudja ei avaldanud soovi töövõimetoetusele sissenõuet pöörata.
9.Maakohus edastas asja materjalid Tartu Linnavalitsusele (sissenõudja). Sissenõudja ei vastanud määruskaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab võlgniku kaebuse kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse peale. Ringkonnakohus tühistab kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse, samuti kohtutäituri 18. jaanuari 2018 akti võlgniku töövõimetoetuse arestimise kohta.
11.Praeguses asjas on võlgnik esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse töövõimetoetuse arestimise peale rahuldamata. Maakohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata, leides, et võlgniku töövõimetoetuse arestimine on toimunud kooskõlas seaduse ning TMS §-des 131 ja 132 sätestatud sissetuleku arestimise piirangutega.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus. TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa töövõimetoetusele sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 võimaldab siiski ka töövõimetoetusele sissenõuet pöörata, kui täidetud on järgmised eeldused: 1) sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele; 2) arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane; 3) tegu on TMS § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekuga; 4) sissenõudja on esitanud avalduse; 5) kohtutäitur kuulab võimaluse korral võlgniku enne otsuse tegemist ära.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 131 lg-s 2 sätestatud esimene eeldus on täidetud. Võlgniku suhtes toimuv täitemenetlus on algatatud 5. septembril 2016 ning kuni töövõimetoetuse arestimiseni ei olnud täitemenetluses toimunud ühtegi laekumist. Teadaolevalt puudub võlgnikul ka muu vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Täidetud on ka TMS § 131 lg-s 2 sätestatud kolmas eeldus, sest tegemist on TMS § 131 lg 1 p-s 61 nimetatud sissetulekuga (töövõimetoetusega).
14.Samas ei saa asuda seisukohale, et arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Kuigi kohustus välja tuua asjaolud, mis võivad muuta arestimise ebaõiglaseks, lasub võlgnikul, tuleb talle anda võimalus seda teha. TMS § 131 lg-st 2 tuleneb kohtutäiturile kohustus kuulata võimaluse korral võlgnik enne otsuse tegemist ära. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur
võlgnikku enne otsuse tegemist ära kuulanud ning ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, miks seda ei olnud võimalik teha.
15.Lisaks sellele ei nähtu asja materjalidest, et sissenõudja oleks esitanud avalduse. Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud ega selgitanud, kas ta on vastavasisulise avalduse esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selliseks avalduseks pidada täitemenetluse algatamise avalduses märgitut, et sissenõudja soovib sissenõude pööramist võlgniku nõudeõigusele. Sellise tõlgenduse korral kaotaks sissenõudja avalduse nõue oma sisu, sest tavapäraselt märgitakse täitemenetluse algatamise avalduses, et soovitakse sissenõude pööramist nii kinnisasjadele, vallasvarale kui ka nõudeõigusele.
16.Kuna praegusel juhul ei ole täidetud kõik TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldused töövõimetoetuse arestimiseks, on töövõimetoetuse arestimine olnud ebaseaduslik. Ringkonnakohus tühistab kohtutäituri 12. märtsi 2018 otsuse, millega kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata.
17.Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt Riigikohtu 15. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 21). Kaebuses on võlgnik taotlenud 18. jaanuari 2018 töövõimetuse arestimise akti tühistamist. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus ka kohtutäituri 18. jaanuari 2018 akti.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et TMS § 132 lg 12, mis võimaldab pöörata sissenõuet võlgniku sissetulekule, mis jääb alla kehtestatud palga alammäära kuni toimetulekupiirini, ei ole vastuolus põhiseadusega. Ringkonnakohus selgitab võlgnikule, et alates
10.juunist 2018 ei arestita sissetulekut, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (TMS § 132 lg 12).
19.Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kohtutäituri kanda. Tartu Maakohus rahuldas 21. märtsi 2018 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ning vabastas ta kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse rakendamise taotluselt riigilõivu tasumisest (15 eurot + 50 eurot). TsMS § 184 lg 4 alusel oli menetlusabi andmine määruskaebemenetluses jätkuv, seega oli võlgnik vabastatud määruskaebuselt riigilõivu tasumisest (15 eurot). Menetluskulud, mille kandmisest oli võlgnik vabastatud (15 eurot + 50 eurot + 15 eurot, kokku 80 eurot) tuleb TsMS § 190 lg 3 alusel kohtutäiturilt riigi tuludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb riigituludesse välja mõistetud riigilõiv ära maksta 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.