Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-113137

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused ja põhjendused -

-

-

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluse esinemise korral. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), põhjendades lühidalt vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (eespool ja edaspidi TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et muu hulgas juriidilisest isikust poole lõppemise korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriregistrist nähtub, et Osaühing Aktiva Finants on ühendanud endaga muu hulgas OÜ AF Võlamenetlus. Ühinemine on kantud äriregistrisse 03.08.2018, misjärel on OÜ AF Võlamenetlus registrist kustutatud. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum. Seega on tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 mõttes ning Osaühing 2 (4)

2-17-113137 Aktiva Finants tuleb lubada üldõigusjärglasena hagejaks. Sisuliselt läheb menetlus üldõigusjärglasele tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (vt Riigikohtu 22.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 50). Kohus leiab, et menetluse käesolevas etapis ja olukorras, kus üldõigusjärglane ei ole menetlusse astumise avaldust esitanud, tuleb senine hageja asendada tema üldõigusjärglasega. Vastavalt TsMS § 209 lg-le 2 on üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud tähitud kirjaga, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 09.12.2014 osamaksetega vara müügilepingu nr 3561328, 01.02.2014 osamaksetega vara müügilepingu nr 2918780, 24.04.2013 järelmaksuga vara müügilepingu nr 2448410, 27.06.2012 liitumislepingu nr 1837216, 01.02.2014 liitumislepingu nr 2918778, 24.04.2013 liitumislepingu nr 2448405, 31.01.2013 liitumislepingu nr 2316589. Elisa Eesti AS loovutas 16.12.2016 nõude hagejale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 433,59 eurot, sh käsitlustasu 70 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 88,64 eurot. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a leppetrahvi (käsitlustasu) ja osaliselt sissenõudmiskulu ning viivise osas (leppetrahvilt arvestatud osas). Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb see TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt käsitlustasu summas 70 eurot. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi materjalidest nähtub, et käsitlustasu nõue tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tüüptingimustest. Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Tegemist on tüüptingimusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sh tagaseljaotsuse tegemisel. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega sõlmis kostja kui füüsiline isik lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käsitlustasu tuli tasuda kindlaksmääratud summas, arvestamata lepingu kestust ja tegeliku kahju suurust. Kohtu hinnangul on tegemist teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi (käsitlustasu) kostjalt väljamõistmine sel alusel ei ole õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna seadusjärgses määras rahuldatud põhivõla summalt 363,59 eurot perioodi 21.04.2015 kuni 06.11.2017 (931 päeva) eest. Kohus

3 (4)

2-17-113137 mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 06.11.2017 viivise summas 74,33 eurot. Viivisenõue jääb rahuldamata summas 14,31 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata ka hageja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot ületavas osas. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud nõude rahuldamist võimaldavaid eelduseid, kuigi kohus on sellele tähelepanu juhtinud. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt nt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 84% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 16% ulatuses hageja ja 84% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 525 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 125 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 90 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust, hageja esindaja kvalifikatsiooni, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 180,60 eurot (s.o 215-st eurost 84%). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.