Kristiina Naanuri (pankrotis) 15.03.2017 võlanõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MHV Elektrikontrolli OÜ registrikood 11480339, asukoht: Rakvere, Võidu 3 Lepinguline esindaja: advokaat Merit Tammik Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, e-post: [email protected] Kostja: Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonna esimees Elmer Aros e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab hageja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.13.12.2016 kuulutati tsiviilasjas nr 2-16-14298 välja füüsilisest isikust võlgniku Kristiina Naanuri pankrot ja määrati pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2.15.03.2017 toimunud Kristiina Naanuri (pankrotis) võlanõuete kaitsmise koosolek luges MHV Elektrikontrolli OÜ nõudeavalduse mitteesitatuks.
27.03.2017 esitas MHV Elektrikontrolli OÜ Pärnu Maakohtule hagi Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu võlanõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 19.04.2017 toimunud eelistungil taotles kostja, s.o pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi läbivaatamata jätmist või hagi täpsustamist. PankrS § 83 lg 5 järgi peab pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel osalema kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees või kui toimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.
4.19.04.2017 esitas hageja kohtule taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-17-4860 kuni Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate esimene üldkoosolek lõpule viidud ning otsustatud pankrotitoimkonna moodustamine või pankrotivõlgnikule esindaja määramine. 19.04.2017 määrusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-17-4860 kuni Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses on valitud pankrotitoimkond või valitud üldkoosoleku poolt isik, kes esindab võlgnikku käesolevas vaidluses.
5.Kristiina Naanuri (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku jätkukoosolekul 11.04.2018 valiti kolmeliikmeline pankrotitoimkond ja 13.04.2018 uuendas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-17-4860. Hageja seisukoht
6.Kristiina Naanuri (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Rapla kohtumajas 29.12.2016. Vastavalt 13.12.2016 Ametlikes Teaadaannetes ilmunud teatele kohustusid võlausaldajad Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses hiljemalt kahe kuu jooksul nimetatud teate ilmumise päevast teatama pankrotihaldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja tähtajast. 22.12.2016 edastas pankrotihaldur hagejale teate, mille kohaselt ei sobinud pankrotihaldurile hageja nõudeavaldusele lisatud kassa order, kuna sellel puudus number. Haldur kohustas hagejat esitama kassaraamatu väljavõtete perioodist 02.2016 – 03.2016. Hageja osales 29.12.2016 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Vastavalt koosolekul vormistatud võlausaldajate registreerimislehele määrati hagejale 361 häält tulenevalt hageja nõude suurusest 36 100.82 eurot.
7.15.03.2017 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolek otsustas lugeda hageja nõudeavalduse mitteesitatuks. Koosoleku protokollist nähtuvalt asus haldur seisukohale, et hageja nõue tuleb lugeda mitteesitatuks, kuna ei vasta PankrS § 94 sätestatud nõuetele. Hageja halduri seisukohaga ei nõustu ja palub koosoleku otsuse kehtetuks tunnistada. Haldur otsustas hageja nõuet kaitsmisele mitte panna, sest hageja ei esitanud numbriga kassa väljaminekuorderit. Hageja kõrvaldas puudused, kui esitas nõudeavaldusele lisaks kassa aruande perioodil 01.03.2016, milles kajastus, et hageja on andnud võlgnikule laenu kogusummas 35 000 eurot. PankrS § 94 lg 1 järgi lisatakse nõudeavaldusele avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Seega ei saa haldur nõuda hageja raamatupidamisdokumentatsiooni osas, mis ei puutu hageja esitatud nõudeavaldusse. PankrS § 94 lg 3 järgi on haldur kohustatud teatama võlausaldajale, kui nõudeavaldus ei vasta vorminõuetele. Haldur seda ei teinud, mistõttu ei saanud ta lugeda nõudeavaldust mitteesitatuks, vaid ta võinuks esitada nõudele vastuväite.
8.Halduril ega koosolekul osalejatel ei olnud õigus lugeda hageja nõuet mitteesitatuks.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-15 p 12 selgitanud, et nõudeavaldus peab olema kirjalik ning halduril tuleb kontrollida, kas selles on märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Asjas puudub vaidlus, et hageja on esitanud oma nõudeavalduse kirjalikult. Viidatud lahendi p 12 on kõrgem kohus selgitanud, et olenevalt asjaoludest võib olla otstarbekas lisada nõudeavaldusele ka tõendeid, millega avaldaja nõuet põhistab, kuid nõuet tõendavate dokumentide lisamata jätmine ei ole puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Seega on hageja PankrS § 94 lg 1 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt käitunud õigesti, esitades haldurile nõude, mille sisust oli aru saada, et hageja nõue tuleneb võlgnikuga 01.03.2016 sõlmitud laenulepingust, et nõude suurus on 36 100.82 eurot, kuna laenusumma tuli tagastada intressiga ja nõue ei ole pandiga tagatud. Lisaks sellele ei ole võlgnik hageja nõudele vastu vaielnud, vaid andnud omakäelise selgituse võlgniku vande juurde.
9.Hageja hinnangul on vastutustundetu väita, et kuna olukord pankrotimenetluses on aasta jooksul muutunud, siis peaks kohus jätma hagi läbi vaatamata ja ilmselt ka kulud hageja kanda. Hageja õigusi oli hagi esitamise seisuga rikutud, tal oli õigus oma õiguste kaitseks hagi esitada ning nõuda ka sellega kaasnevate kulude kandmist. Kohus saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi lahendada ainult vastavalt hagi esitamise hetkel kehtinud õiguslikule olukorrale. Kostja seisukoht
10.Kuna hageja ei ole esitanud vastavalt PankrS § 106 lg 1 kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses, on ta minetanud õiguse nõuda võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest ta ei ole Kristiina Naanuri (pankrotis) võlausaldaja. Nimetatud asjaolu kinnitab Pärnu Maakohtu 28.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-14298, kus kohus on asunud seisukohale, et kuna hagejal ei ole enam võimalik õigeaegselt nõude tunnustamise hagi esitamata jätmise tõttu saavutada oma nõude tunnustamist Kristiina Naanuri (pankrotis) pankrotimenetluses, ei ole hagejale võimalik nimetatud pankrotimenetluses hääli määrata. Seega ei ole hageja Kristiina Naanuri (pankrotis) võlausaldaja ja tal puudub õigus esitada hagisid ja avaldusi, mille esitamise õigus on seaduse kohaselt võlausaldajal. Käesoleva hagi menetlemine tuleb lõpetada ilma otsust tegemata, kuna samade poolte vaidluses on jõustunud menetluset lõpetav kohtulahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
11.Kostja on seisukohal, et nimetatud olukorra vältimiseks tulnuks hagejal esitada kohtule kaks hagi - lisaks koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagile ka hagi oma nõude tunnustamiseks, millise võimaluse ta on seaduses ettenähtud tähtaja mittejärgimise tõttu minetanud. Sellest tulenevalt ei ole hagejal käesoleval ajal kaebeõigust.
12.PankrS § 94 lg 3 sätestab, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate koosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kuna pankrotimenetluses on ette tulnud olukordi, kus võlausaldajate hulka ja võlanõudeid on põhjendamatult fabritseeritud, oli halduril õigus nõuda lisatõendeid laenu andmise kohta. Kuna hageja halduri nõuet ei täitnud, oli ainuõige ettepanek lugeda hageja nõudeavaldus mitteesitatuks. Kostja ei võta hageja nõuet õigeks ega aktsepteeri menetluskulude väljamõistmist pankrotivõlgnikult. Kohtu seisukoht
13.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kohus saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi lahendada vaid hagi esitamise ajal eksisteerinud õiguslikust olukorrast lähtuvalt. Hagejal on õigus saada hinnang vaidlustatud otsuse õiguspärasusele olenemata sellest, milliseid õiguslikke võimalusi lahend tema jaoks kaasa tuua saab. Poolte vaidluses ei ole menetlust lõpetavat jõustunud kohtulahendit, nagu väidab kostja.
14.PankrS § 94 lg 1 sätestab, et nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus), kuhu märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. PankrS § 94 lg 3 sätestab, et kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Hagist nähtuvalt hindas haldur nõudeavalduses avaldatud asjaolude tõendamiseks esitatud dokumenti, s.o numbrita kassaorderi, nõudeavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks ebapiisavaks, seega nõudeavalduse seaduses sätestatud vorminõuetele mittevastavaks ja tegi hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavaldusest ja võlasusaldajate 15.03.2017 protokollist nähtuvalt hageja puudust, millele haldur tähelepanu juhtis, nõuetekohaselt ei kõrvaldanud. Seega palus haldur põhjendatult koosolekul otsustada, kas lugeda hageja võlanõue esitatuks. Võlausaldajate üksmeelse otsusega luges koosolek MHV Elektrikontroll OÜ nõudeavalduse mitteesitatuks.
15.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et koosolekul puudus õigus sellist otsust teha, kuna Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-15 p 12 asunud seisukohale, et nõudeavalduse asjaolusid tõendavate dokumentide lisamata jätmine ei ole puudus, mille tõttu võiks võlausaldajate üldkoosolek otsustada, et nõuet ei ole esitatud. Riigikohtu seisukohast ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kui nõudeavaldusele on lisatud mingi dokument, millega ilmselgelt ei saa nõuet tõendada, tuleb PankrS § 94 lg 1 viimases lauses sätestatu jätta tähelepanuta ja nõudeavaldus siiski vastu võtta. Vastavalt PankrS § 94 lg 3 juhtis haldur hageja nõudeavalduse puudustele tähelepanu, viidates isegi võimalikule dokumendile, millega oma nõuet põhistada. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ja sellise käitumise õiguslik tagajärg on üldjuhul see, et nõuet ei menetleta.
16.Koosoleku protokollist nähtuvalt on haldur esitanud hageja nõudele ka vastuväite. Seega oli hagejal võimalik esitada vastavalt PankrS § 106 lg 1 kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks. Nõude tunnustamise hagi mitteesitamine viitab kohtu hinnangul sellele, et hagejal puudus võimalus oma nõuet tõendada, s.o esitada dokumente, mis kinnitaksid raha üleandmist võlgnikule. Võlgniku poolt võla omaksvõtt ei ole pankrotimenetluses piisav, et lugeda nõuet tõendatuks. Eelpool viidatud lahendis on Riigikohus märkinud ka seda, et olenevalt asjaoludest on otstarbekas lisada nõudeavaldusele tõendid, millega nõude esitaja oma nõuet põhistab, sest see võib aidata kaasa selguse loomisele ja vältida hilisemaid vaidlusi. Kõnesoleval juhul juhtis haldur hageja tähelepanu nõudeavalduse puudustele eelkõige selguse loomise eesmärgil, vältimaks alusetute nõuete menetlemist. Nõude tunnustamise hagi mitteesitamine hageja poolt kinnitab kohtu hinnangul halduri tegevuse ja kaevatava otsuse põhjendatust ja õigsust.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud hageja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.