Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuseMääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.05.2017 sõlmis hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-ga nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingu järgi loovutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagejale nõude võlgniku vastu summas 3 450 eurot, hageja kohustus tasuma selle eest tasu summas 3 450 eurot. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ nõue tuleneb võlgnikuga sõlmitud kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuste eest esitatud arvest nr 21704016. Arve tasumise tähtaeg oli 10.05.2017. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on võlgnikule osutanud õigusteenust 28,75 töötunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. 30.04.2017 on advokaadibüroo edastanud võlgnikule arve. Võlgnik arvet ei tasunud. Võlgniku kohustus muutus sissenõutavaks 10.05.2017. 03.05.2017 lepingu alusel on hageja seega asunud senise võlausaldaja asemele ja hagejal on õigus võlgnikult nõuda täitmata kohustuse täitmist. Eeltoodu põhjal on hagejal võlgniku vastu nõue summas 3 450 eurot ja hageja palub kohtul nõuet tunnustada.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt võlgniku pankrot kuulutati välja 13.04.2017. a., seega enne, kui arve on väljastatud (arve väljastamise aeg on 30.04.2017. a.). Arvestades sellega, et hagile ei ole lisatud mitte ühtegi muud tõendit nõude kohta, tuleb järeldada, et hageja nõue on tekkinud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Käesoleval juhul on aga hageja nõue tekkinud võlgniku vastu 30.04.2017. a .s.t. pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole seega võlgniku võlausaldaja PankrS § 8 lg 3 mõttes ning juba ainuüksi seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja nõuet ei saa kvalifitseerida ka massikohustuseks, kuna see ei oma mitte ühtegi PankrS § 148 lg-s 1 või mujal pankrotiseaduses sätestatud massikohustuse tunnust. Hagist ei nähtu, et 30.04.2017. a. arve oleks väljastatud õigusteenuse eest kokkuleppel halduriga, vaid arvel on märgitud kontaktisikuks Kaidi Alasi, kes on hoopis hageja (mitte võlgniku) juhatuse liige. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks muu massikohustusega, mistõttu on tõenäoliselt õigusteenust osutatud võlgniku kulul hagejale või tema juhatuse liikme(te)le, mitte halduriga kooskõlastatult võlgnikule. Samas ei omaks käesoleva hagi lahendamise seisukohast see ka tähtsust, sest massikohustus ei kuulu kaitsmisele nõuete kaitsmise menetluses. Hagi on samuti tõendamata. Ainuüksi arve, millelt nähtub umbmäärane „õigusteenused vastavalt kokkuleppele“, ei võimalda seostada arvet võlgniku majandustegevusega, väidetavalt osutatud õigusteenus on täpsustamata ning ei ole võimalik aru saada, millal teenust on osutatud ja kas võlgnik teenuse saamist ka aktsepteerinud on. Kostja arvates tuleks õigusteenuse osutamisest tuleneva nõude puhul tõendada esmalt hagejal seda, mis oli teenuse sisu, kas võlgnik on teenuse saanud ja arvet aktsepteerinud ning alles seejärel saaks hakata hindama seda, kas õigusteenuse maksumus on põhjendatud. Samuti tuleks hagejal tõendada, milline ja millise sisuga on see kokkulepe, mille alusel on arve väljastatud. Alles seejärel oleks võimalik hinnata, kas võlgnik on üleüldse mingi õigusteenuse tellinud ning kas saadu vastab võlgniku ja õigusteenuse osutaja kokkuleppele või mitte. Kostja hinnangul tuleks temal alles pärast hageja poolt tõendamiskohustuse täitmist tõendada, miks arvel kajastatud nõue võlgniku suhtes ei ole põhjendatud ja õige. Seni, kuni hageja ei ole omapoolset tõendamiskoormust täitnud, võib kostja tugineda üksnes vastuväitele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 13.04.2017 on välja kuulutatud OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrot ja pankrotihalduriks on määratud Veli Kraavi (tlk 26). 18.10.2017.a esitas hageja võlausaldajana OÜ Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 3 450 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. 18.10.2107.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vaidles vastu võlausaldaja kostja (tlk 6-8). 03.05.2017 sõlmis hageja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-ga nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ loovutas hagejale nõude võlgniku vastu summas 3 450 eurot ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ nõue tuleneb võlgnikuga sõlmitud kliendilepingu alusel osutatud õigusteenuste eest esitatud arvest nr 21704016 (tlk 9-10). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded. Hagi on esitatud kohtule 17.11.2017, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 3 450 eurot OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu. Hagiavalduse kohaselt Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ on võlgnikule OÜ Sillen Konsultatsioonid osutanud õigusteenust 28,75 töötunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. 30.03.2017 on advokaadibüroo esitanud võlgnikule arve. Võlgnik arvet ei tasunud. Võlgniku kohustus muutus sissenõutavaks 10.05.2017. 03.05.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel on Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ loovutanud nõude hagejale. Kostja on seisukohal, et võlgniku OÜ Sillen Konsultatsioonid pankrot kuulutati välja 13.04.2017, seega enne kui arve on väljastatud ja kuna hagile ei ole lisatud mitte ühtegi muud tõendit nõude kohta, siis tuleb järeldada, et hageja nõue on tekkinud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Samuti on kostja seisukohal, et hagi on tõendamata, sest ainuüksi arve, millelt nähtub umbmäärane „õigusteenused vastavalt kokkuleppele“ ei võimalda seostada arvet võlgniku majandustegevusega. 21.06.2018 esitatud täiendavas seisukohas on hageja selgitanud, et arve nr 21704016 lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt hõlmab kogu arve vaid võlgniku pankrotimenetlusega seotud õigusteenuseid, mis seonduvad pankrotiavalduse menetlemisega ning pankrotimääruse peale määruskaebuse esitamisega. PankrS § 8 lg 3 järgi on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 42 alusel loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus tuvastab, et Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vahel on 19. september 2012 kliendileping nr 730 (tlk 30). Kohus tuvastab, et Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid on 30.04.2017 esitanud Sillen Konsultatsioonid OÜ-le arve nr 21704016 summas 3 450 eurot, mille kohaselt on osutatud õigusteenuseid vastavalt kokkuleppele 28,75 tundi hinnaga 100,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 20% (tlk 11). Kohus märgib, et hageja on esitanud kohtule vastuolulisi väiteid õigusteenuse osutamise perioodi kohta. 16.02.2018 kohtule esitatud hageja seisukoha kohaselt on võlgnikule osutatud õigusteenuseid 01.04.-12.04.2017, seega enne pankroti välja kuulutamist. 21.06.2018 kohtule esitatud hageja täiendava seisukohta kohaselt, millele on lisatud ka arve spetsifikatsioon, on võlgnikule osutatud õigusteenust 03.04.2017 13.04.2017, st enne Sillen Konsultatsioonid OÜ pankroti välja kuulutamist kokku 7,5 tunni ulatuses ja alates 13.04.2017 osutatud tööd on seotud Sillen Konsultatsioonid OÜ pankrotimenetlusega. Arvele nr 21704016 lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid osutanud OÜ-le Sillen Konsultatsioonid õigusteenust tsiviilasjas nr 2-16-1217 ajavahemikus 03.04.2017-28.04.2017 ning arve spetsifikatsioonist nähtuvalt osutati enne pankroti väljakuulutamist õigusteenust kokku 7,5 tunni ulatuses (tlk 50). Arvestades, et õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, on nimetatud tööde maksumuseks 900 eurot. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt oli tsiviilasjas nr 2-16-1217 kohtu menetluses OÜ Vangent Assets avaldus OÜ Sillen Konsultatsioonid pankroti välja kuulutamiseks ja Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ vandeadvokaat Kristel Valk on esindanud OÜ-t Sillen Konsultatsioonid nimetatud menetluses. Kohus asub seisukohale, et eelnevast järeldub, et arvel nr 21704016 toodud nõudest on 900 eurot tekkinud enne OÜ Sillen Konsultatsioonid pankroti välja kuulutamist. Kostja väidab, et kuna arve on väljastatud 30.04.2017, siis järelikult ei olnud Advokaadibürool Sirel ja Partnerid enne pankroti väljakuulutamist nõuet Sillen Konsultatsioonid OÜ vastu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et õigusteenuse eest tasumise nõue ei teki arve väljastamisel või arvel märgitud maksetähtpäeval, vaid see tekib teenuse osutamisel. Nõude tekkimise seisukohalt on oluline, millal teenust osutati ja arve nr 21704016 spetsifikatsioonist nähtuvalt on teenust osutatud 7,5 tunni ulatuses summas 900 eurot enne Sillen Konsultatsioonid OÜ pankroti väljakuulutamist. Seega tekkis Advokaadibürool Sirel ja Partnerid OÜ nõue Sillen Konstultatsioonid OÜ vastu summas 900 eurot enne pankroti väljakuulutamist ning nimetatud nõude osas arve esitamine ja arvel märgitud tähtpäev ei oma PankrS § 93 lg 1 kohaselt tähtsust. Kohtule esitatud arve nr 21704016 spetsifikatsioonist nähtuvalt on teenuse sisuks seisukoha täiendamine, Riigikohtu määrusega ja prokuratuuri seisukohaga tutvumine tsiviilasjas nr 2-16-1217, seega on tegemist võlgniku jaoks vajaliku ja põhjendatud teenusega, sest isikul kelle suhtes on esitatud pankrotiavaldus peab olema võimalik kasutada õigusteenust pankrotiavalduse osas seisukoha esitamiseks. Kohus tuvastab, et arve nr 21704016 spetsifikatsioonist nähtuvalt on ülejäänud tööd alates 13.04.2017 seotud Sillen Konsultatsioonid OÜ pankrotimenetlusega (tlk 50). Hageja on seisukohal, et pankrotimääruse vaidlustamisega seoses tekib võlgnikul kohustus tasuda õigusabiteenuse eest kuna õigusabiteenust osutatakse pärast pankroti väljakuulutamist ja sellise nõudega võlausaldajat või tema õigusjärglast ei saa välistada pankrotivõlausaldajate seast, sest vastupidisel juhul saavad nii raskes seisus võlgniku huvid kahjustada. Hageja on seisukohal, et kui pärast pankroti väljakuulutamist osutatud õigusteenuste eest ei saa võlausaldaja või tema õigusjärglane esitada pankrotimenetluses nõuet võlgniku vastu, siis tuleb sellist nõuet käsitleda massikohustusena. PankrS § 148 lg 1 järgi massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2) võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud; 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; 5) muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks. Kohus leiab, et pärast 13.04.2017 osutatud õigusteenuste eest hageja nõuet ei saa kvalifitseerida

massikohustuseks, kuna see ei oma mitte ühtegi PankS § 148 lg-st 1 või mujal pankrotiseaduses sätestatud masskohustuse tunnustust. Hagist ei nähtu, et 30.04.2017 arve oleks väljastatud õigusteenuse eest kokkuleppel halduriga, vaid arvel on märgitud kontaktisikuks Kaidi Alasi, kes äriregistri väljavõttest nähtuvalt on hoopis hageja juhatuse liige (tlk 13). Kohus märgib, et kuna massikohustus ei kuulu kaitsmisele nõuete kaitsmise menetluses, siis ei oma see, kas pärast 13.04.2017 Sillen Konsultatsioonid OÜ-le osutatud õigusteenuse näol on tegemist massikohustusega või mitte tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) panrotimenetluses summas 900 eurot teise järgu nõudena. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja nõuet summas 2 550 eurot Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) panrotimenetluses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, rahuldades hageja nõude umbes 26% ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks menetluskuludest jätta 74% hageja kanda ja 26% kostja kanda. Kohud määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.