RT Capital Estonia OÜ hagi M V vastu võlgnevuse 432,24 euro, intressi 109,36 euro, võla sissenõudmise kulu 3 euro, leppetrahvi 35 euro, viivise 31,98 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
646,16 eurot
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RT Capital Estonia OÜ (registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad Triin Reinmaa ja Carlo Kask (Creditreform Eesti OÜ, e-post [email protected] ja [email protected]) Kostja M V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista M Vlt RT Capital Estonia OÜ kasuks menetluskulud summas 575,75 eurot.
2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Vl tasuda RT Capital Estonia OÜ-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
2-17-12579 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RT Capital Estonia OÜ (hageja) esitas 24.08.2017 Harju Maakohtule hagi M V (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (13.11.2017) täpsustust, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 432,24 eurot, intressi 109,36 eurot, võla sissenõudmise kulu 3 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31,98 eurot, leppetrahvi 35 eurot ja viivise alates 14.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas.
2.Hageja poolt 24.08.2017, 09.10.2017, 13.11.2017, 12.12.2017 ja 28.02.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendid sisaldasid ka hageja menetluskulude nimekirja.
3.Kohus rahuldas 05.03.2018 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 432,24 eurot, intressi 109,36 eurot, võla sissenõudmise kulu 3 eurot, seisuga 13.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 31,98 eurot ja edasi viivise protsendina põhinõudelt (432,24 eurolt) alates 14.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi summas 35 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis kohus 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Seejuures selgitas kohus, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Nimetatud otsus jõustus 06.04.2018.
4.Vastavalt kohtu 06.06.2018 nõudele, esitas hageja 13.06.2018 menetluskulude täpsustava nimekirja, mida täpsustas omakorda 14.06.2018 kahel korral. Viimasest täpsustavast menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud järgnevast: 1) riigilõiv summas 125 eurot; 2) õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 150 eurot (1,5 tundi); 3) õigusabikulud 09.10.2017 täiendatud hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 150 eurot (1,5 tundi); 4) õigusabikulud täiendavate tõendite kogumise, 13.11.2017 täiendatud hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 75 eurot (0,75 tundi); 5) õigusabikulud hageja seisukoha koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 112,50 eurot (1,125 tundi). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on käesolevas menetlusdokumendis esitanud kulutusi ilma käibemaksuta. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 612,50 eurot ning vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik nimekirjas märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning vastavad töö mahule ja keerukusele.
5.17.06.2018 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja vaidlustas täielikult hageja menetluskulud summas 612,50 eurot. Hageja õigusabikulude osas märkis kostja, et puudub selgelt tunnihind ja töö kuupäev. Kostja arvates on töö tegelik väärtus 55,88 eurot (4,6 h x 12,14 eurot).
2-17-12579
6.Kostja esitas 01.08.2018 kohtule teadaande, milles palus võtta kasutusele seadusega ettenähtud meetmed antud juhtumil, kui krediidikulukuse määr ületab 3-kordselt Eesti Panga kehtestatu ja muud hageja vead.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt nimetatud paragrahvi lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 05.03.2018 otsus jõustus 06.04.2018. Järgnevalt määrab maakohus seega kindlaks tsiviilasja nr 2-17-12579 menetluskulud.
8.Harju Maakohtu 05.03.2018 otsusega jäid menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.
9.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud. Kostja ei ole menetlustoiminguid lepingulise esindaja vahendusel teostanud, seega kostjal menetluskulud puuduvad.
10.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
11.Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 125 eurot (tl 160). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele summas 117,50 eurot (s.o 125 eurost 94%) hüvitada.
12.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 4,875 tunni, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjadele moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 487,50 eurot (käibemaksuta).
13.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse
2-17-12579 hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 32-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
14.Arvestades ülaltoodut, on kohus seisukohal, et esindaja toimingud olid vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja esindamiseks 4,875 tunni ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele, samuti kostja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi suhtes õigusliku positsiooni võtmiseks, pidi eelnema kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine ning lõpuks nende vormistamine vastavaks kirjalikuks dokumendiks. Menetlusdokumentide koostamine ei ole tehniline töö, sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimisele suunatud tegevus, milleks aga kulub aega. Oluline on selle juures menetlusdokumendi koostamise fakt ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid vajalikus ulatuses kaitstud.
15.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14513). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
16.Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 487,50 eurot (käibemaksuta). Vastavalt otsuses toodud menetluskulude jaotusele kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja õigusabikulud summas 458,25 eurot (487,50 eurost 94%).
17.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 575,75 eurot (117,50 + 458,25).
18.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
19.TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
2-17-12579 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
20.Kostja 01.08.2018 teadaande jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd asjas on tehtud juba 05.03.2018 kohtuotsus, mis on jõustunud 06.04.2018. Kohtuotsuse jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, st edasikaebetähtaeg on möödunud ning kohus enam uusi teadaandeid (teavitusi) ega taotlusi enam vastu ei võta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.