Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-120477
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi A J vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 200,14 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474, Tartu mnt 24-20, Tallinn 10115); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Arno (e-post: [email protected]); Kostja: A J (isikukood xxxx, xxxx; e-post: xxxx); Kostja seaduslik esindaja: M J (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine intressinõudest 39,62 eurot, võla sissenõudmise kulu nõudest 30 eurot, põhinõudest 71,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 2,72 eurot ning lõpetada tsiviilasja nr 2-17-120477 menetlus eelviidatud nõuete osas.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlus mitte edastada hagejale kostja 03.05.2018 esitatud tõendeid.
3.Jätta hagi laenu põhiosa 178,54 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 7,28 euro ja sissenõutavaks muutuva viivise nõuetes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja Interneti vahendusel 09.06.2016 lepingu 348104, millega avati kostjale krediidilimiit 2000 eurot. Lepingu alusel kostja taotles ja sai tagatiseta tarbimislaenu kokku summas 300 eurot tähtajaga 12 kuud. Seoses laenutaotluse esitamisega tuvastas kostja oma isiku. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest ja talle saadeti arve.
2.Kostja tegi 07.07.2016 tagasimakse 32,18 eurot, 03.06.2016 32,18 eurot ja 07.05.2016 summas 32,18 eurot, kokku 96,54 eurot. Creditstar Estonia AS saatis kostjale meeldetuletusi ja teatisi, milles palus kostjat tasuda kogu võlgnevus. Kostja pole kogu võlgnevust tasunud ega meeldetuletustele reageerinud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude hagejale, sest oli ilmne, et kostjaga kokkulepet saavutada polnud võimalik ja kostja ei kavatsenud oma kohustust täita.
3.Kostja sai enda kasutusse tarbimiskrediiti summas 2000 eurot intressimääraga 51 % aastas. Krediidi kulukuse kogumäär on 64,78 % aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega igakuiste maksetena kokku 386,16 eurot. Kostja tagastas laenu põhiosa kokku 50 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa 250 eurot.
4.Kostja tasus intressi kokku summas 46,54 eurot. Hageja taotleb intressi väljamõistmist summas, mis moodustab 86,16 eurot – 46,54 eurot = 39,62 eurot.
5.Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras kuni hagiavalduse esitamise päevani 10.11.2017. Sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 10 eurot. Hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirju ja teatisi. Hageja leidis, et 30 eurot on mõistlik võla sissenõudmiseks tehtud kulu. Seega seisuga 10.11.2017 võlgneb kostja hagejale põhivõlana tagastamata laenusumma 250 eurot, intressina 39,62 eurot, viivisena 10 eurot ja võla sissenõudmise kuluna 30 eurot.
6.Hageja ja tema lepinguline esindaja leppisid kokku, et õigusabi tunnitasuks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja lepingulisel esindajal on õigusabile kulunud 1 tund ehk 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Hageja kinnitab, et kulu on põhjendatud.
7.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja, et lepingu sõlmimise kuupäevaks oli 09.06.2015. Laenusumma väljamaksmise tõendamiseks esitas hageja maksekorraldused. Hageja loobus viivisenõudest seoses võla sissenõudmise kuludega 30 eurot. Hageja palus ka menetluskuludelt summas 120 eurot välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.05.04.2018 seisukohtades täpsustas hageja, et võlgnevuse summa on 185,82 eurot, millest
laenu põhiosa on 178,54 eurot ja viivis 7,28 eurot. Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmisid Interneti vahendusel 09.06.2015 kliendilepingu ehk teenuse kasutamise lepingu. Lepingu sõlmimisel avas esialgne võlausaldaja kostjale laenukonto ja krediidilimiidi 2000 euro ulatuses ning võimaldas kostjal avatud krediidilimiidi piires võtta kiirlaenu. 09.06.2015 esitas kostja laenutaotluse talle avatud krediidilimiidist 100 euro saamiseks 360-ks päevaks. Kostja oli varem käinud enda isikut tuvastamas ja oli varasemalt võetud laenud tagastanud korrektselt. Peale laenutaotluse esitamist saadeti kostjale e-posti teel täiendavalt laenutingimused, et kostja nendega veel kord tutvuks. Peale seda, kui kostja kinnitas täiendavalt laenutingimustega tutvumist, rahuldas algne võlausaldaja taotluse. Creditstar Estonia AS kandis 09.06.2015 kostja märgitud pangakontole laenu 100 eurot. Kostja kohustus laenu koos laenu kasutamise tasuga tagastama hiljemalt 10.06.2016. Selleks, et teavitada kostjat laenu tagasimakse tähtajast, saadeti talle arve. Laenu numbriks oli 330958 ja viitenumbriks 73309589.
9.Alates 09.06.2015 kuni 05.07.2015 on kostja tasunud 03.07.2015 osamakse 18,89 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud eelnimetatud summast 3,33 eurot põhisumma katteks ja 15,56 eurot laenutasude katteks. Seega oli seisuga 05.07.2015 kostja põhisumma jääk oli 100 eurot -3,33 eurot = 96,67 eurot.
10.05.07.2015 esitas kostja vastavalt Creditstar Estonia AS-ga 09.06.2015 sõlmitud kliendilepingu punktile 5.4. laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks kostjale avatud krediidilimiidist 2000 eurost. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus üle kantud laenu põhiosa jääk 96,67 eurot. Kostja sai 09.06.2015 laenu summas 100 eurot. Kostja ei olnud uue laenutaotluse esitamise hetkeks tagastanud eelnevalt võetud laenusummat täielikult ja laenu põhisumma jäägiks oli 96,67 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli 96,67 eurot + 50 eurot = 146,67 eurot. Laenu tähtajaks oli 360 päeva. Esialgne esindaja saatis kostjale e-posti teel täiendavalt laenutingimused.
11.Pärast kostja poolt uuesti laenulepingu tingimuste kinnitamist rahuldas Creditstar Estonia AS taotluse ja kandis 05.07.2015 kostja märgitud pangakontole täiendava laenuosa summa 50 eurot. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 10.07.2016. Kostja teavitamiseks laenu tagasimakse tähtajast saadeti kostjale arve. Laenusumma suurendamisel muutus lepingu number. Uueks numbriks oli 332380 ja viitenumbriks 73323808. Alates 05.07.2015 kuni 06.07.2015 ei tasunud kostja ühtegi makset, seega jäi põhisummaks 146,67 eurot
12.06.07.2015 esitas kostja vastavalt kliendilepingu punktile 5.4. laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks avatud krediidilimiidist 2000 eurost. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 09.06.2015 taotletud ja kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 100 eurot ning 05.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud täiendav laenusumma 50 eurot. Kostja sai 09.06.2015 laenu summas 100 eurot ja 05.07.2015 laenu summas 50 eurot. Kostja ei olnud uue laenutaotluse esitamise hetkeks tagastanud laenusummat 150 eurot täielikult. Kostja laenusumma jäägiks oli 06.07.2015 seisuga 146,67 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli 146,67 eurot + 50 eurot = 196,67 eurot. Laenu tähtajaks oli 360 päeva.
13.Kostjale saadeti taas laenutingimused ning pärast nende kinnitamist rahuldas Creditstar Estonia AS taotluse ja kandis 06.07.2015 kostja märgitud pangakontole täiendava laenuosa 50 eurot. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 10.06.2016. Selleks, et kostjat teavitada tagasimakse tähtajast, saadeti kostjale arve. Laenu summa suurendamisel muutus lepingu number ja uueks numbriks sai 332403 ning viitenumbriks 73324030. Alates 06.07.2015 kuni 08.07.2015 ei tasunud kostja ühtegi makset, seega jäi põhisummaks 196,67 eurot
14.08.07.2015 esitas kostja vastavalt 09.06.2015 kliendilepingu punktile 5.4. laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 09.06.2015 taotletud laenu põhiosa 100 eurot, 05.07.2015 taotletud täiendav laenusumma 50 eurot, 06.07.2015 taotletud laenu põhiosa 50 eurot. Kostja sai 09.06.2015 laenu summas 100 eurot,
05.07.2015 laenu summas 50 eurot, 06.07.2017 laenu summas 50 eurot. Kostja ei olnud uue laenutaotluse esitamise hetkeks tagastanud laenusummat 200 eurot täielikult ja kostja laenu summa jäägiks oli 08.07.2015 seisuga oli 196,67 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli 196,67 eurot + 50 eurot = 246,67 eurot. Laenu tähtajaks oli 360 päeva.
15.Võlausaldaja saatis uuesti kostjale laenulepingu tingimust ja rahuldas pärast nende kinnitamist kostja taotluse. Creditstar Estonia AS kandis kostjale 08.07.2015 üle 50 eurot. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 10.07.2016. Selleks, et kostjat veelkord teavitada tagasimakse tähtajast, saadeti talle arve. Laenu summa suurendamisel muutus lepingu number ja uueks numbriks oli 332490 ning viitenumbriks oli 73324904.
16.Alates 08.07.2015 kuni 10.11.2015 on kostja tasunud 4 osamakset suuruses 37,77 eurot. Kostja nimelt tasus 05.08.2015 37,77 eurot, 04.09.2015 37,77 eurot, 05.10.2015 37,77 eurot ja 06.11.2015 37,77 eurot. Seega kostja on tasunud kokku 151,08 eurot. Esialgne võlausaldaja arvestas 05.08.2015 tasutud osamaksest 10,94 eurot põhisumma katteks ja 26,83 eurot laenutasu katteks; 04.09.2015 osamaksest 12,13 eurot põhisumma katteks ja 25,64 eurot laenutasu katteks; 05.10.2015 osamaksest 13,45 eurot põhisumma katteks ja 24,32 eurot laenutasu katteks ja 06.11.2015 osamaksest 14,92 eurot põhisumma katteks ja 22,86 eurot laenutasu katteks. Esialgne võlausaldaja arvestas seega 51,44 eurot põhisumma katteks ja 99,65 eurot laenutasude katteks. Seega oli 10.11.2015 kostja põhisumma jääk 195,23 eurot
17.10.11.2015 esitas kostja vastavalt kliendilepingu punktile 5.4. laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 09.06.2015 taotletud ja kostjale üle kantud laenu põhiosa 100 eurot, 05.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud täiendav laenusumma 50 eurot, 06.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud laenu põhiosa 50 eurot ning 08.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud laenu põhiosa 50 eurot. Seega sai kostja 09.06.2015 laenu 100 eurot, 05.07.2015 laenu 50 eurot, 06.07.2017 laenu 50 eurot ja 08.07.2015 laenu 50 eurot. Kostja ei olnud uue laenutaotluse esitamise hetkeks tagastanud laenusummat 250 eurot täielikult. Kostja laenu summa jäägiks oli 10.11.2015 seisuga 195,23 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli 195,23 eurot + 50 eurot = 245,23 eurot. Laenu tähtajaks oli 360 päeva. Esialgne esindaja saatis kostjale e-posti teel täiendavalt laenutingimused.
18.Pärast laenulepingu tingimuste kinnitamist rahuldas Creditstar Estonia AS kostja taotluse ja kandis 10.11.2015 kostja märgitud pangakontole täiendava laenuosa 50 eurot. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 10.11.2016. Kostjale saadeti arve. Laenu summa suurendamisel muutus lepingu numbriks 338576 ja viitenumbriks 73385765.
20.12.04.2016 esitas kostja vastavalt kliendilepingu punktile 5.4. laenutaotluse täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus 09.06.2015 taotletud ja kostjale üle kantud laenu põhiosa 100 eurot, 05.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud 50 eurot,
06.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud 50 eurot, 08.07.2015 taotletud ja kostjale üle kantud 50 eurot ning 10.11.2015 taotletud ja kostjale üle kantud 50 eurot. Kostja sai 09.06.2015 laenu summas 100 eurot, 05.07.2015 laenu summas 50 euro, 06.07.2017 laenu summas 50 eurot, 08.07.2015 laenu summas 50 eurot ning 10.11.2015 laenu summas 50 eurot. Kostja ei olnud uue laenutaotluse esitamise hetkeks tagastanud laenusummat 300 eurot täielikult. Kostja laenu summa jäägiks oli 12.04.2016 seisuga 159,44 eurot. Uueks laenusumma suuruseks oli 159,44 eurot + 50 eurot = 209,44 eurot. Laenu tähtajaks oli 360 päeva. Esialgne esindaja saatis kostjale e-posti teel täiendavalt laenutingimused.
21.Pärast laenulepingu tingimuste kinnitamist kanti kostja kontole 12.04.2016 50 eurot. Laen kuulus tagastamisele hiljemalt 20.04.2017. Kostjale saadeti arve. Laenu summa suurendamisel muutus lepingu numbriks 348104 ja viitenumbriks 73481041. Alates 12.04.2016 kuni 20.04.2017 on kostja tasunud 3 osamakset suuruses 32,18 eurot. Kostja tasus 07.05.2016 32,18 eurot, 03.06.2016 32,18 eurot ja 07.07.2016 32,18 eurot. Seega kostja tasus kokku 96,54 eurot. Esialgne võlausaldaja arvestas 07.05.2016 tasutud osamaksest 9,25 eurot põhisumma katteks ja 22,93 eurot laenutasu katteks; 03.06.2016 osamaksest 10,26 eurot põhisumma katteks ja 21,92 eurot laenutasu katteks; 07.07.2016 osamaksest 11,39 eurot põhisumma katteks ja 20,79 eurot laenutasu katteks. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kostja poolt tasutud kogusummast 9,25 eurot + 10,26 eurot + 11,39 eurot = 30,90 eurot põhisumma katteks ja 22,93 eurot + 21,92 eurot + 20,79 eurot = 65,64 eurot laenutasude katteks. Ülejäänud maksed kostja jättis maksmata. Seisuga 20.04.2017 oli kostja põhisumma jääk 209,44 eurot - 30,90 eurot =178,54 eurot.
22.Kostja ei ole saadud laenu summat tagasi maksnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude hagejale, kuna oli ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida.
23.Hageja kordas uuesti, et 09.06.2015 oli lepingu number 330958 ja viitenumber 73309589. 05.07.2015 oli lepingu number 332380 ja viitenumber 73323808. 06.07.2015 oli lepingu number 332403 ja viitenumber 73324030. 08.07.2015 oli lepingu number 332490 ja viitenumber 73324904. 10.11.2015 oli lepingu number 338576 ja viitenumber 73385765. 12.04.2015 oli lepingu number 348104 ja viitenumber 73481041. Lepingu numbri ja viitenumbri muutmise vajadus oli seotud sellega, et vältida segadusi laenu tingimuste ja tähtaegade järgimisel.
24.Kokku kandis esialgne võlausaldaja kostja taotluste alusel viimasele üle 350 eurot. Lepingu perioodi jooksul kostja on tasunud põhisumma katteks 3,33 eurot + 51,44 eurot + 85,79 eurot + 30,9 eurot = 171,46 eurot. Seega oli kostja võlgnevus seisuga 10.11.2017 ehk hagiavalduse esitamisel tagastamata laenupõhiosa eest on 350 eurot - 171,46 eurot = 178,54 eurot. Hageja ei soovinud kostjalt intressi väljamõistmist.
25.Hageja palus mõista kostjalt välja viivis 0,02% tagastamata laenu summalt päevas ehk viivise seaduses sätestatud määras. Laenu tagastamise tähtajast 20.04.2017 on möödunud 205 päeva. Hageja arvestas viivist alates 21.04.2017 tagastamata laenupõhiosalt 178,54 eurolt ja arvestas perioodil 21.04.2017 kuni 10.11.2017 viivist summas 178,54 eurot x 204 päeva x 0,02 % = 7,28 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 11.11.2017 kuni põhinõude summa 178,54 eurot tasumiseni viivise seadusjärgses määras. Hageja ei soovinud võla sissenõudmise kulude väljamõistmist. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista tagastamata laenusummana 178,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 7,28 eurot. Alates 11.11.2017 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 178,54 eurolt seaduses sätestatud määras.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud ning viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja õigusabikulude suuruseks oli 120 eurot. Õigusabi osutati 1 tunni eest hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.
28.02.07.2018 seisukohtades leidis hageja, et kostja käitumine lepingu sõlmimise ja selle kehtivuse ajal ei andnud esialgsele võlausaldajale alust eeldada, et kostja on otsusevõimetu isik. Kostja esitas taotluse laenu võtmiseks, käis postkontoris oma isikuandmete tuvastamiseks, esitas mitu korda taotlused täiendavate laenuosade saamiseks ning tasus osamaksed vastavalt sõlmitud laenulepingule. Lisaks kostja on korduvalt kinnitanud, et on hoolikalt tutvunud lepingu tingimustega. Kostja on kinnitanud, et ta on Eesti Vabariigi seaduse järgi teo- ja otsusevõimeline isik ning tal on piiramata õigused ja volitused lepingu sõlmimiseks. Hageja leidis, et kostjal oli kindel ja tahtlik soov laenu võtmiseks. Kostja vastuväited
29.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaielnud vastu laenulepingu sõlmimisele ja laenu saamisele. Kostja seaduslik esindaja leidis, et kostjale on laenu antud väga kergekäeliselt ning laenu saaja tausta kontrollimata. Kostja tervislik seisund ei võimalda laenu tagasi maksta. Kostjale on määratud eestkoste seoses tema haigusega ja kostjale on koostatud rehabilitatsiooniplaan. Kostja on aastaid olnud töövõimetuspensionil, ta ei tööta oma tervisliku seisundi tõttu. Kostja töövõime kaotuse ulatus on xxxx ja kostjale on määratud raske puue. Vaimse tervise tõttu on kostjal raskusi toimetulekuga ning ta on sageli viibinud pikaajalisel haiglaravil. Kostjale on määratud tahtevastast ravi ja tema suhtes on läbi viidud ekspertiis. Kostja töövõimetuspension on tema ainus sissetulek, mis kulub tema ülalpidamiseks xxxx.
30.03.05.2018 seisukohtades leidis kostja seaduslik esindaja, et kostja haigus on pikaajaline, kestev ja püsiv. Harju Maakohus on korduvalt suunanud kostja tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile, samuti on talle tehtud mitmeid kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole kostja kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima psüühikahäire tõttu.
31.Kostja oli laenu võtmise ajal psüühikahäire all ega olnud tehingu sõlmimisel võimeline hindama õigesti seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Kostjal puudus arusaam laenuga seotud kohustustest, laenu intressimääradest ja viivistest. Kostjal ei olnud selgelt arusaama, et ta ei suuda haiguse tõttu tööd teha. Kostjal on tuvastatud sügav puue ja tema tegutsemine ühiskonnaelus on takistatud. Laenuandja võttis laenu andmisel ise vabalt riski. Laenuvõtja tausta ei kontrollitud. Laenuandja oleks pidanud välja selgitama laenu tagasimaksmise võimalused. Käesoleval ajal on kostja suunatud erihoolekandeteenusele xxxx ja tema ainus sissetulek on riigilt saadav puude- ja töövõimetustoetus, mis kulub tema ülalpidamiseks hooldekodus. Kohamaks on peaaegu võrdne tema töövõimetustoetusega, sellele lisanduvad kulud ravimitele, enesehooldusele ja majapidamisele (riided, jalanõud jne). Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus hageja menetluskulude taotluse õigusabi osas jätta rahuldamata, kuna hageja eelmine esindaja esitas kohtule eksitavaid andmeid. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
1) hageja õiguseellane Creditstar Estonia AS (endise nimega AS SMS Laen) sõlmis kostjaga Interneti vahendusel 09.06.2015 laenulepingu; 2) laenulepingu alusel kanti kostjale laenuna 09.06.2015 üle 100 eurot, 05.07.2015 üle 50 eurot, 06.07.2015 üle 50 eurot, 08.07.2015 üle 50 eurot, 10.11.2015 üle 50 eurot ja 12.04.2016 üle 50 eurot; 3) kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt ja tagastas laenu osaliselt; 4) Creditstar Estonia AS loovutas laenulepingust tuleneva nõude hagejale; 5) kostjale on Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11513 seatud eeskoste ning tema eestkostjaks on M J.
34.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu laenulepingust tulenevat laenu põhiosa nõuet ja viivisenõuet.
35.Algses kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 250 eurot, intressivõlgnevusena 39,62 eurot, võla sissenõudmise kuluna 30 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 10 eurot. 05.04.2018 menetlusdokumendis loobus hageja osaliselt nõuetest. Hageja loobus intressinõudest summas 39,62 eurot ja võla sissenõudmise kulude nõudest summas 30 eurot. Hageja vähendas oma põhinõuet ja palus senise 250 euro asemel põhinõudena kostjalt välja mõista 178,54 eurot. Seega loobus hageja põhinõudest summas 71,46 eurot. Hageja vähendas sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja palus 10 euro asemel välja mõista 7,28 eurot. Seega loobus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 2,72 eurot.
36.Kohtul tuleb nõuetest loobumine vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Eeltoodust lähtudes võtab kohus vastu hageja loobumise intressinõudest 39,62 eurot, võla sissenõudmise kulu nõudest 30 eurot, põhinõudest 71,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 2,72 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
38.Kostja esitas 03.05.2018 menetlusdokumendis kohtule taotluse mitte edastada tema esitatud tõendeid hagejale, sest tõendid sisaldavad kostja delikaatseid isikuandmeid. Kohus kostja antud taotlust ei rahulda. Tegemist on käesolevas tsiviilasjas olulist tähtsust omavata tõenditega, millistega on hagejal õigus tutvuda. TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. TsMS § 59 lg 11
kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada, kui see oleks ilmses vastuolus teise menetlusosalise või muu isiku kaaluka huviga. Piirata ei või hagimenetluse poolte õigust toimikuga tutvuda ja sellest ärakirju saada. Kohus lahendab käesolevat vaidlust hagimenetluse korras, mistõttu puudub seaduslik alus piirata hageja õigust tutvuda toimikus olevate ja kostja esitatud tõenditega.
39.Sisuse vaidluse osas leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga Interneti vahendusel 09.06.2015 laenulepingu ning tuvastas kostja isiku. Kostja esitas igakordselt laenu väljastamiseks Interneti teel taotluse, misjärel saadeti kostjale tarbijakrediidi infoteatis ning arve, mis kajastas tasumisele kuuluvate osamaksete suurust ning nende tähtaega. Kostja tasus osamakseid osaliselt. 09.06.2015 anti kostjale laenu summas 100 eurot. 05.07.2015 kanti kostjale tema taotluse alusel laenuna üle 50 eurot. Täiendavalt taotletud laenule lisandus varasem laenu põhiosa jääk 96,67 eurot. 06.07.2015 taotluse alusel kanti kostjale taas üle 50 eurot ning kostja laenujäägiks sai 146,67 eurot. 08.07.2015 kostja taotluse alusel anti talle taas üle 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks sai 246,67 eurot. Alates 08.07.2015 kuni 10.11.2015 tasus kostja 4 osamakset suuruses 37,77 eurot.
40.10.11.2015 kostja taotluse alusel kanti talle üle 50 eurot ja uueks laenusumma suuruseks koos varasema jäägiga sai 245,23 eurot. Alates 10.11.2015 kuni 12.04.2016 tasus kostja 6 osamakset suuruses 37,56 eurot. 12.04.2016 kostja taotluse alusel kanti talle üle 50 eurot. Uueks laenusumma suuruseks jäi 209,44 eurot. Kokku kostja taotluste alusel talle üle 350 eurot. Lepingu perioodi jooksul tasus kostja põhivõlgnevuse katteks kokku 171,46 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks oli tema võlgnevus tagastamata laenupõhiosa eest 350 eurot 171,46 eurot = 178,54 eurot. Hageja palus lisaks põhivõlale välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7,28 eurot seaduses sätestatud viivisemäära alusel.
41.Kostja palus hagi jätta rahuldamata, sest kostja oli laenude võtmise ajal psüühikahäire all ega olnud võimeline hindama seda, kuidas tehing tema huve mõjutab. Kostjal on tuvastatud raske psüühikahäire, tal on sügav puue ning tema osalemine ühiskonnaelus on takistatud. Kostja on korduvalt viibinud pikaajalisel ja tahtevastasel haiglaravil. Kostjale on määratud eestkoste. Kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension, mis kulub tema ülalpidamiseks hooldekodus. Laenuandja võttis endale riski, kui ta ei kontrollinud kostja seisundit ega laenu tagasimaksmise võimalusi.
42.Hageja leidis omakorda, et kostja käitumine lepingu sõlmimise ajal ja pärast seda ei andnud võlausaldajale alust eeldada, et kostja on otsusevõimetu isik. Kostja käis ise oma isikut tuvastamas, esitas taotlused, tasus osamakseid ning kinnitas, et ta on tutvunud lepingu tingimustega. Samuti kinnitas kostja, et ta on teo- ja otsusevõimeline. Kostjal oli selge tahe laenu saamiseks.
43.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning pärast seda võimeline aru saama sellest, millise tehingu ta sõlmib ning millised on selle tagajärjed. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandja oleks piisavalt välja selgitanud kostja võime tehingust aru saada ning seda täita.
44.TsÜS § 8 lg 2 näeb ette, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
45.Kuna teovõime tähendab võimet teha iseseisvalt tehinguid, eeldab see piisavat intellektuaalset tahet, et inimene saaks aru, mida tehtav tehing tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed. Isikutel, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada, on piiratud teovõime. Vaimuhaigus võib kesta pikemat aega ja inimese psüühika võib olla kestvalt häiritud. Sellisel juhul on isik oma vaimsest seisundist tulenevalt objektiivselt piiratud teovõimega. Kohus ei tunnista isikut piiratult teovõimeliseks, vaid saab tuvastada teovõime piiratuse kui faktilise seisundi. Kui kohtuotsusega on juba isiku teovõime piiratud, luuakse eeldus, et ta on piiratud teovõimega. Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, sealhulgas tagasiulatuvalt. Eeltoodust tuleneb, et kuigi Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega määrati kostjale eestkostja alates antud määruse tegemise ajast ning vaidlusalune laenuleping sõlmiti varem, saab kohus käesolevas menetluses tagasiulatuvalt hinnata, kas kostja oli laenulepingu sõlmimise ning laenutaotluste esitamise ajal teovõimeline ja sai aru oma tegude tagajärgedest.
46.TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Vaidlus puudub selle üle, et kostja seaduslik esindaja ei ole laenulepingut pärast selle sõlmimist heaks kiitnud. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kui laenuleping on tühine, ei saa kostja vastu esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, sealhulgas laenu põhiosa tasumise ja viivise nõudeid.
47.Ühtlasi sätestas VÕS § 4032 lg 1 kuni 21.03.2016 kehtinud redaktsioonis, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja muuhulgas enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Seejuures tuli VÕS § 4032 lg 11 järgi arvestada tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut ja teisi kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kostjaga laenulepingu sõlmimisel piisavalt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kogunud või hinnanud andmeid, mis oleksid võinud laenuandjas tekitada kahtlusi kostja teovõimes ning võimekuses laenu tagasi maksta.
48.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et AS SMS Laen ja kostja sõlmisid kirjalikult taasesitatavas vormis 09.06.2015 kliendilepingu (toimiku lk 27 pöördel – 30, täielik versioon lk 81-85). Lepingu punkti 5.3.5. kohaselt pidi kostja laenusaajana minema lepingu esmakordsel sõlmimisel laenuandja esindusse või ID-punkti ja võimaldama laenuandjal tuvastada laenusaaja isikusamasus isikut tõendava dokumendi alusel. Kooskõlas lepingu punktiga 5.3.6 pidi laenu taotlemisel laenusaaja täitma laenuandja nõudmistele vastavalt küsimustiku laenusaaja maksevõime hindamiseks ja laenu väljastamisega seotud asjaolude tuvastamiseks. Lepingu punkt
5.3.7.nägi ette, et vastuseks laenutaotleja poolt veebilehe kaudu või mobiiltelefoni tekstisõnumiga saadetud laenutaotlusele saadab laenuandja laenutaotleja e-posti aadressile kirja, milles on toodud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis andmed laenutaotleja poolt soovitava laenu tingimuste koht ja mida käsitletakse lepingu lahutamatu osana. Sama punkti kohaselt pidi laenuandja saatma taolise kirja koos laenu tingimustega laenusaaja poolt krediidilimiidi suurendamise ja ühtlasi täiendava laenuosa taotlemise ning laenuandja sellekohase positiivse otsuse järgselt.
49.Lepingu punkti 5.3.8 järgi pidi laenusaaja andma telefoni või e-kirja teel kinnituse, et ta on põhjalikult tutvunud laenu tingimustega ning soovib saada nendel tingimustel laenuandjalt laenu. Laenutaotlejalt kinnituse saamise järgselt sõlmib laenuandja laenusaajaga krediidilimiidi piires võetava laenuosa peale laenulepingu. Kooskõlas punktiga 5.3.9 pidi laenuandja maksma laenu välja laenusaaja isiklikule kontole 1 tunni jooksul pärast laenutaotluse aktsepteerimist.
50.Lepingu punkti 5.4. järgi oli laenusaajal õigus taotleda talle võimaldatud krediidilimiidi piires ja laenulepingu raames täiendavat laenuosa, logides oma kasutajanime ja parooliga sisse laenuandja veebilehele või laenuandja asukohas. Samuti võis laenusaaja sõlmitud laenulepingu raames analoogiliselt taotleda talle võimaldatud krediidilimiidi suurendamist kuni 2000 euroni ja vastavalt täiendava laenuandja poolt teostatava laenusaaja krediidivõimelisuse analüüsi. Kohus osundab, et laenuleping ei olnud kostja poolt allkirjastatud, kuigi kostja ei vaielnud menetluses lepingu sõlmimise faktile vastu.
51.Lisaks esitas hageja laenuandja koostatud raporti (toimiku lk 86), milles on märgitud kostja pangakonto number ja IP aadress. Raporti kohaselt oli kostjale väljastatud laenu summa 100 eurot. Hageja esitas samuti kostja nime kandva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (toimiku lk 88-90), mis kandis 09.06.2015 kuupäeva ja mille kohaselt oli krediidi summaks 100 eurot. Laen tuli tagastada 12 osamaksega, milliste suurus oli 18,89 eurot. Intress oli arvestatud osamaksete sisse. Krediidi kogukulu oli 226,68 eurot. Laen summas 100 eurot kanti kostjale üle 09.06.2015 (toimiku lk 43, lk 91). 09.06.2015 saadeti kostjale ka arve nr 228602 (toimiku lk 92), mis sisaldas osamaksete summasid ja tähtaegu.
52.Hageja esitas kohtule laenuandja poolt 22.04.2015 koostatud raporti (toimiku lk 99), mille kohaselt oli kostja teinud ühe tagasimakse 03.07.2015 summas 18,89 eurot. Järgmise laenuandja raporti kohaselt (toimiku lk 94) oli kostja esitanud uue taotluse laenu saamiseks ja laenu summaks oli 146,67 eurot. Kostjale saadeti 05.07.2015 tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 9597), mille kohaselt oli krediidilimiidiks 2000 eurot. Tingimuste kohaselt tuli kostjal tagasi maksta 224,59 eurot 12 osamaksega. 05.07.2015 kandis laenuandja kostjale üle 50 eurot (toimiku lk 44 pöördel, lk 98). Samuti saadeti kostjale arve nr 229546 (toimiku lk 99), mille alusel tuli kostjal tasuda laenuandjale igakuiselt 24,87 eurot.
53.Laenuandja järgmise raporti kohaselt (toimiku lk 100) oli kostja esitanud 06.07.2015 uue taotluse laenu saamiseks ning laenusummaks oli nüüd 196,67 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 101-103) ja talle kanti 06.07.2015 üle 50 eurot (toimiku lk 43 pöördel, lk 104). Kostjale saadeti 06.07.2015 arve nr 229563 (toimiku lk 105), mille kohaselt tuli kostjal igakuiselt tasuda 30,25 eurot. Laenuandja 08.07.2015 raporti kohaselt (toimiku lk 106) oli kostja esitanud taas laenutaotluse ning laenu summaks oli nüüd 246,67 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 107-109) ning kostjale kanti 08.07.2015 üle 50 eurot (toimiku lk 44, lk 110). Kostjale saadeti 08.07.2015 arve nr 229621 (toimiku lk 111), mille kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt 37,77 eurot.
54.Laenuandja raporti järgi (toimiku lk 112-113) järgi oli kostja tasunud 05.08.2015, 04.09.2015, 05.10.2015 ja 06.11.2015 37,77 eurot. 10.11.2015 koostatud raporti kohaselt (toimiku lk 114) oli kostja esitanud täiendava laenutaotluse ning laenu summaks oli 245,23 eurot. Kostjale saadeti taas tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 115-117). 10.11.2015 esitati kostjale arve nr 233597 (toimiku lk 118), mille kohaselt tuli kostjal igakuiselt tasuda 37,56 eurot. Laenuandja raporti kohaselt (toimiku lk 119-120) tasus kostja 04.12.2015, 05.01.2016, 05.02.2016, 05.03.2016, 08.04.2016 37,56 eurot.
55.Laenuandja 12.04.2016 raporti kohaselt (toimiku lk 121) oli kostja taotlenud uuesti täiendavat laenu ning laenusummaks oli nüüd 209,44 eurot. Kostjale saadet tarbijakrediidi infoleht (toimiku lk 122-125) ning talle kanti 12.04.2016 üle 50 eurot (toimiku lk 42 pöördel, lk 125). 12.04.2016 saadeti kostjale arve nr 238023 (toimiku lk 126), mille kohaselt pidi kostja tasuma laenuandjale 20.05.2016 kuni 20.07.2016 igakuiselt 32,18 eurot, seejärel 20.09.2016 kuni 20.10.2016 32,17 eurot ning seejärel igakuiseid osamakseid arvel märgitud suuruses. Laenuandja koostatud raportist (toimiku lk 127-131) nähtub, et kostja tasus 07.05.2016, 03.06.2016 ja 07.07.2016 makseid summas 32,18 eurot.
56.Samuti esitas hageja kohtule väljavõtte andmebaasis, mis peaks kajastama andmeid kostjale saadetud teadete ja meeldetuletuste kohta (toimiku lk 32 pöördel – 35). Andmebaasi kannete kohaselt on kostjale saadetud 22.04.2015 laenuleping ja tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Samal päeval on kostjale saadetud ka arve. 06.05.2015 on kostjale uuesti saadetud tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning 09.06.2015 arve. 05.07.2015 on kostjale taas saadetud tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ning arve. 06.07.2015 on uuesti saadetud kostjale teabeleht ja arve.10.11.2015 on taas saadetud kostjale teabeleht ja arve. Vahepealsel perioodil on kostjale saadetud meeldetuletusi tasumata laenumaksete tõttu. 12.04.2016 on taas saadetud kostjale teabeleht ja arve. Seejärel on kostjale saadetud teateid tasumata maksete kohta. Hageja esitas kohtule laenuandja Creditstar Estonia AS arve nr 348104, mis väljastati 12.04.2016 viitenumbriga 73481041, mille kohaselt tuli kostjal tasuda laenusummana 209,44 eurot (toimiku lk 36 pöördel). Hageja esitatud andmete kohaselt maksis kostja hagejale laenu tagasimaksetena kokku 96,54 eurot (toimiku lk 38).
57.Kokkuvõttes nähtub eelviidatud andmetest, et pärast laenulepingu sõlmimist esitas kostja mitmeid laenu väljastamise taotlusi, millised laenuandja igakordselt rahuldas ning kandis kostjale soovitud laenu üle. Samuti saadeti kostjale tarbijakrediidi infoleht ning arve. Kas kostja kinnitas tarbijakrediidi infolehtede kättesaamist või mitte, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
58.22.04.2015 on kostja allkirjastanud isikuandmete tuvastamise ankeedi (toimiku lk 35 pöördel-36, lk 87). Ankeedis on märgitud kostja isikukood ja isikut tõendava dokumendi number, mille alusel tema isikusamasus tuvastati. Ankeedis on märgitud ka kostja elukoht, mobiiltelefoni number ja e-posti aadress. Ankeedile lisatud raportist võib järeldada, et kostja isiku tuvastas laenuandja klienditeenindaja.
59.Hageja esitas kohtule kostja isikukoodi kandva küsimustiku (toimiku lk 37), mille kohaselt töötas kostja xxxx nimelises ettevõttes xxxx. Andmeid kostja igakuise sissetuleku kohta küsimustikus täidetud ei ole. Küsimustik sisaldab laenuvõtja kinnitust, et tema majanduslik olukord võimaldab laenulepingut täita ning talle on selgitatud laenuga seonduvat. Samas ei nähtu küsimustikust, et kostja oleks selle allkirjastanud või muul moel kinnitanud küsimustikus toodud andmete õigsust. Küsimustikust ei saa kohtu hinnangul järeldada, et laenuandja oleks soovinud teada saada sisuliselt andmeid selle kohta, milline on kostja on laenuvõtja varaline seisund ja sissetulekud ning millised on tema kohustused. Kostja ei ole küsimustikku allkirjastanud ega selles mistahes viisil kinnitanud, et ta saab aru laenulepinguga seotud kohustustest. Kohtu hinnangul ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
60.01.12.2010 sõlmis SMS Laen AS hageja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ga nõudeõiguse loovutamise lepingu nr 011210 (toimiku lk 30 pöördel, lk 132), mille kohaselt loovutas laenuandjale hagejale nõudeõigused, millised on tekkinud laenuandjal igapäevase majandustegevuse raames väljastatud laenudest. Kooskõlas lepingu punktiga 2 pidid pooled loovutatavate nõudeõiguste omandi üleandmiseks allkirjastama võlausaldaja ja uue võlausaldaja aktid. Nõudeõigused tuli loovutada ükshaaval ja/või nimekirja alusel. Kooskõlas punktiga 3 tuli aktis ära märkida võlgniku andmed ja nõudeõiguse aluseks olevad andmed. 21.08.2017 sõlmis laenuandja hagejaga lisa eelviidatud nõude loovutamise lepingule (toimiku lk 133), millega loovutati hagejale laenuandja laenulepingust tulenev nõue kostja vastu. Loovutamise hetkel loeti nõude arvestuslikuks suuruseks 538,81 eurot. Lepingus märgitu kohaselt edastati see ka kostjale. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et laenuandja on loovutanud hagejale oma laenulepingust tuleneva nõude.
61.Kostja esitas kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 452 (toimiku lk 160163), mis koostati 12.08.2016. Akti kohaselt elas kostja enne ekspertiisi läbiviimist üksinda ega tulnud toime oma elu või enda eest hoolitsemisega. Kostjal oli diagnoositud skisofreenia. Kostja
sissetulekuks oli pension, kuid enda ülalpidamisega kostja hakkama ei saanud. Akti kohaselt ei olnud kostja enne ekspertiisi läbiviimist juba aastaid töötada suutnud ning oli tööl vaid lühiajaliselt laos lihttöölisena, kuid töösuhe lõpetati pärast paarinädalast katseaega. Järelikult puudusid kostjal objektiivselt võimalused täita tema sõlmitud laenulepingut.
62.Aktist nähtuvalt määrati tahtest olenematu ravi kostjale esimest korda 06.07.2008 ning ta viibis samal aastal juba korduvalt haiglaravil. Lühiajaline seisundi paranemine esines kostjal 2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses, kuid seejärel ta seisund taas halvenes. Järgnevatel aastatel viibis kostja korduvalt haiglaravil, tal esinesid kuulmis- ja nägemispetted, kostja oli ebaadekvaatne ega saanud aru oma haiguslikust seisundist. Perioodil 12.09.2014 kuni 03.02.2015 viibis kostja taas tahtest olenematul ravil kohtumääruse alusel ning tal esinesid endiselt meelepetted. Ekspertiisi kohaselt esines kostjal hulgaliselt luulumõtteid. Kostjal puudus adekvaatne arusaam oma toimetuleku raskustest ja düssotsiaalsest elamisviisist. Kostja viibis haiglaravil ka 2015. aasta detsembris ning uuesti 12.06.2016 kuni 30.06.2016.
63.Akti kohaselt orienteerus kostja oma isikus, ajas ja kohas, kuid tema kontakt arstiga oli formaalne. Jätkuvalt esinesid kostjal kuulmismeelepetted. Alates 30.07.2016 kohaldati kostja suhtes taas tahtest olenematut ravi ning seda kuni ekspertiisiakti koostamise ajani. Haiglasse toodi kostja kiirabiga politsei abil. Ekspertiisiakti kohaselt esines kostjal raske psüühikahäire ehk püsikululine skisofreenia, tema käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud ja ettearvamatu, mistõttu oli ta ohtlik ümbritsevatele ning iseendale. Oma käitumist kostja kontrollima ei olnud võimeline. Ekspertiisi koostamise ajal kostja vestlusel teemas püsida ei suutnud, tema jutt oli laialivalguv. Oma igakuiste sissetulekute ja kulude suurust kostja hinnata ei osanud. Ekspertarvamuses on leitud, et kostja paranoilised luulumõtted ja meelepettelased elamused mõjutavad tungivalt tema käitumist. Kostja oli huvita oma igapäevategevuste suhtes ning jättis enda hooletusse. Kostja oli oma elamuste tõttu korduvalt ebaadekvaatne. Kokkuvõttes leiti ekspertarvamuses, et kostja ei olnud kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Tema psüühiline seisund ei võimaldanud tal teha iseseisvaid tehinguid ja langetada otsuseid.
64.Sotsiaalkindlustusameti 03.10.2017 otsusega (toimiku lk 164) tuvastati kostjal sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnas osalemine on täielikult takistatud. Eesti Töötukassa 02.10.2017 otsusega (toimiku lk 165) puudus kostjal töövõime.
65.Kostja raviarsti 27.07.2017 kinnituse kohaselt (toimiku lk 166) vajab kostja oma seisundi tõttu ravi ja hooldust ööpäevaringses tugevdatud järelevalvega erihooldekodus. Kinnitusele lisatud ravilugude väljavõtetest (toimiku lk 167-179) nähtub, et kostjale määrati diagnoosina püsikululine paranoiline skisofreenia juba 2008. aastal. Alates 2008. aastast on kostjal esinenud kuulmise- ja nägemise meelepetted ning paranoilised luulumõtted ning kostja on viibinud korduvalt haiglaravil. 2014. aasta aprillis ja mais viibis kostja tahtest olenematul haiglaravil ning temaga ei saadud raviasutuses pikka aega kontakti. Kostja teadvus oli hägustunud ja desorienteeritud. Lisaks haigusseisundile tarvitas kostja pidevalt kanepit ning alkoholi. Taas viibis kostja haiglaravil alates 12.09.2014 kuni 03.02.2015. Anamneesi kohaselt oli kostja pärast eelmist haiglas viibimist loobunud ravimite tarvitamisest ning hakkas tarvitama alkoholi, mis süvendas meelepetteid ja tasakaalutut käitumist. Haiglasse toimetati kostja kiirabiga ning tema suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi. Kostjal ei olnud adekvaatset arusaama oma toimetulekust.
66.Alates 30.07.2016 oli kostja taas haiglaravil, sest pärast viimast haiglas viibimist ta ravimeid enam ei tarvitanud ning käitus ebaadekvaatselt. 08.08.2016 allutati kostja tahtest olenematule ravile. Vaatamata ravile tema seisund oluliselt ei paranenud.
67.Eelviidatud kostja seisundit kajastavaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal 09.06.2015 ega pärast seda TsÜS § 8 lg 2 mõttes täielikult
teovõimeline, vaid ta ei olnud oma haigusliku seisundi tõttu võimeline oma tegudest, sealhulgas laenulepingu sõlmimisest täielikult aru saama. Kostjal oli raskekujuline ja progresseeruv haigus. Kuigi kostja ei viibinud haiglaravil ajal, mil ta laenulepingu sõlmis ning laenutaotlusi esitas, viibis ta ravil vahetult enne ja pärast neid toiminguid ning ravilugude sissekannete ja ekspertiisiakti kohaselt esinesid tal pidevalt meelepetted. Kostja ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal ning enne ja pärast seda võimeline adekvaatselt hindama, kuidas oma eluga toime tulla, mis nähtub kohtu hinnangul nii ravilugudest kui ka kostja suhtes läbi viidud ekspertiisist. Pärast haiglaravi lõppemist 2015. aasta alguses lõpetas kostja ravimite tarvitamise ning tema seisund halvenes taas, muuhulgas alkoholi ja kanepi tarvitamise tõttu. Ekspertiisiaktist nähtuvalt puudus kostjal võime hinnata, millised on tema igakuised sissetulekud ning kohustused. Kostja igakuiste sissetulekute või kohustuste suurust ei hinnanud ka laenuandja, kes võttis endale kostjaga lepingu sõlmimisel riski, mida oleks võinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel vältida.
68.Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud laenuleping oli tühine. Tühise tehingu täitmist ei saa hageja kostjalt nõuda, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja laenu põhiosast tulenev nõue, sissenõutavaks muutunud viivise nõue ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
69.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtu antud tähtajaks ei esitanud kostja menetluskulude taotlust ega menetluskulude nimekirja. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostjal esineksid rahaliselt hinnatavad menetluskulud, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust käesolevas lahendis kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.