Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-3834
Kohtuasi
Q.O hagi Linford Transport OÜ ja JELD-WEN EESTI AS-i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Q.O (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja I: Linford Transport OÜ (registrikood 14194522) lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja II: JELD-WEN EESTI AS (registrikood 10247977) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 17.01.2024 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 4 ja 7 osas, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata Linford Transport OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 242,68 euro ulatuses ja JELDWEN EESTI AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 240,34 euro ulatuses.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-3834 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Q.O (hageja) hagi Linford Transport OÜ (kostja I) vastu tööõnnetusest tuleneva kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Maakohus kaasas 12.05.2022 määrusega hageja taotlusel menetlusse kostjana JELD-WEN EESTI AS-i (kostja II).
3.Maakohus jättis 30.11.2022 osaotsusega hagi kostja II vastu aegumise tõttu rahuldamata ja hagimenetluse kulud hageja kanda. Osaotsus jõustus 31.12.2022.
4.Maakohus jättis 31.01.2023 otsusega hagi kostja I vastu rahuldamata ja hagimenetluse kulud hageja kanda. Otsus jõustus 09.03.2023.
5.Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 16.01.2023 ning palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 5282,68 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale I osutati õigusabi ajakuluga 33 tundi ja 1 minut tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta).
6.Kostja II esitas menetluskulude nimekirja 31.01.2023 ning palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 2270,34 eurot ilma käibemaksuta. Kostjale II osutati õigusabi ajakuluga 16 tundi ja 13 minutit tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
7.Mõlemad kostjad palusid märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates viivist seaduses ettenähtud ulatuses.
8.Hagejal ei olnud vastuväiteid kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud kuludele. Hageja palus jätta kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata, kuna menetluskulude nimekiri esitati hilinemisega pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 17.01.2024 määrusega kostjate I ja II avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 5040 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse 242,68 euro ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 2030 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja II avalduse 240,34 euro ulatuses. Maakohus märkis, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjatele viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest.
2
2-20-3834
9.1.Maakohus tõi esile, et kostjat I esindas vandeadvokaat tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta ja kostjat II advokaat tunnitasuga 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasud ei ületa keskmist turuhinda.
9.2.Kohus võttis arvesse nõude sisu ja summat, asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning kohtuistungi kestust, ning oli seisukohal, et kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 31,5 tundi, s.o: - hagiavalduse ja hagi täpsustusega tutvumine ja kostja I vastuste koostamine (toimingud perioodil 12.11.2020-18.11.2020 ja 13.12.2021-20.12.2021) kokku 21,5 tundi; - kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (09.11.2021-10.11.2021) kokku 1,5 tundi; - menetluskulude nimekirja koostamine (toimingud 10.11.2021 ja 16.01.2023) kokku 0,5 tundi; - nõupidamine kliendiga ning kohtuistungi protokolli parandamise taotlused (toimingud perioodidel 10.11.2021- 17.11.2021 ja 03.01.2022-04.05.2022) kokku 4 tundi; - nõupidamised kliendiga ja kostja II esindajaga (toimingud perioodil 01.06.202230.06.2022) kokku 2,5 tundi; - osaotsusega tutvumine ja suhtlus kliendiga (toimingud perioodil 03.10.202215.01.2023) kokku 1,5 tundi. Seega mõistis kohus hagejalt kostja I kasuks välja 5040 eurot (31,5*160). Kostjat I esindas tsiviilasjas Marko Pilv. Menetluskulude nimekirjast nähtus, et perioodil 09.09.202214.09.2022 tegi toiminguid Pirkka-Marja Põldvere 30 minuti ulatuses. Kuna viimati nimetatud isik ei olnud tsiviilasjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 mõttes lepinguline esindaja, jättis kohus hagejalt kostja I kasuks 80 eurot välja mõistmata. Kostja I avaldus jäi kokku rahuldamata 242,68 euro ulatuses (5282,68-5040).
9.3.Kostja II ei esitanud menetluskulude nimekirja hilinenult, kuna kohus ei andnud kostjale II tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus võttis arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu, ning oli seisukohal, et kostja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu oli kokku 14,5 tundi, s.o: - hagimaterjalidega tutvumine ja suhtlus kliendiga (toimingud perioodil 24.05.202215.06.2022) kokku 3,5 tundi; - kostja vastuse koostamine kokku 7 tundi (dokumendi pikkus 6,5 lehekülge); - seisukohtade koostamine seonduvalt aegumise kohaldamisega kokku 3,5 tundi ja - menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Seega mõistis kohus hagejalt kostja II kasuks välja 2030 eurot (14,5*140) eurot. Kostja II avaldus jäi rahuldamata 240,34 euro ulatuses (2270,34-2030). Määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
10.1.Hageja väitel oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate menetluskulusid välja ei mõisteta, kuna maakohtupoolse menetluskulude kindlaksmääramise ajaks oli möödunud mõistlik menetlustähtaeg menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3
2-20-3834
10.2.Hageja esitas õigusteadmisteta isikuna rahalise nõude ekslikult kostja I vastu, pidades tööandjat vastutavaks hagejale tekkinud kahju eest. Eksitus kostjas oli niivõrd ilmne, et märgitule oleks pidanud kohus tähelepanu juhtima hagi menetlusse võtmise otsustamisel või eelmenetluses. Maakohus jättis täitmata kohtu selgitamiskohustuse, mis tõi kaasa menetluse venimise. Ka riigi õigusabi korras määratud esindaja jättis enda ülesanded täitmata, kui ei osutanud hageja tähelepanu valele kostjale. Nende maakohtu kui ka riigi õigusabi korras määratud esindaja minetuste tulemuseks on töövõime kaotanud hagejalt kostjate menetluskulude väljamõistmine.
10.3.Hagejal puudub vara ja sissetulek, millele pöörata sissenõuet. Täitmine toob kaasa kas täiendavad täitemenetluse kulud või hageja pankrotimenetluse kulud. Menetlusosaliste seisukohad
11.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse taotlusest tulenevalt ei vaidlusta hageja maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 242,68 euro ulatuses ja kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 240,34 euro ulatuses. Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.
16.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14).
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4
2-20-3834
18.Esiteks ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et seoses menetluskulude kindlaksmääramise mõistliku tähtaja möödumisega oli tal õigustatud ootus, et temalt kostjate menetluskulusid välja ei mõisteta. Vaidlus puudub, et maakohus määras menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud viisil, s.o määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuste jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud viisil menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Õige on hageja järeldus, et pooltel on põhjendatud ootus, et kohtud lahendaksid menetluskulude suuruse küsimuse juba jõustunud lahendiga asjades esimesel võimalusel ilma põhjendamatu viivituseta. Siiski ei ole seadusesse lisatud menetluskulude kindlaksmääramiseks konkreetselt määratletud menetlustähtaega, mille ületamine välistab õigustatud poole menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamise.
19.Hageja ei vaidlusta maakohtu kindlaks määratud kostjate menetluskulude suurust, vaid palub jätta temalt kostjate menetluskulud välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et kohtusse pöördumisel peab hageja arvestama võimalusega, et hagi rahuldamata jätmise korral on tal kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud. Hageja võimalik halb majanduslik seisund ega õigusteadmiste puudumine ei ole temalt menetluskulude välja mõistmata jätmise aluseks. Vastaspoolt esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiteks on TsMS § 175 lg 1 järgi nende põhjendatus ja vajalikkus, millest maakohus on kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud.
20.Hageja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu 17.01.2024 määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maakohtu otsustes. Need lahendid on jõustunud. Seega ei saa hageja praeguse määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.