2-18-4957/19 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 02.04.2018 avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes tehtud 09.09.2014 vastutusotsus nr 13-7/475-8 ning 29.03.2018 seisuga on võlgniku tasumata maksukohustused kokku summas 239 473,73. Maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmiseks täitetoimingute tegemist 15.12.2014. Kolme aasta jooksul on võlausaldajale laekunud 65,12 eurot. Täitetoiminguid on tehtud alates 15.12.2014 ning võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. 16.05.2018 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 4,10 euro väärtuses, kohustusi 239 473,73 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga – võlgnik oli Levkoriin ja KA OÜ juhatuse liige ning rikkus raskest hooletusest seadust riiklike maksude tasumise osas, mille tagajärjel tehti võlgniku suhtes vastutusotsus. Tagasivõitmise ja – nõudmise võimalused puuduvad. Tasuks palub haldur määrata 782 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalike kulude katteks 100,18 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 29.05.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik istungile ei ilmunud ning kirjalikke seisukohti pankrotiavalduse ega ajutise halduri aruande osas esitanud ei ole. Kohus määras 30.05.2018 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 700 eurot ning avaldas 30.05.2018 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu tasus kohtudeposiiti 700 eurot 12.06.2018. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlausaldaja on tasunud deposiiti 700 eurot. Kohus peab kooskõlas ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks

juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kui OÜ Levkoriin & KA juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemine, selle põhjuseks oli võlgniku poolt maksuseaduste rikkumine raskest hooletusest. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30.07.2018.a algusega kell 10.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 2005). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuna võlgnikul kinnisvara puutub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 782 eurot (lisandub käibemaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 100,18 eurot (lisandub käibemaks). Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,2 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad päringute tegemises ja büroo-, side- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Kohus määrab ajutise halduri