3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Osaühingu Oscarrehvid kanda. MVil hüvitatavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Osaühing Oscarrehvid esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.MV (hageja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Osaühingu Oscarrehvid (kostja) vastu saamata jäänud töötasu ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise saamiseks. TVK rahuldas 05.05.2017 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 601,20 eurot ning lõpetas menetluse kasutamata puhkusehüvitise nõudes. 11.06.2017 tegi kostja kohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja asjaolud
2.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto).
3.Hageja töötas kostja juures 13.04.2015 sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel rehvitehniku ametikohal töötasuga 688 eurot (bruto) kuus. Tööleping muutus tähtajatuks 01.05.2015. Hageja esitas 28.07.2015 kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks alates 31.07.2015. Kostja pidas ebaseaduslikult ilma hageja kirjaliku nõusolekuta hageja töötasust kinni 601,20 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas kostjale 28.07.2015 avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil alates 31.07.2015. Tööleping lõpetati 31.07.2015 TLS § 85 lg 1 alusel (lõpetamise teatisel ekslikult TLS § 100 lg 5). Hagejale arvestati lõpparve 914,88 eurot (bruto), millest peeti TLS § 100 lg 5 alusel kinni 601,20 eurot (bruto). Hagejale tasuti arvelduskontole 241,90 eurot (neto).
5.Töötaja lahkumisel etteteatamistähtaega järgimata on tööandjal õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Töötaja ootamatu lahkumisega tekivad tööandjal rahalised kulud, nt tööotsinguportaalidesse kuulutuse lisamine, graafikute ümberkorraldamine, töötajate ületunnid, uue töötaja koolitamine. Kostjal oli õigus tasaarvestada oma nõue hageja töötasuga. Töölepingu lõpetamise teate allkirjastamisega andis hageja nõusoleku tasaarvestamiseks TLS § 78 mõttes. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas 25.05.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto) ning jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Kohtule esitatud töölepingu lõpetamise teatisest (tl 10) on näha, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping on lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel (teates ekslikult TLS § 100 lg 5, mille osas puudub vaidlus) alates 31.07.2015. Töötajale on arvestatud töötasu koos puhkusekompensatsiooniga kokku 914,88 eurot (bruto). Lõpparvest peeti kinni 601,20 eurot (bruto) TLS § 100 lg 5 alusel. Maakohus oli seisukohal, et tegemist ei ole tasaarvestusavaldusega ning kostja allkirja teatel ei saa lugeda kirjalikuks nõusolekuks töötasust kinnipidamiste tegemiseks TLS § 78 lg 1 tähenduses.
8.Kostjal puudus nõue hageja vastu, mida hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus oli seisukohal, et hageja teavitas kostjat töölepingu lõpetamisest ette, mistõttu ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel ja seetõttu puudus kostjal nõue, mida hageja lõpparvest kinni pidada. Kostjal võiks olla nõue hageja vastu TLS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel, kui hageja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaega ja on sellega kostjale kahju põhjustanud. Kostja ei ole kohtule esitanud 2(4)
tõendeid, et talle oleks kahju tekkinud ning et kahju tekkimises oleks süüdi hageja. Samuti oli tõendamata kahju suurus. Kostja ei esitanud tõendeid enda väidete osas, et kostja teised töötajad pidid tegema seoses sellega, et hageja lahkus töölt enne TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaega ületunde, ei saanud puhkust jne, mille tõttu tegi kostja täiendavaid kulutusi. Kostja väited kahju tekkimise osas olid paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 2, ei kaalunud otsuses kõiki olulisi asjaolusid ning on ühekülgselt hinnanud kostja seisukohti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata kõiki tõendeid igakülgselt täielikult ja objektiivselt ning kui kohus mõne tõendi arvestamata jätab, peab kohus seda otsuses põhjendama. Maakohus ei põhjendanud ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist. Kohtuotsust ei saa pidada tõenditele põhinevaks üksnes seetõttu, et kohus otsuses tõendeid loetleb või nende sisu kirjeldab. Lisaks on otsus olulises osas põhjendamata.
11.Maakohus leidis ekslikult, et nõuete tasaarvestuse ettepanek ja tasaarvestuse vormistamine ei vasta mõistlikule ja arusaadavale vorminõudele. VÕS ega TLS ei reguleeri tasaarvestuse avalduse vormi, seega võib avalduse esitada ka suuliselt. Töölepingu lõpetamisel 31.07.2015 teavitati hagejat kostja otsusest kasutada TLS § 100 lg-st 5 tulenevat õigust hüvitisele. Hagejale tehti ettepanek vastastikused nõuded tasaarvestada. Määruse põhjendused
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
13.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 601,20 eurot (bruto). Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
3(4)
14.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid, mis oleks põhjustanud ebaõige lahendi tegemise.
15.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb sama põhimõtte kohaselt jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel apellandi (kostja) kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale (hagejale) vastamiseks, siis hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.
16.TsMS § 638 lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.