Muud › Muud hagiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavaluse kohaselt XXX on sõiduki numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) omanik vähemalt alates 15.01.2014. Sõidukit pargiti korduvalt OÜ Europark Estonia (edaspidi EP) opereeritavatele parkimisaladele. EP tuvastas kontrollimisel, et Sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata. Kohtupraktika kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kuna XXX oli leppetrahvinõuete esitamise ajal Sõiduki omanik ja juhul, kui kostja ei kasutanud, sh parkinud Sõidukit parkimistingimuste rikkumise ajal, ei ole kostja EP-le vastavast asjaolust teada andnud, mistõttu kostja on vastutav leppetrahvinõuete täitmise eest. Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Alljärgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Samuti ei ole väljastatud leppetrahvidele kordagi ühtegi pretensiooni esitatud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvinõuetel viidatud (leppetrahvinõuetega on võimalik elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee): 26.03.2014 Lennuki 24 parkimisala; 21.06.2014 Turu 6 parkimisala; 19.08.2014 Maakri 34/30 parkimisala; 02.09.2014 Tartu mnt 1 parkimisala; 08.10.2014 Aia 7 parkimisala; 06.11.2014 Lembitu 4 parkimisala; 25.05.2014 Balti jaama parkimisala; 25.06.2015 Lennuki 24 parkimisala; 18.08.2015 Lennuki 24 parkimisala;17.09.2015 Lembitu 4 parkimisala; 05.11.2015 Lembitu 4 parkimisala; 10.12.2015 Lembitu 4 parkimisala; 26.02.2016 Lembitu 4 parkimisala; 16.03.2016 Tartu mnt 1 parkimisala; 21.06.2016 KÜ Raua 55 parkimisala; 21.06.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 28.06.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 18.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 20.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 22.07.2016 Reisija te 7/9 parkimisala; 26.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 03.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 11.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 16.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 18.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 19.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 23.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 05.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 22.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala;03.10.2016 Tartu mnt 1 parkimisala; 19.10.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.02.2017 Reisijate 7/9 parkimisala;08.04.2017 Lennuki 24 parkimisala; 09.04.2017 Lennuki 24 parkimisala. Parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud 1 080 (36x30) euro suurune võlgnevus. Punktis 2 väljatoodud leppetrahvi nõuded on EP nõude aluseks. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele, sh viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP paklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud arvukalt liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sissesõitjale teada, et ta siseneb ja viibib eraparkimisalal ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. EP väljastas eelnevalt välja toodud kuupäevadel leppetrahvi, kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue. Seega sõiduauto parkimise eest tasumata jätmise korral tuli tasuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti ei ole esitatud ühtegi vastuväidet leppetrahvi(de)le. Kokku on EP nõue tasumata leppetrahvide eest kokku 1 080 euro suuruses summas. EP teisaldas Sõiduki parkimistingimuste rikkumiste tõttu 06.09.2016 ja 21.04.2017. 22.02.2017 teisaldamine katkestati, sest XXX tuli Sõiduki juurde. Lisaks teisaldamisele ja Sõiduki ratta lukustamise on EP pannud Sõiduki kojamehe vahele teatisi võlgnevuste kohta. Teatisi võlgnevuse kohta on pandud Sõiduki kojamehe vahele ka ajal, mis Sõiduk on pandud parkima kostjaga seotud numbrilt +372 XXX. Seega XXX pidi olema tekkinud võlgnevusest teadlik. Kuivõrd hoolimata EP teavitustest ei võtnud kostja EP-ga ühendust ega asunud ka võlgnevust likvideerima, saatis EP kostjale kohtueelselt nõudekirja elektrooniliselt

elektronpostiaadressile XXX. XXX nõudekirjale ei reageerinud. EP saatis seejärel nõudekirja tähitud postiga kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressile XXX, Tallinn, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Seega tegi EP endast kõik, et lahendada asja kohtuväliselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1 080 euro suuruses summas, jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja mõista kindlaksmääratud menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt kostja ei juhtinud sõidukit kuupäevadel, mil hageja on väljastanud sõidukitele leppetrahvid. Kostjale kuulub alates 16.04.2013 ettevõte XXX OÜ (Varasem ärinimi: XXX OÜ) reg nr. 12455473 ning alates 08.03.2016 ettevõte XXX reg. nr. 14008821. Ettevõtete tegevusaladeks aastatel 2014-2017 on olnud kinnisvara renoveerimise- ning ehitusteenuse pakkumine erinevatel objektidel Tallinna linnas. Kuna kostja ise igapäevaselt kõnealust autot ei vajanud, andis ta selle endaga seotud ettevõtete töötajate käsutusse, kes kasutasid sõidukit oma tööülesannete täitmiseks (sõidud ehitusobjektidele, ehituspoodi jms.). Kõikide isikutega, kes perioodil 2014-2017 Sõidukit kasutasid sõlmiti ka vara tasuta kasutamise kokkulepped, kus fikseeriti ära kes ja mis perioodil sõidukit kasutab. XXX OÜ ja XXX OÜ lõpetasid aktiivse majandustegevuse 2017 aasta aprillis, mil lõpetati kõik vara tasuta kasutamise lepingud ning Kostja müüs sõiduki 2017 aasta mai kuus. Hagejal olid kõik võimalused esitada oma nõuded oluliselt varem, mil kostjal oleks olnud võimalik enda õiguste kaitseks ette näidata dokumendid, mis tõendavad, et kostjale kuuluvat sõidukit juhtis leppetrahvide väljastamise hetkel teine isik, mingil põhjusel hageja seda ei teinud ning otsustas oodata kuni leppetrahvide summad on kogunenud suuremaks. Väide nagu pidi kostja leppetrahvist teadlik olema pelgalt seetõttu, et hageja on pannud kojamehe vahele „lipiku“ ei ole Kostja hinnangul pädev, sest juhul kui roolis on keegi teine, kes selle kojamehe vahelt ära võtab, siis miks peaks see leppetrahv olema kostjani jõudnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Käesoleva asja hind on 1080 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on tuvastanud, et kostja on sõiduki numbrimärgiga XXX omanik vähemalt alates 15.01.2014 kuni 2017 mai (tlk 31-32). Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele on korduvalt pargitud sõidukit numbrimärgiga XXX. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidutee juurde on paigutatud infotahvel, teavitus – ja liiklusmärgid, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi parkimiseks (tlk 114-140). Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on sõiduk numbrimärgiga XXX pargitud alljärgmistes hageja poolt opereeritavates parklates: 26.03.2014 Lennuki 24 parkimisala; 21.06.2014 Turu 6 parkimisala; 19.08.2014 Maakri 34/30 parkimisala; 02.09.2014 Tartu mnt 1 parkimisala; 08.10.2014 Aia 7 parkimisala; 06.11.2014 Lembitu 4 parkimisala; 25.05.2014 Balti jaama parkimisala; 25.06.2015 Lennuki 24 parkimisala; 18.08.2015 Lennuki 24 parkimisala;17.09.2015 Lembitu 4 parkimisala; 05.11.2015 Lembitu 4

parkimisala; 10.12.2015 Lembitu 4 parkimisala; 26.02.2016 Lembitu 4 parkimisala; 16.03.2016 Tartu mnt 1 parkimisala; 21.06.2016 KÜ Raua 55 parkimisala; 21.06.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 28.06.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 18.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 20.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 22.07.2016 Reisija te 7/9 parkimisala; 26.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.07.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 03.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 11.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 16.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 18.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 19.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 23.08.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 05.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 22.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.09.2016 Reisijate 7/9 parkimisala;03.10.2016 Tartu mnt 1 parkimisala; 19.10.2016 Reisijate 7/9 parkimisala; 27.02.2017 Reisijate 7/9 parkimisala;08.04.2017 Lennuki 24 parkimisala; 09.04.2017 Lennuki 24 parkimisala (tlk 31-141). Hagiavalduse kohaselt on kostjalt perioodil 26.03.2014-09.04.2017 parkimise eest tasumata jätmisega tekkinud võlgnevus hageja ees 1 080 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud. Parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ning sõiduki parklasse parkimist loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Hageja tegi vaidlusaluste parkimisalade sissesõidul avalikult pakkumuse parkimiskoha üürilepingu sõlmimiseks ning kostja võttis pakkumuse vastu ja sõlmis parkimiskoha üürilepingu pakkumuses näidatud tingimustel, sõidukiga territooriumile sisenedes ja selle parkimisega territooriumile. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Käesolevas menetluses kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja oli vaidlusalusel perioodil sõiduki numbrimärgiga XXX omanik ja kasutaja ning nimetatud sõiduki on pargitud hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele ning jäetud parkimise eest tasumata. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja leiab, et hageja ei saa leppetrahvi tasumist nõuda kostjalt, kuna leping on sõlmitud sõidukijuhiga, mitte auto omanikuga. Kostja vastuväidete kohaselt andis ta sõiduki temale kuulunud ettevõtte Hemest Kinnisvara OÜ töötajate käsutusse, kes kasutasid sõidukit oma tööülesannetes täitmiseks. Riigikohus on 25.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja

mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Kohus leiab, et sõiduauto omanikul lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal tema autot kasutab. Samuti peab sõiduauto omanik olema valmis neid asjaolusid tõendama. 05.03.2018 kohtumäärusega selgitas kohus, et kostja tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis ja tegi ettepaneku kostjale esitada kohtule tõendid, kes 26.03.2014-09.04.2017 sõidukit numbrimärgiga XXX kasutas ja OÜ Europark Estonia parklas parkis. Kostja ei ole kohtule tõendeid selle kohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiavalduse on põhjendatult esitatud kostja vastu ning leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja leiab, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul nõudnud kostjalt leppetrahvide tasumist. Kostja on väitnud, et sõidukit kasutasid kostjale kuuluva ettevõtte töötajad ja kõikide kasutamiste kohta olid sõlmitud kirjalikud kokkulepped, kuid vastavad andmed ei ole kostjal säilinud, sest möödas on LS § 72 lg 2 sätestatud 6 kuud. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus märgib, et liiklusseadus reguleerib avalikõiguslikke suhteid. See tähendab, et 6 kuuline andmete säilitamise kohustus on liiklussüütegude korral. Antud juhul on tegemist eraõigusliku suhtega ning võlanõude aegumistähtaeg on reeglina 3 aasta, mistõttu antud vaidluses LS § 72 lg 2 ei kohaldu. See tähendab, et kostja vastutab sõiduki kasutamise, sh parkimislepingute täitmise eest, sõltumata sellest, kui pikk on liiklusseaduses sätestatud andmete säilitamise tähtaeg. Käesoleval juhul on leppetrahvi nõuded paigaldatud kostja omandis olnud sõiduki kojamehe vahele koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja on kostjale saatnud 25.11.2016 nõudekirja e-posti aadressile [email protected] (tlk 148-149). Kostja on maksekäsu kiirmenetluses avaldanud kohtule sama e-posti aadressi (tlk 11-12), seega pidi kostja 25.11.2016 nõudekirja kätte saama ja teadma võlgnevusest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja teisaldanud kostjale kuuluva sõiduki 06.09.2016 ja sõidukile on kostja isiklikult järele tulnud (tlk 29-30). Sellest tulenevalt pidi kostja juba siis teada saama, et sõiduk teisaldati tasumata leppetrahvinõuete tõttu. Seega pidi kostja vähemalt 6 kuud varasemate, sh pärast 25.11.2016 esitatud leppetrahvinõuete esitamist ajal sõidukite kasutajate andmeid teadma ja hoolsa sõiduki omanikuna säilitama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv summas 1 080 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 200 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 080 eurot tasumisele riigilõiv 200 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.