nende Hageja: Kogu OÜ (registrikood 12542203; asukoht F. R. Kreutzwaldi tn 1, 10120 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi (e-post: [email protected]); Kostja: Andrius OÜ (registrikood 10812443; asukoht Narva mnt 26, 10120 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eve Selberg (e-post: [email protected]) ja advokaat Indrek Kukk (epost: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Kogu OÜ ja Andrius OÜ vahel 28.06.2018.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Pooled lõpetavad tsiviilasja 2-18-5533 menetluse kompromissiga ning loevad nimetatud menetluses esitatud nõuded pöördumatult lõppenuks sh ka üürileandja poolt üürilepingu ülesütlemise avalduses toodud nõuded. 1.2.Kogu OÜ vabastab üüripinna hiljemalt 08.07.2018. kell 14.00. 1.3.Kogu OÜ tagastab Andrius Osaühingule 08.07.2018 hiljemalt kell 14.00. Ruumidega annab üürnik üürileandjale üle:
1.3.3.1.kõikides ruumides aknakatted ja valgustid;
1.3.3.2.köök: köögimööbel;
1.3.3.3.ruumis nr 114 suur valge tahvel;
1.3.3.4.ruumis nr 104 ja 110 riiulid;
1.3.3.5.tualettruumid: tualettpotid, valamud.
2-18-5533 1.4.Ruumid tagastatakse sellises seisu, millisena üürnik sai, arvestades loomulikku kulumist. Ruumide ja vara olukorra hindamisel lähtutakse 07.12.2016 allkirjastatud üürilepingu lisast nr 3 „Äriruumi ja Sisustuse üleandmise aktist“. 1.5.Kogu OÜ kohustub tasuma Andrius Osaühingule maikuu kommunaalkulude arve nr 55 summas 318,11 eurot ja juunikuu ning juulikuu kommunaalkulude arved, juhul, kui juunikuu ning juulikuu kommunaalkulude arvete kogusumma ületab 300 eurot sh käibemaks, hiljemalt 16.07.2018. 1.6.Kogu OÜ poolt Andrius Osaühingule tasutud tagatisraha summas 2352,80 eurot ei tagastata ja see jääb Andrius Osaühingule juunikuu üürimakse katteks. 1.7.Andrius Osaühing ei esita Kogu OÜ vastu võimalikku kahjunõuet, mis võib tekkida üürlepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevalt seoses uute üürnike mitteleidmisega. 1.8.Kogu OÜ ei esita Andrius Osaühingu vastu mis iganes kahjunõudeid, mis seonduvad 06.04.2018 aset leidnud ruumide valduse ülevõtmisega. 1.9.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mis tahes nõuded ja pretensioonid, v.a käesolevast kompromissikokkuleppest tulenevad nõuded. Mistahes muudest nõuetest ja pretensioonidest loevad Pooled ennast loobunuks. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei ole loovutanud nõuded teise Poole vastu kolmandatele isikutele enne käesoleva kompromissi sõlmimist.
1.10.XXX ja XXX paluvad ühiselt prokuratuuril lõpetada kriminaalasja nr 18231600540, mis on algatatud XXX ja XXX avalduste alusel ning kinnitavad vastastikuste pretensioonide puudumist. Võimalikud riigi menetluskulud jäävad XXX ja XXX kanda võrdsetes osades.
1.11.Pooled on kokku leppinud, et kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 jäävad kummagi poole menetluskulud kulutusi kandnud poole enese kanda.
1.12.Pooled on sõlminud käesoleva kompromissi üksnes eeldusel, et kõik selle üksikud tingimused on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses.
1.13.Pooled on teadlikud TsMS § 430 lg 5 sisust, mille kohaselt käesolev kompromiss kehtib täitedokumendina.
1.14.Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-18-5533.
3.Tagastada Kogu OÜ-le pool tasutud riigilõivu summas 500 eurot ning kanda see Kogu OÜ arvelduskontole nr EE422200221068709148.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei või esitada määruskaebust, kuivõrd pooled on selle kokkuleppeliselt välistanud.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on Kogu OÜ hagi Andrius OÜ vastu üürivaidluses.
2-18-5533
2.Pooled on 28.06.2018.a allkirjastanud kompromissilepingu. Pooled paluvad selle kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooltel on kokkulepe menetluskulude jaotuse osas, millest lähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
7.Pooled paluvad tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt. Hageja tasus hagilt riigilõivu 1000 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kostja tasus hagi tagamise määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
8.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema
2-18-5533 korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
9.Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Kogu OÜ arvelduskontole nr EE422200221068709148.
10.Ülejäänud osas, s.o hagi tagamise taotluse ja määruskaebuse riigilõivu osas, tuleb tagastamise taotlus rahuldamata jätta. Kohtud on nimetatud taotluse ja kaebuse juba sisuliselt läbi vaadanud ja määrustega lahendanud. Kohus leiab, et seaduse mõte ei ole võimaldada poole riigilõivu tagastamist mistahes toimingute eest, s.o TsMS § 150 lg 2 ei ole absoluutne, vaid hõlmab üksnes vaidlusaluste haginõuete eest (mille osas kompromiss ka sõlmitud on) tasutud riigilõivu tagastamist. Juba läbi vaadatud taotluste eest tasutud riigilõiv muutub selle tasunud poole menetluskuluks, mis käesoleva määrusega määratud menetluskulude jaotuse kohaselt jääb vastava poole enda kanda.
11.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.