nende Hageja Invest in OÜ (registrikood 12209917), seaduslik esindaja Mihhail Tšistjakov Kostja XXX(isikukood XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja Invest in OÜ kasuks põhivõlgnevus 36 000 eurot, intressivõlgnevus 19 200 ja viivis seisuga 01.08.2017 summas 6844 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja XXX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik
1.Hageja Invest in OÜ (edaspidi hageja) esitas 02.08.2017 hagi kostjate HS Kapital OÜ ja XXX vastu võla nõudes. Esitatud hagis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 36 000 eurot, intressivõlgnevus summas 19 200 eurot ja viivisevõlgnevus summas 6844 eurot.
2.27.04.2018 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus hageja hagi kostja HS Kapital OÜ vastu ja mõistis kostjalt HS Kapital OÜ hageja Invest in OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 36 000 eurot, intressivõlgnevuse 19 200 eurot ja viivise seisuga 01.08.2017 summas 6844 eurot.
3.Käesolevalt on kohtu menetluses üksnes hageja hagi kostja XXX(edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 36 000 eurot, intressivõlgnevus 19 200 eurot ja viivis 01.08.2017 seisuga summas 6844 eurot.
5.Hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmiti 12.06.2015 sõiduki müügileping ja sõiduki järelmaksuga müügileping nr TLN12062015-1. Müügilepingu kohaselt HS Kapital OÜ müüs hagejale sõiduki Range Rover Sport hinnaga 16 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu kohaselt hageja müüs järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki müügihinnaga 16 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 5% kuus. Septembris 2015 HS Kapital OÜ võttis hagejalt laenu juurde ning pooled muutsid maksegraafikut ja pikendasid laenusumma tagastamise tähtaega kuni 12.02.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ järelmaksuga müügilepingu kohaselt tasuma hagejale 31 650 eurot (põhisumma ja intressid).
6.19.08.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-11. Sõiduki müügilepingu järgi HS Kapital OÜ müüs hagejale sõiduki Audi Q7 müügihinnaga 20 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu järgi müüs hageja järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki hinnaga 20 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 4,5% kuus. Sõiduki Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu maksegraafikut muudeti ning laenusumma tagastamise tähtaega pikendati kuni 19.05.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 38 900 eurot (põhisumma ja intressid).
7.Nii leping nr TLN12062015-1 (edaspidi ka leping 1) kui ka leping nr TLN19082015-11 (edaspidi ka leping 2) on tagatud käendusega, kus käendajaks on kostja, kes oli HS Kapital OÜ juhatuse liikmeks kuni 20.04.2017.
8.Lepingu 1 järgi HS Kapital OÜ pidi igakuiselt kahekümne osamaksena tasuma hagejale intressi üldsummas 15 650 eurot ning viimasel kahekümnendal osamaksel ka põhisumma tervikuna summas 16 000 eurot. HS Kapital OÜ ei järginud maksegraafikut ning teostas makseid oma äranägemisel suvalistel tähtaegadel ja summades. Hagiavalduse esitamise seisuga lepingu 1 järgi HS Kapital OÜ tagastas hagejale kokku 10 850 eurot, mis läks intressivõlgnevuse katteks ning jäi võlgu põhisumma suuruses 16 000 eurot ja intressid summas 4800 eurot. Lepingu 2 järgi HS Kapital OÜ pidi igakuiselt kahekümne ühe osamaksetena tasuma hagejale intressi summas 18 900 eurot ning viimasel kahekümne esimesel osamaksel ka põhisummat tervikuna summas 20 000 eurot. HS Kapital OÜ ei järginud maksegraafikut ning teostas makseid oma äranägemisel suvalistel tähtaegadel ja summades. Hagiavalduse esitamise seisuga lepingu 2 järgi HS Kapital OÜ tagastas hagejale kokku 4500 eurot, mis läks intressivõlgnevuse katteks ning jäi võlgu põhisumma suuruses 20 000 eurot ja intressid summas 14 400 eurot. Kokku võlgneb HS Kapital OÜ hagiavalduse esitamise seisuga hagejale lepingu 1 ja lepingu 2 alusel 55 200 eurot.
9.Hageja ei nõustu kostja väitega, et lepingud on lõppenud seoses nende täitmisega. Hageja selgitab, et lepingu nr TLN12062015-1 alusel müüdud sõiduk XXX Range Rover Sport registreeriti hageja nimele 28.09.2015 ja lepingu nr TLN19082015-1 alusel müüdud sõiduk XXX Audi Q7 jäi registreerimata, kuna sõiduki registreerimiskohaks ei olnud Eesti, seega sõiduki registreerimine Eesti Maanteeametis oli raskendatud ning pooled leppisid kokku, et HS Kapital OÜ lihtsalt jätab
hagejale sõiduki dokumendid. Peale lepingute allkirjastamist jäid mõlemad sõidukid HS Kapital OÜ valdusesse. 2017 aasta alguses HS Kapital OÜ tolleaegne juhatuse liige ehk kostja teavitas, et ei saa nõuetekohaselt lepingujärgseid makseid tasuda ning pakkus välja, et ta müüb viivitamatult ära tema valduses olevad sõidukid (kuna leidis Soomes sõidukitele ostja) ning müügist saadud raha arvelt kustutab oma lepingutest tulenevad võlgnevused hageja ees. Kuna mõlemad lepingud olid lisaks tagatud käenduslepingutega, siis hageja nõustus kostja ettepanekuga. 02.02.2017 andis hageja HS Kapital OÜ-le üle sõiduki Audi Q7 dokumendid ja omandiõiguse sõidukile Range Rover Sport, pärast mida HS Kapital OÜ ei vastanud ei telefonile ega e-kirjadele. Hageja jäi ilma rahast ja tagatistest. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei väida, et tema HS Kapital OÜ juhatuse liikmena või HS Kapital OÜ uus juhatuse liige tagastasid hagejale valduse sõidukite üle, ja ei saagi väita, kuna sel juhul oleks kostjal esitada lepingute viimaseks lisaks olev sõidukite üleandmisevastuvõtmise akt.
10.Kostja väide selle kohta, et hageja ei ole HS Kapital OÜ-le tasunud sõiduauto Range Rover Sport ostuhinda 16 000 eurot 12.06.2015 lepingu nr TLN12062015-1 alusel ei vasta tõele. Seoses lepinguga nr TLN12062015-1 selgitab hageja järgnevat. Hagiavalduse lisana esitas hageja kohtule 01.08.2017 sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN12062015-1. Esitatud lepingute näol on tegemist hageja ja HS Kapital OÜ vahel eksisteeriva laenukokkuleppe viimase versiooniga, mis tegelikult jõustus mitte 12.06.2017 vaid 28.09.2017 ning millele eelnesid varasemad kokkulepped. Nimelt 12.06.2017 hageja ja HS Kapital OÜ sõlmisid sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN12062015-1 ehk oma sisu poolest laenulepingu sõiduki tagatisel. Tagatisesemeks oli sõiduk Porsche Cayenne (ehitusaasta 2007, tehasetähis WP1ZZZ9PZ8LA80308, registreerimisnumber XXX) ning laenusummaks oli 14 000 eurot, mille hageja kandis HS Kapital OÜ arveldusarvele samal kuupäeval ehk 12.06.2015. Lepingu kohaselt HS Kapital OÜ pidi tagastama hagejale 12.09.2015 laenusumma 14 000 eurot ja intressid summas 2250 eurot. Seisuga 12.09.2015 tasus HS Kapital OÜ hagejale intressid summas 1550 eurot, jättes tagastamata põhivõla 14 000 eurot ja intressid summas 700 eurot. 28.09.2015 leppisid pooled kokku, et HS Kapital OÜ laenu tagastamise asemel võtab hoopis laenu juurde tingimusel, et annab väärtuslikuma tagatise. HS Kapital OÜ pakkus vahetada olemasolev tagatis Porsche Cayenne näol sõiduki Range Rover Sport vastu, mida pooled ka 28.09.2015 tegid (seega hageja sai Range Rover Sport omanikuks mitte 12.06.2015 vaid 28.09.2015). 30.09.2015 kandis hageja HS Kapital OÜ laenu juurde summas 2000 eurot, millest peeti kinni võlgnetav intress summas 700 eurot. Pooled leppisid kokku, et paberimajanduse minimeerimiseks vormistavad uued lepingutingimused sama lepinguga, muutes seal ainult laenusummat, maksegraafikut ja olemasolevat tagatist (lepingu kuupäev ja number jäid samaks). Seega, kuna seisuga 30.09.2015 HS Kapital OÜ võlgnes hagejale põhisumma suuruses 14 000 eurot ja intresse summas 700 eurot ning võttis ka laenu juurde summas 2000 eurot (millest 700 eurot hageja pidas kinni intressivõlgnevuse katteks), sai uueks tagastamisele kuuluvaks laenu põhisummaks 16 000 eurot, mida vastavalt lepingu nr TLN12062015-1 uuele redaktsioonile HS Kapital OÜ pidi tagastama 12.06.2016 summas 25 250 eurot (sealhulgas intressid summas 9250 eurot). Nimetatud summat hagejale tagastatud ei ole. Kostja olles HS Kapital OÜ juhatuse liige allkirjastas nii esimese kui ka viimase lepingu variandi, nõustudes poolte vahel kehtiva kokkuleppe muutmise vormistamisega sellisel viisil. Pooled leppisid kokku, et kuna lepingu rekvisiidid jäävad samaks pole mõtet vormistada ümber käenduslepingut, ning see jäi kehtima ka lepingu nr TLN12062015-1 uue redaktsiooni suhtes.
11.Kostja väide, et hageja pidi tasaarveldama HS Kapital OÜ lepingust nr TLN19082015-1 tuleneva kohustuse sõiduki Mitsubishi Lancer Evolution müügist saadud ostuhinnaga on väär. Kostja elukaaslasele XXX sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution müük on iseseisev tehing. Tehing ei ole seotud kostja ja hageja vaheliste suhetega ja tasaarvestust ei toimunud. Kuidas saakski hageja tasaarveldada oma lepingust nr TLN19082015-1 tuleneva nõude ostuhinnaga, mille saamise õigus jällegi kuulus hagejale sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution müüjana.
12.Hageja ei nõustu kostja väitega, et sõidukite järelmaksuga müügilepingute näol on tegemist näilike tehingutega, kuna lepingud olid sõlmitud varem, kui HS Kapital OÜ sai need sõidukid oma omandisse ja vormistas need ümber hageja nimele. Lepingu TLN12062015-1 puhul oli esialgselt tagatiseks teine sõiduk - Porsche Cayenne, mille asemel HS Kapital OÜ pakkus hagejale sõidukit Range Rover Sport, mis läks hageja omandisse 29.09.2017. Samasugune olukord oli ka lepinguga nr TLN19082015-1, mille tagatiseks algselt oli sõiduk BMW XXX XDRIVE ning siis MercedesBenz S500, mille asemele HS Kapital OÜ, kes tegeles sõidukite müügiga, pakkus omakorda sõidukit Audi Q7. Hageja töötaja kogemuse puudumise tõttu tagatiste vahetamist nõuetekohaselt ei vormistatud, vaid selle kohta koostati eraldi lepingute lisad esialgse lepingu kuupäevaga. Kostja vastuväited
13.Kostja leiab, et hagi on alusetud ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.Hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõidukite järelmaksuga müügilepingud nr TLN12062015-1 ja nr TLN19082015-1 on lõppenud seoses kohustuste täitmisega ning lõppenud on ka kostja käenduslepingutest tulenevad kohustused. Eeltoodut tõendavad Maanteeameti liiklusregistri väljavõtted, mis kinnitavad, et hageja nimel ei ole lepingus nr TLN12062015-1 märgitud sõidukit Range Rover Sport tehasetähis SALSH23468A129421 ja lepingus nr TLN19082015-1 märgitud Audi Q7 tehasetähis WAUZZZ4L58D003659. Hageja poolt kohtule esitatud sõidukite järelmaksuga müügilepingute punktist “sõiduki üleandmine-vastuvõtmine ja valdamine” nähtub, et sõiduki valduse üleandmine ostjale toimub pärast sõiduki müüja nimele registreerimist Maanteeameti liiklusregistris ja punkti “omandiõigus lepingu lõppemisel” kohaselt sõiduk müüakse ostjale omandireservatsiooniga, st. sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku täitmiseni ostja poolt. Lepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja pärast osamaksete ning intressi täielikku tasumist, läheb ostjale üle eseme omandiõigus. Eseme omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega.
15.Hageja eksitab oma hagis kohut. Seda kinnitab näiteks hageja poolt kohtule hagi lisana esitatud 12.06.2015 sõlmitud sõiduki müügileping nr TLN12062015-1, millest nähtub, et HS Kapital OÜ müüb Invest In OÜ-le (hagejale) sõiduauto Range Rover Sport, ehitusaasta 2007, tehasetähis SALSH23468A129421, registreerimistähisega XXX. Lepingust nähtub, et sõiduauto hind on 16 000 eurot. Nimetatud summat ei ole hageja HS Kapital OÜ-le tasunud. Hageja poolt esitatud 12.06.2015 sõlmitud sõiduki müügileping nr TLN12062015-1 on fabritseeritud, seda kinnitavad ka hageja poolt 18.09.2017 kohtule esitatud Maanteeameti liiklusregistri andmed, milledest nähtub, et ajavahemikul 28.09.2015 – 02.02.2017 oli sõiduki Land Rover Range Rover Sport, VIN SALSH23468A129421, registreerimistähis XXX omanikuks Invest in OÜ. Samas ajavahemikul 04.03.2015 – 28.09.2015 (sõiduki müügileping nr TLN12062015-1 on sõlmitud 12.06.2015) oli eelnevalt nimetatud sõiduki registreerimistähis 886BND (28.09.2015 muudeti XXX). Seega ei saanud hageja kuidagi 12.06.2015 sõlmida HS Kapital OÜ-ga sõiduki müügilepingut nr TLN12062015-1 ja sõiduki järelmaksuga müügilepingut nr TLN12062015-1.
16.Asjaolu, et hageja on vaidlusalustes lepingutes märgitud summad tagasi saanud, tõendab ka asjaolu, et kostja elukaaslane XXX ostumüügitehinguga, mida finantseeris Citadele Leasing Factoring OÜ, ostis 17.08.2016 hageja juhatuse liikmelt Mihhail Tšistjakovilt sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution hinnaga 25 500 eurot. Nimetatud summaga pidi Mihhail Tšistjakov tasaarvestama HS Kapital OÜ kohustuse, mis tulenes lepingust nr TLN19082015-1.
17.Hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõidukite järelmaksuga müügilepingud nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 ning hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingud on näilikud tehingud (TsÜS § 89 mõttes) ja vormistatud hageja raamatupidamise tarbeks. Müügilepingute järgi ja nendes lepingutes märgitud kuupäevadel sõidukite müügitehinguid ei toimunud, kuna HS Kapital OÜ valduses lepingutes nimetatud sõidukeid nimetatud kuupäevadel ei olnud ja seega hageja ei saanud neid sõidukeid HS Kapital OÜ käest osta ega hiljem järelmaksuga müüa.
Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. TsMS 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.
20.Kostja on 11.05.2018 esitanud kohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Kostja taotleb korraldada hageja raamatupidamise ekspertiis, et tõendada kostja kohustuste puudumist hageja ees ja sõidukite järelmaksuga müügilepingute näilikust ning, et hageja raamatupidamises ei ole lepingutes märgitud tehinguid ja vara kajastatud perioodil 2015 kuni käesoleva ajani. Hageja leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on arvamusel, et kostja peaks ise esitama tõendeid oma väidete kinnitamiseks. HS Kapital OÜ raamatupidamisdokumentides peaks kajastuma asjaolu, et HS Kapital OÜ täitis oma kohustused hageja ees, kuid kostja ei põhistanud, miks kostja ei saa tõendada oma kohustuste täitmist näiteks maksekorralduse, kviitungi või mingi teise vastavasisulise dokumentiga. Samuti ei põhistanud kostja, miks tuleb määrata raamatupidamise ekspertiis, raamatupidamisdokumentide nö tavalise esitamise asemel.
21.Kohus on seisukohal, et kostja taotlus ekspertiisi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on kostja esitatud taotlus põhistamata. Kohus selgitas juba 27.04.2018 kohtumääruses selgituskohustust täites, et kohaseks tõendiks, mis kinnitaks kohustuste täitmist on näiteks tasumist tõendavad dokumendid. Kohus märkis ka, et tulenevalt TsMS § 236 lg 2 kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kostja ei ole esitatud taotluses selgitanud, miks ei ole kostjal võimalik ise tasumist kinnitavaid tõendeid esitada. Samuti ei ole kostja esitanud taotlust tõendite kogumiseks, mis oleks kohtu hinnangul antud juhul asjakohasem viis vajaliku tõendi hankimiseks. Eeltoodut ja käesoleva asja asjaolusid arvestades, on ekspertiisi korraldamine käesolevas menetluses kohtu hinnangul asjakohatu, mistõttu jätab kohus kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.12.06.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN12062015-1. Müügilepinguga müüs HS Kapital OÜ hagejale sõiduki Range Rover Sport hinnaga 16 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu kohaselt müüs hageja järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki hinnaga 16 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 5% kuus. Septembris 2015 võttis HS Kapital OÜ hagejalt laenu juurde ning pooled muutsid maksegraafikut ja pikendasid laenusumma tagastamise tähtaega kuni 12.02.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 31 650 eurot (põhisumma ja intressid). 19.08.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki müügilepingu ja sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-11. Sõiduki müügilepingu järgi HS Kapital OÜ müüs hagejale sõiduki Audi Q7 hinnaga 20 000 eurot. Samal päeval sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu kohaselt müüs hageja järelmaksuga HS Kapital OÜ-le tagasi sama sõiduki hinnaga 20 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale
maksegraafikule koos intressiga 4,5% kuus. Sõiduki Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu maksegraafikut muudeti ning laenusumma tagastamise tähtaega pikendati kuni 19.05.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 38 900 eurot (põhisumma ja intressid). Nii leping nr TLN12062015-1 kui ka leping nr TLN19082015-11 on tagatud käendusega, kus käendajaks on kostja. HS Kapital OÜ lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
24.Kohus on seisukohal, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud lepingud nr TLN12062015-1 (tl 6-9) ja TLN19082015-1 (tl 11-14), millega hageja müüs HS Kapital OÜ-le sõidukeid ning HS Kapital OÜ kohustus ostuhinna tasuma maksegraafiku alusel, on käsitletavad järelmaksuga müügilepingutena. Kohus märgib, et vaidlusalused järelmaksuga müügilepingud vastavad oma olemuselt ka krediidilepingu tunnustele, sest ostuhinnale lisandub intress (võlaõigusseadus
(VÕS) § 401).
25.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingute (tl 9 pöördel; tl 14 pöördel) järgi on kostja võtnud käendajana kohustuse vastutada hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 tulenevate ostja (HS Kapital OÜ) kohustuste eest.
26.Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt järelmaksuga müügilepingutest tuleneva ostja kohustuse – tasu ja intresside tasumist ning tasumisega viivitamise tõttu ka viivist. Kostja vaidleb hagile vastu.
27.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks on teatava asja omandi üleandmise kohustus tasu eest. Oluline on, et müügilepinguga luuakse üksnes müüdava asja omandiõiguse üleandmise kohustus, müügilepingu sõlmimisega ei toimu veel müüdava asja omandiõiguse üleminekut ostjale. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut ehk nn kohustustehingut ja käsutustehingut. Müügileping on võlaõiguslik leping ehk kohustustehing, millega luuakse lepingupoolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus, pelga müügilepingu sõlmimisega seega veel omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Nimetatud kohustuse täitmiseks on vajalik käsutustehingu tegemine (TsÜS § 6 lg 3), millega antakse üle omand müüdud asjale. Müügilepingu täitmiseks vajaliku käsutustehingu sisu sõltub sellest, milline on müügilepingu objekt. Kui müügilepingu objektiks on asi, tuleb müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagada asja omandi üleminek ostjale. Asja omandi üleandmise eeldused sätestab AÕS (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. 2007. Lk 2).
28.Käesoleval juhul on järelmaksuga müügilepingute objektiks autod ehk vallasasjad. Puudub vaidlus, et pooled on leppinud kokku, et tegu on omandireservatsiooniga müügiga. VÕS § 233 lg 1 kohaselt kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon).
29.Kostja esmaseks vastuväiteks hagile on väide, et lepingutest tulenevad kohustused on täidetud. Kostja toob esile, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et: „sõiduki valduse üleandmine ostjale toimub pärast sõiduki müüja nimele registreerimist“. Samuti viitab kostja, et pooled on kokku leppinud, et „sõiduk müüakse ostjale omandireservatsiooniga, st sõiduki omandiõigus kuulub müüjale kuni lepingu täieliku täitmiseni ostja poolt. Lepingus toodud tingimuste kohasel täitmisel ja pärast osamaksete ning intressi täieliku tasumist, läheb ostjale üle eseme omandiõigus. Eseme omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega.“ Kostja leiab, et seda, et müügilepingutest tulenevad
kohustused on täidetud tõendab asjaolu, et hageja nimel ei ole Maanteeameti liiklusregistri andmetel järelmaksuga müügilepingute objektiks olevaid sõidukeid.
30.Kohus leiab, et eelnev ei tõenda, et järelmaksuga müügilepingutest tulenevad ostja kohustused, mida kostja käendab, on hageja ees täidetud. Juhindudes TsMS § 230 lg 2 tegi kohus 27.04.2018 kohtumääruses selgituskohustust täites kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid tõendamaks, et ostja kohustused on hageja ees täidetud (tl 120-121). Kohus selgitas ka, et kohaseks tõendiks, mis kinnitaks kohustuste täitmist on näiteks tasumist tõendavad dokumendid. Täiendavalt selgitas kohus, et tulenevalt TsMS § 236 lg 2 kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Vaatamata kohtu selgitustele kostja tõendeid kohustuste täitmise kohta kohtule ei esitanud, mistõttu on kostja väide kohustuse täitmise osas jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata.
31.Kohus märgib, et liiklusregistri pidamise põhimäärus § 9 kohaselt registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu halduskolleegium on oma 09.03.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-3-1-94-09 (p 12) asunud seisukohale, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Liiklusregister on informatiivne andmekogu, mida eelkõige riik ise, aga ka kohalikud omavalitused, kohtutäiturid, notarid jm kasutavad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks (Liiklusseadus § 184 lg 5). AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomandi tekkimiseks vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet.
32.Ka kostja poolt osundatu kohaselt olid pooled lepingus kokku leppinud, et eseme omandiõiguse üleminek vormistatakse müüja ja ostja vahelise kirjaliku kokkuleppega. Omandi üleminekut tõendavat kokkulepet kohtule esitatud ei ole.
33.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole suutnud tõendada, et lepingutest nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 tulenevad kohustused hageja ees on täidetud.
34.Vastuoluliselt eelnevale väidab kostja ka, et 12.06.2015 sõlmitud leping nr TLN 12062015 on hoopis fabritseeritud ning, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõidukite järelmaksuga müügilepingud nr TLN12062015-1 (12.06.2015) ja TLN19082015-1 (19.08.2015) ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingud on näilikud tehingud (TsÜS § 89 mõttes) ja vormistatud hageja raamatupidamise tarbeks. Kostja väitel nimetatud müügilepingute järgi ja nendes lepingutes märgitud kuupäevadel sõidukite müügitehinguid ei toimunud, kuna kostja valduses lepingutes nimetatud sõidukeid nimetatud kuupäevadel ei olnud ja seega hageja ei saanud neid sõidukeid kostja käest osta ega hiljem järelmaksuga müüa. Kostja märgib, et eelnevat kinnitab HS Kapital OÜ arvelduskonto nr EE781200001242326237 (Citadele Bank) väljavõte, millest nähtub, et HS Kapital OÜ maksis sõiduki Audi Q7 VIN-koodiga WAUZZZ4L58D003659 XXX ostmise broneerimistasu ülekandega alles 26.08.2015 summas 3000 eurot (tl 125 pöördel). Samuti kinnitab eelnevat asjaolu, et HS Kapital OÜ müüs sõiduki Audi Q7 VIN-koodiga WAUZZZ4L58D003659 XXX 17.11.2015 Soomes, mille eest laekus 02.12.2015 HS Kapital OÜ-le auto müügiraha ning see, et HS Kapital OÜ ostis sõiduki Land Rover Range Rover Sport registrimärgiga 886BND (VIN-koodiga SALSH23468A129421) alles 25.09.2015 sõlmitud müügilepinguga (tl 139 a).
35.Hageja ei nõustu kostja väitega justkui tegu oleks näilike tehingutega, kuna lepingud olid sõlmitud varem, kui HS Kapital OÜ sai need sõidukid enda omandisse ja vormistas need ümber hageja nimele. Hageja selgitab, et lepingu nr TLN12062015-1 puhul oli esialgselt tagatiseks teine sõiduk - Porsche Cayenne, mille asemel HS Kapital OÜ pakkus hagejale sõidukit Range Rover Sport, mille hageja omandas 25.09.2015. Samasugune olukord oli ka lepinguga nr TLN190820151, mille tagatiseks algselt oli sõiduk BMW XXX XDRIVE ning siis Mercedes-Benz S500, mille asemele HS Kapital OÜ, kes tegeles sõidukite müügiga omakorda pakkus sõidukit Audi Q7. Hageja töötaja kogemuse puudumise tõttu tagatiste vahetamist ei vormistatud nõuetekohaselt, vaid koostati
eraldi lepingute lisad esialgse lepingu kuupäevaga. Sõidukit Audi Q7 ei registreeritud hageja nimele ning see jäi HS Kapital OÜ kätte. Seega sai HS Kapital OÜ ka ilma takistusteta müüa kõnealust sõidukit.
36.Kohus märgib, et hageja poolt esitatud tõendid kogumis muudavad kohtu jaoks hageja selgitused selle kohta, et esialgselt oli lepingute nr TLN12062015-1 (12.06.2015) ja TLN19082015-1 (19.08.2015) tagatiseks teised sõidukid usutavaks. Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja HS Kapital OÜ 19.08.2015 allkirjastanud järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1 maksegraafiku pikendamise, millise esemaks on sõiduauto BMW XXX XDRIVE (tl 157). 02.09.2015 on hageja ja HS Kapital OÜ allkirjastanud sama järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1 maksegraafiku, millest nähtub lepingu esemena Mercedes-Benz S400 (tl 158). Lisaks on hageja esitanud 12.06.2015 hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud lepingu nr TLN12062015-1 koos lisadega, milles on müügilepingu esemena märgitud Porsche Cayenne (tl 5962). Eelmärgitud tõendid ja hageja poolt esitatud 12.06.2015 maksekorraldus summas 14 000 eurot (tl 64) ja 30.09.2015 maksekorraldus summas 1300 eurot koosmõjus kummutavad kohtu hinnangul ka kostja väited sellest, et kostjale ei ole laenu antud.
37.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et näilik tehing on tühine. Näiliku tehingu puhul puudub niisiis tehingu tegijatel tegelikult tahe tehingut teha, nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust nagu tehing oleks tehtud, või siis varjata mingit muud tehingut. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et tegu oleks näilike tehingutega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja HS Kapital OÜ vahel on sõlmitud järelmaksuga müügilepingud – seega ei ole käesoleval juhul tegu näilike tehingutega vaid tehingud on ka reaalselt toimunud.
38.Kostja väidab ka, et kostja elukaaslane XXX ostumüügitehinguga, mida finantseeris Citadele Leasing Factoring OÜ, ostis 17.08.2016 hageja juhatuse liikmelt Mihhail Tšistjakov sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution hinnaga 25 500 eurot ning, et nimetatud summaga pidi Mihhail Tšistjakov tasaarveldama HS Kapital OÜ kohustuse, mis tulenes lepingust nr TLN19082015-1 (19.08.2015). Hageja on arvamusel, et kostja elukaaslasele XXX sõiduauto Mitsubishi Lancer Evolution müük on iseseisev tehing, mis ei ole seotud kostja ja hageja vaheliste suhetega ja mingit tasaarvestust ei toimunud.
39.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
40.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide tasaarvestuse kohta on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud, milline nõue tekkis kostja elukaaslasel 17.08.2016 sõlmitud lepingu alusel hageja vastu, mida oleks saanud tasaarvestuseks kasutada. Kostja ei ole viidanud, et 17.08.2016 lepingus oleks sätestatud, et lepingu alusel kostja elukaaslasel tekkivate nõuete ja hageja nõuete osas HS Kapital OÜ vastu toimuks tasaarvestus.
41.Nimetatust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuete osas oleks toimunud tasaarvestus.
42.Kohus loeb kohtule esitatud lepingute alusel tõendatuks, et HS Kapital OÜ kohustus lepingu nr TLN12062015-1 alusel tasuma hagejale põhivõlgnevust summas 16 000 eurot (tl 8) ja lepingu nr
TLN19082015-1 alusel tasuma hagejale põhivõlgnevust summas 20 000 eurot (tl 13). Kokku kohustus HS Kapital OÜ tasuma hagejale põhivõlgnevust seega 36 000 eurot. Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt käsitletut on kohus seisukohal, et kostjalt kui HS Kapital OÜ kohustuste käendajalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 36 000 eurot.
43.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja intressinõudele summas 19 200 eurot.
44.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
45.Hageja ja HS Kapital OÜ vahel sõlmitud sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN120620151 alusel müüs hageja HS Kapital OÜ-le sõiduki ning HS Kapital OÜ kohustus tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule intressi 5% kuus. Septembris 2015 HS Kapital OÜ võttis hagejalt laenu juurde ning pooled muutsid maksegraafikut ja pikendasid laenusumma tagastamise tähtaega kuni 12.02.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ järelmaksuga müügilepingu kohaselt tasuma hagejale 31 650 eurot (põhisumma ja intressid), millest intressid moodustasid 15 650 eurot. 19.08.2015 sõlmisid hageja ja HS Kapital OÜ sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr TLN19082015-1, mille kohaselt müüs hageja HS Kapital OÜ-le sõiduki hinnaga 20 000 eurot, mida HS Kapital OÜ oli kohustatud tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule koos intressiga 4,5 % kuus. Sõiduki Audi Q7 järelmaksuga müügilepingu maksegraafikut muudeti ning laenusumma tagastamise tähtaega pikendati kuni 19.05.2017. Kokku pidi HS Kapital OÜ poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel tasuma hagejale 38 900 eurot (põhisumma ja intressid), millest intressid moodustasid 18 900 eurot.
45.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et lepingu nr TLN12062015-1 intresside katteks on HS Kapital OÜ tasunud hagejale 10 850 eurot jäädes võlgu intressid summas 4800 eurot ja lepingu nr TLN19082015-1 katteks on HS Kapital OÜ tasunud hagejale 4500 eurot jäädes võlgu intressid summas 14 400 eurot. Kokku on intressivõlgnevus seega 19 200 eurot.
46.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole intressinõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud ja kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud kuulub ka hageja intressinõue summas 19 200 eurot rahuldamisele.
47.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
48.Hageja ja HS Kapital OÜ on lepingutes nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 leppinud kokku intressimääras, mis on lepingu nr TLN12062015-1 kohaselt 5% kuus tähtajaks tagastamata jäänud põhisummalt ja lepingu nr TLN19082015-1 kohaselt 4,5% kuus tähtajaks tagastamata jäänud põhisummalt. Arvestades hageja ja HS Kapital OÜ vahelist kokkulepet viivisemäära osas, lepingute alusel võlgnetavaid summasid ning võlaperioodi kujuneb lepingute nr TLN12062015-1 ja TLN19082015-1 alusel nõutava viivise summaks 6844 eurot (4624 eurot + 2220 eurot). Leping nr TLN12062015-1 Periood Võlgnetav summa 13.02.2017 - 01.08.2017 16000
% kuus
% päevas 0,17
Summa päevas 27,2
Perioodis päevi
Perioodi summa 4 624
Leping nr TLN19082015-1 Periood Võlgnetav summa 20.05.2017 - 01.08.2017 20000
% kuus 4,5
% päevas 0,15
Summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa 2 220
49.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja Invest in OÜ kasuks välja mõista põhivõlgnevus 36 000 eurot, intressivõlgnevus 19 200 ja viivis seisuga 01.08.2017 summas 6844 eurot. Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist.
51.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.