Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Esiteks jättis kohus tähelepanuta, et 17.11.2016 toimunud osanike koosolekul langetati enam kui üks otsus. Osanikud otsustasid ühingut mitte likvideerida (p 1), muuta põhikirja ja kinnitada uus reaktsioon (p 3), kustutada vanad ettevõtte kontaktandmed registrist ja lisada uued (p 4) (lk 22-24). Hageja vaidlustas hagist nähtuvalt kõik 17.11.2016 vastu võetud otsused. 05.04.2017 toimunud osanike koosolekul, millele maakohus määruse tegemisel tugines, tühistasid osanikud 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse (p 1). Ülejäänud 17.11.2016 vastuvõetud otsuste osas osanikud uusi otsuseid ei langetanud. Teised 05.04.2017 koosolekul langetatud otsused puudutasid osakapitali suurendamist (lk 106-107). Seega, kui 05.04.2017 osanike koosolekul vastuvõetud otsus (tühistada 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsus) oli võimalik ja kehtiv, oli hagejal jätkuv huvi tuvastada ülejäänud 17.11.2016 otsuste kehtivus. Teiseks jättis kohus analüüsimata ja seisukoha võtmata, missugust sisu ja tagajärgi omab 05.04.2017 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsus tühistada 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsus. Kohtul tuli osanike tahteavaldus asetada õiguslikku konteksti ja selle kaudu anda hinnang, millega oli tegu, kas otsuse tühistamisega või muutmisega vm ja missugused tagajärjed osundatud otsusele järgnesid, s.t kas otsusel oli tagasiulatuv mõju või mitte. Kuivõrd kohus eelnevat ei analüüsinud, ei saanud kohus anda ka hinnangut, kas hagejal oli jätkuv seadusega kaitstud õigus ja huvi vaidluse lahendamiseks või kas hagiga oli hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolmandaks ei saanud lahendi tegemisel tähelepanuta jätta asjaolu, et hageja vaidlustas ka 05.04.2017 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse kohtus, sh otsuse nr 1 osas, kus osanikud otsustasid tühistada 17.11.2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse (tsiviilasi nr 2-17-9170). Menetluse kestel hageja küll loobus viidatud otsuse tühisuse tuvastamise nõudest, maakohus võttis loobumise vastu ja selle peale kaebust ei esitatud. Kuid materjalidest nähtuvalt on menetluses jätkuvalt viidatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Vastuseks kostja seisukohale, et kuna vahepeal kuulutati välja kostja pankrot, tuli pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel jätta nõue läbi vaatamata, märgib ringkonnakohus järgmist. PankrS § 43 lg 2 järgi tuleb hagi läbi vaatamata jätta juhul, kui tegu on varalise nõudega võlgniku vastu ja kohtumenetlus algas enne pankrotimenetluse väljakuulutamist. Praegusel juhul ei ole tegu varalise nõudega, mistõttu viidatud säte ei kohaldu. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.