Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja (vastustaja): Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 12180958), lepingulised esindajad advokaadid Indrek Naur ja Annika Tõlgo
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus jätta muutmata osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise esimese alternatiivina esitatud nõudest (tuvastada kostja osanike 5. aprilli 2017 otsuste tühisus, resolutsiooni punkt 1), samuti osas, milles maakohus jättis sama nõude ülejäänud osas rahuldamata (punkt 2)
2.Täiendada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse resolutsiooni otsustusega hageja teise alternatiivina esitatud nõude kohta (tuvastada kostja osanike 5. aprilli 2017 otsuste puudumine) ja jätta see nõue rahuldamata. Sama nõude osas täiendada maakohtu põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 9.
3.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kolmanda alternatiivina esitatud nõude (tunnistada kostja osanike 5. aprilli 2017 otsused kehtetuks, resolutsiooni punkt 3). Teha selles osas uus otsus, millega hagi selles nõudes rahuldada ja tunnistada kostja osanike
5.aprilli 2017 otsused kehtetuks.
4.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punkt 4). Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
5.Jätta Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 otsuse resolutsioon muutmata osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise (resolutsiooni punkt 5), aga muuta selles osas otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktile 11.1.
6.Tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 registriosakonnale (resolutsiooni punkt 6).
1.Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus 5. aprilli 2017 Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) osanike otsuse nr 1 „Tühistada 17. 11. 2016. a osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsus“ tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Rahuldada hageja XX hagi kostja Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) vastu osaliselt järgmiselt:
2.1.jätta rahuldamata kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuse punktide 2–11 tühisuse tuvastamise nõue;
2.2.jätta rahuldamata kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuste puudumise tuvastamise nõue;
2.3.rahuldada kostja 5. aprilli 2017 osanike otsuste kehtetuks tunnistamise nõue ja tunnistada Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis) osanike 5. aprilli 2017 otsused kehtetuks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14. juuni 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine ja tühistada keeld Tartu Maakohtu registriosakonna poolt peetavasse äriregistrisse kannete tegemiseks Kesklinna Ehitus OÜ (registrikood 12180958) osakapitali suurendamiseks.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas 13. juunil 2017 Harju maakohtule hagi Kesklinna Ehitus OÜ (pankrotis, kostja) vastu 5. aprilli 2017 osanike otsuste (protokollitud kui otsused nr 1–11, edaspidi koos „vaidlusalused otsused“) vaidlustamiseks. Hageja palus esimese võimalusena tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus, teise võimalusena tuvastada, et otsuseid ei ole vastu võetud või kolmanda võimalusena tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks. 2 (10)
Hageja teatas 21. detsembril 2017, et loobub osanike otsuse hääletusprotokollis otsustuse nr 1 „Tühistada 17. 11. 2016 osanike koosolekul vastu võetud põhikirja muutmise ja uue redaktsiooni kinnitamise otsus“ tühisuse tuvastamise nõudest ja palus esimese alternatiivina tuvastada vaidlusaluse otsuste nr 2–11 tühisus. Hageja tõi esile asjaolud ja esitas oma väited järgmiselt: -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
kostja kanti esmakordselt äriregistrisse 24. oktoobril 2011. Kostja osakapital on 3 125 eurot. Hagejale kuulus osa nimiväärtusega 625 eurot, mis moodustas 20% osakapitalist. AP-le kuulus osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas 40% osakapitalist. LM-le kuulus osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustas samuti 40% osakapitalist; AP ja LM (müüjatena) ning EUR Administration OÜ (ostjana, edaspidi „ostja“) sõlmisid 2. novembril 2016 kostja osade müügilepingu, mille alusel müüjad võõrandasid kumbki neile kuuluva 1 250 euro suuruse osa ostjale; LM kostja juhatuse liikmena kutsus 3. novembril 2016 kokku kostja osanike koosoleku, mille päevakorras oli ettevõtte likvideerimise otsustamine, juhatuse liikmete LM ja AP tagasikutsumine, ettevõtte likvideerija valimine, põhikirja muutmine ja uue redaktsiooni kinnitamine, ettevõtte juriidilise aadressi ka kontaktandmete muudatused; hageja kasutas 4. novembril 2016 seadusest tulenevat ostueesõigust ning esitas ostueesõiguse teostamise avalduse LM-le kuuluva osa (nimiväärtusega 1 250 euro) suhtes. Notaribüroos oli 15. novembriks 2016 planeeritud tehing osteesõiguse teostamiseks, kuid LM ega ostja notari juurde ei ilmunud; osanike 17. novembri 2016 koosolekul, kus kohal olid ostja esindaja ja hageja esindaja, otsustati muuta põhikirja ja kinnitada selle uus redaktsioon. Hageja hääletas kõikide otsuste vastu jäädes ühtlasi eriarvamusele. Hageja esitas 21. novembril 2016 hagi kostja vastu 17. novembri 2016 otsuse vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-16-17551); ostja esindaja saatis 25. novembril 2016 kell 19:06, hoolimata eelmise osanike otsuse vaidlustamisest ja hagi tagamisest, järgmise osanike otsuse eelnõu põhikirja muutmiseks ning palus esitada selle kohta oma seisukoht kirjalikult. Hageja nimetatud osanike otsusega ei nõustunud ja esitas eriarvamuse; kostja osanike koosolek toimus 30. jaanuaril 2017 kell 15:00. Koosoleku protokolli kohaselt otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest tulenevate õigustega vandeadvokaat Raul Markus. Hageja tegi ettepaneku valida teostatava erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ hinnaga 120 eurot (käibemaksuta) tunnis. Samuti tegi hageja ettepaneku, et erikontroll viiakse läbi perioodi 2015 – 2016 majandusaasta kohta kontrollimaks ühingu juhtimise seaduslikkust ja varandusliku seisundi muutumist. Erikontrolli ei ole läbi viidud; kostja juhatus saatis 24. märtsil 2017 osanikele tutvumiseks osanike otsuse eelnõu, mille kohaselt sooviti ilma osanike koosolekut kokku kutsumata otsustada osakapitali suurendamine; hagejale edastati 5. aprillil 2017 osanike otsuse hääletusprotokoll, mille kohaselt on mh vastu võetud otsus suurendada kostja osakapitali 25 000 euro võrra. Uueks osakapitali suuruseks on 28 125 eurot. Osanikud kohustusid märkima uued osad hiljemalt
10.aprillil 2017 kell17:00. Hageja osasid ei märkinud; osanike viimasest hääletusprotokollist nähtub, et kostja osanike nimekiri
24.märtsi 2017 seisuga on järgmine: hageja, kellele kuulub osa nimiväärtusega 625 eurot, mis moodustab 20% osakapitalist; AP, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustab 40% osakapitalist; LM, kellele kuulub osa nimiväärtusega 1 250 eurot, mis moodustab 40% osakapitalist; 3 (10)
-
-
-
kostja osanike koosolekul on hääled määratud valesti. Koosolekul on AP-le ja LM-le määratud 2 500 häält ehk 80% koosolekul esindatud häältest. Hagejale viimase edastatud info põhjal kuulub aga ostjale osa 1 250 eurot, mis annab 40% koosolekul esindatud häältest ning LM 40%-suuruse osa suhtes oli hageja esitanud ostueesõiguse teostamise avalduse. Seega olid osanikeks pärast ostueesõiguse esitamise avaldust LM, ostja ja hageja; vaidlustatud otsus on tühine, kuna hääletanud ja otsused on vastu võtnud isik, kes on 0% või maksimaalselt 40% suuruse osa osanik. Kostja põhikirja p 3.3 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti; vaidlustatud otsus on tühine ka seetõttu, et see on vastuolus heade kommetega. Hageja esitas 21. aprillil 2017 avalduse kostja erikontrolli teostaja asendamise nõudes. Hageja on saanud kostja raamatupidajalt bilansi 1. jaanuari 2016 ja 2. novembri 2016 seisuga, millest nähtub, et võrreldes aasta algusega on kostja kontolt ja kassast vähenenud raha 254 896,26 euro võrra, materiaalne põhivara 77 120,67 euro võrra, kokku on varades muutus 11 kuuga 506 492,20 eurot. Kostja juhatus keelab hagejal raamatupidamisdokumentidega tutvuda ega ole nõustunud hageja soovitud erikontrolli läbiviimisega. Kostja on muudetud varatuks, suurosanikud püüavad igal võimalusel hageja huve kahjustada ja võtavad vastu otsuseid, mis on ilmselgelt heade kommetega vastuolus.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
ostja tuvastas pärast 2. novembri 2016 osade müügilepingu sõlmimist, et kostjal olid võlad, millest müüjad ostjat ei teavitanud. Ostja saatis 20. novembril 2016 müüjatele teate lepingu rikkumise kohta ja andis neile aega kuni 30. detsembrini 2016 kostja kohustused täita või ostja taganeb lepingust. Kuna müüjad kohustust ei täitnud otsustas ostja 4. jaanuaril 2017 lepingust taganeda; osade üleandmise kokkulepe sõlmiti 13. veebruaril 2017 ja sellest kuupäevast on LM ja AP uuesti kostja osanikud. Hageja lepinguline esindaja on osade müügilepingust taganemisest ja osade üleandmise kokkuleppest teadlik alates 25. aprillist 2017; osakapitali suurendamise eesmärk oli võlausaldajate võlgade tasumine ja suurendatud osakapitali arvelt tasuti võlad võlausaldajatele; osanike koosolekul antakse hääli vastavalt osanike nimekirjale ja juhatus peab seda. Juhatusel oli teada, et osanikeks on AP 40%-lise, LM 40%-lise ja hageja 20%-lise osalusega.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus võttis 11. aprilli 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) vastu osalise hagist loobumise ja jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa. Maakohus tühistas ka hagi tagamise ja otsustas saata lahendi Tartu Maakohtu registriosakonnale (edaspidi „registriosakond“) hagi tagamise tühistamise osas täitmiseks.
3.1.Maakohus tuvastas, et -
kostja osanikud olid 2. novembri 2016 seisuga hageja (20%), AP (40%) ja LM (40%); AP ja LM sõlmisid 2. novembril 2016 ja ostjaga kostja osade müügilepingu, mille alusel müüjad võõrandasid kumbki neile kuuluva 1 250 euro suuruse osa ostjale; osanikud otsustasid 3. novembril 2016 lõpetada kostja tegevuse (kuna reaalne majandustegevus oli selleks ajaks lõppenud) ja alustada likvideerimismenetlust; hageja otsustas 4. novembril 2016 kasutada ostueesõigust; 4 (10)
-
-
-
kostja osanike koosolek toimus 30. jaanuaril 2017 kell 15:00, koosoleku protokolli kohaselt otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest tulenevate õigustega vandeadvokaat R. Markus; hagejale edastati 5. aprillil 2017 osanike otsuse hääletusprotokoll, mille kohaselt on mh vastu võetud otsus suurendada kostja osakapitali 25 000 euro võrra. Uueks osakapitali suuruseks on 28 125 eurot; koosolekul määrati APl-e ja LM-le 2 500 häält ehk 80% koosolekul esindatud häältest.
3.2.Maakohus tugines äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg-le 1 ja Riigikohtu 31. märtsi 2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 (p 37) ning leidis, et vaidlusaluste otsuste nr 2–11 sisu ei ole heade kommetega vastuolus. Tegemist ei ole hageja kui vähemusosaniku osanike ringist välja tõukamisega ega tema tahte vastaselt ebaõiglase osaluse vähendamisega.
3.3.Osanikud võisid 5. aprillil 2017 toimunud hääletamisel lähtuda olukorrast, kus AP omas 40%, LM 40% ja hageja 20% suurust osalust. Kuivõrd hageja soovis kasutada ostueesõigust LM-le kuulunud osa omandamiseks, muutus käsutustehing osa müüja ja ostja vahel tühiseks. Seega olid ostueesõiguse teostamise ja ostja taganemisele järgnenud osade tagastamise tulemusel osanikud endiselt LM 40%-lise, AP 40%-lise ja hageja 20%-lise osalusega. Tsiviilasjas nr 2-16-18123 rahuldas Harju Maakohus hageja hagi LM ja ostja vastu kostja osade omandiõiguse üleandmise nõudes. Selles asjas kohustati LM andma hagejale üle kostja osa (nimiväärtusega 1 250 eurot) omandiõigus ja asendati LM vastavasisuline tahteavaldus kohtuotsusega. Käesolevas asjas maakohut otsuse tegemise ajal ei olnud vastav lahend veel jõustunud ja viidatud vaidlus oli ringkonnakohtu menetluses. Seega ei olnud 5. aprilli 2017 seisuga hagejale LM osa omandit üle antud ja osanikud pidid osade omandiõiguse kuuluvuse osas lähtuma 2. novembri 2016 müügilepingu eelsest seisust. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu kas ostja taganes 2. novembri 2016 lepingust ja kas hageja oli taganemisest teadlik, kuna ostueesõiguse teostamise järgselt ei mõjuta ostja taganemine lepingust 5. aprilli 2017 osanike koosolekul fikseeritud häälte jaotust.
3.4.Hageja ei väida, et tal puudus võimalus osakapitali suurendamisel oma osalust vastavalt enda osaluse proportsioonile suurendada. Hageja ei soovinud seda õigust teostada, mistõttu osalesid osakapitali suurendamisel teised osanikud, teostades sissemaksed osakapitali 10. ja
17.aprillil 2017. Seega ei ole tegemist võrdse kohtlemise rikkumisega ÄS § 154 lg 2 mõttes. ÄS § 193 lg 2 kohaselt, kui osanik ei soovi väljalastavaid osasid märkida, on uute osade märkimise õigus teistel osanikel. Olukorras, kus osanikud lähtusid tegelikust osanike nimekirjast ja vähemusosanikule oli võimaldatud osakapitali suurendamisel osaleda, ei käitunud osanikud heade kommete vastaselt. Kui vähemusosanikule on võimaldatud osaleda osakapitali suurendamisel, siis ei ole osakapitali suurendamise eesmärk vähemusosaniku osanike ringist välja tõrjumine.
3.5.Hageja osanike ringist väljatõrjumist ei saa järeldada ka osanike tegevusest enne vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist. Osanike koosolekul 30. jaanuaril 2017 otsustati valida erikontrolli läbiviijaks koos kõigi sellest tulenevate õigustega vandeadvokaat R. Markus. Koosolekust võttis osa ka hageja, kes oli selle otsuse vastu. Samuti hääletati otsuse eelnõud – erikontrolli viiakse läbi perioodi 2015–2016 majandusaasta kohta kontrollimaks ühingu juhtimise seaduslikkust ja varandusliku seisundi muutumist. Otsuse poolt hääletas hageja ning vastu LM ja ostja. Osanike 30. jaanuari 2017 otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud ega nende tühisust tuvastatud. Seega on tegemist kehtivate otsustega.
5 (10)
Hagejal oleks olnud võimalus pärast erikontrolli määramist vajalikud küsimused esitada ja alles seejärel, kui tekib mõne asjaolu osas kahtlus, taotleda täiendavat erikontrolli läbiviimist. Seda pole hageja teinud. Seega ei saa järeldada, et olukorras, kus erikontroll on määratud, oleks osanikel osakapitali suurendamisel eesmärk välistada hageja poolt erikontrolli määramise nõude esitamine.
3.6.Kostja väitel oli osakapitali suurendamise eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine ja osakapitali suurendamise järgselt võlausaldajate nõuded ka rahuldati. Esitatud tõendite kohaselt tasus kostja Osaühingule Laoveli võla 20. aprillil 2017 ja Bend Og Boy AS-le 21. aprillil 2017 Seega nendest nõuetest osakapitali suurendamise järgselt vabaneti.
3.7.Osanikele ei saa ette heita, et ühel hetkel otsustavad nad likvideerimise kasuks, kuid kuus kuud hiljem otsustavad osakapitali suurendada. Likvideerimismenetluses toimub samuti võlausaldajate nõuete rahuldamine, kui see ei ole võimalik, tuleb esitada ÄS § 210 kohaselt pankrotiavaldus. Kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on vara ebapiisavalt, võivad osanikud teha sissemakseid osakapitali suurendamiseks. Likvideerimismenetluse alustamine osanike õigusi ei mõjuta.
3.8.Ka raamatupidamisdokumentide esitamata jätmine ei viita osanike eesmärgile kahjustada vähemusosaniku õigusi osanike otsusega osakapitali suurendamiseks, kuna dokumentidega tutvumise õigus on osanikul sõltumata osaluse suurusest.
3.9.Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud maakohus, et vaidlusalused otsused oleks heade kommetega vastuolus, mistõttu jäi rahuldamata hageja nõue tuvastada otsust nr 2–11 tühisus.
3.10.Osanikud võisid osakapitali suurendamise otsuse vastu võtta 80% häälteenamusega selliselt, et AP omas 40% häältest ja LM 40% häältest. Seega jäi rahuldamata hageja nõue tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud.
3.11.Kuivõrd maakohus leidis, et vaidlustatud otsus võeti vastu õigesti 80% häälteenamusega, siis vastuolu kostja põhikirjaga ei esine ning ka hageja nõue tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks jäi rahuldamata.
3.12.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja ei vaidlusta siiski maakohtu otsust hagist osalise loobumise vastuvõtmise osas. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
4.1.Kaebuses leiab hageja jätkuvalt, et kõik LM, AP, ostja ja EP toimingud on tehtud pahas usus ja hagejat (väikeosanikku) teadlikult kahjustades. Kõiki toiminguid koostoimes vaadeldes ei ole võimalik jõuda järelduseni, et need isikud käitusid heas usus. Sellest tulenevalt on vaidlusalused otsused heade kommetega vastuolus ja tühised.
4.2.Hea usu põhimõtte järgimise sisuks on osaniku kohustus panustada osaühingu juhtimisse ning mitte kahjustada osaühingu ega teiste osanike huve. Hea usu põhimõttest tuleb osanikule keeld kasutada oma hääleõigust otsuste tegemisel selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid osaühingu või teiste osanike kahjuks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1). Osanikud, kellel puudub osaühingus häälteenamus (käesoleval juhul hageja), on üldjuhul allutatud vaid osaühingu huvidele, mitte aga osaühingus häälteenamust omavate osanike isiklikele huvidele.
4.3.Kui häälteenamusega osanikud soovivad kasutada nendele kuuluvat hääleõigust mitte osaühingu, vaid nende isiklikes huvides, siis on see käsitletav TsÜS §-st 32 tuleneva kohustuse rikkumisena. Käesolevas asjas ei ole häälteenamust omavate osanike käitumine kantud kostja 6 (10)
edasise tegevuse huvidest, vaid eelkõige huvist välistada vähemusosaniku poolt tulevikus õiguste kasutamine (ÄS § 193 lg 1).
5.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada vaidlustatud otsuse resolutsiooni ja muuta osaliselt selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse osaliselt, aga kõik senised menetluskulud jäävad kostja kanda.
7.Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust vaidlusaluse otsuse nr 1 tühisuse tuvastamise nõudest loobumise vastuvõtmise kohta (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi edasi kaebamata jõustunud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolude tuvastamise osas, st ringkonnakohus saab neist asjaoludest TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda.
8.Esimese võimalusena esitatud vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamise nõude osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Asjakohane on maakohtu käsitlus, et heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla juhul, kui see seondub otsuse sisuga (vt Riigikohtu 23. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 23). Sarnaselt varasema menetlusega ei väida hageja ka kaebuses, et vaidlusaluste otsuste sisu oleks vastuolus heade kommetega. Seega ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust esimese alternatiivina esitatud nõude osas muuta.
9.Teise võimalusena esitatud otsuste puudumise tuvastamise nõude osas põhjendas maakohus, et see tuleb jätta rahuldamata (kokkuvõtvalt vaidlustatud otsuse p 57). Samuti lähtus maakohus nii hagi tagamise tühistamisel (ibid p 62) kui ka kulude jaotamisel (ibid p 63) sellest, et hagi jääb tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon ei sisalda siiski otsustust hageja tuvastusnõude kohta, et 5. aprilli 2017 otsuseid vastu ei võetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusest nähtuva lõppjäreldusega, et kõnealune nõue jääb rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi ja otsuse resolutsiooni.
9.1.Kõnealuse nõude õiguslikuks aluseks tuleb pidada ÄS § 174 lg 1 (osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet) ja põhikirja muutmise osas ka ÄS § 175 lg 1 (põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või sama seadustiku § 174 lg-s 2 nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet). Kui need tingimused pole täidetud, siis saab kohus huvitatud isiku, sh osaniku nõudel tuvastada otsuse puudumise.
9.2.TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi niisiis rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui osanike otsust ei ole vastu võtnud osanikud või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (dokumenteeritud) (vt sarnaselt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21 esimene lõik).
9.3.Osaniku õigused ja kohustused on isikul, kes on osa omanik. TsÜS § 6 lg 3 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing), kusjuures iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on osast tulenevad 7 (10)
õigused isikul, kellele osa on üle antud. Maakohus tuvastas õigesti, et pärast hageja ostueesõiguse teostamist ja ostja taganemisele järgnenud osade tagastamist olid kostja osanikud LM 40%-lise, AP 40%-lise ja hageja 20%-lise osalusega. Hageja ei väida, et pärast ostueesõiguse teostamist ja enne vaidlusaluste otsuste tegemist oleks talle ostueesõiguse esemeks olnud 40% suurune osa üle antud. Seega oli vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal osanike ring samasugune ja vaidlusaluste otsuste osas andsid hääli kostja osanikud. Puudub alus tuvastada vastavate otsuste puudumine. Kaebust ei saada selles osas edu.
9.4.Ringkonnakohtu hinnangul on tal võimalus sõltumata kaebuse väidetest ja edukusest ise kõrvaldada maakohtu otsuse resolutsiooni puudus, et teise alternatiivina esitatud nõude kohta puudub otsustus kohtuotsuse resolutsioonis. Vastav nõue tuleb eeltoodud kaalutlustel jätta rahuldamata. Sel viisil resolutsiooni täiendamine on kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega.
10.Kolmanda võimalusena esitas hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise nõude. Selle nõude osas on kaebus ja hagi edukad.
10.1.Otsuste kehtetuks tunnistamise nõude õigusliku alusena käsitlesid hageja ja maakohus ÄS § 178 lg 1 esimest lauset, mis võimaldab kohtul osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Hageja pidas võimalike vastuoludena silmas TsÜS §-st 32 tuleneva osanike omavahelises suhtes heas usus käitumise ja üksteise huvidega arvestamise kohustuse rikkumist, aga ka TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumisest. Neil alustel ei saa kohtud osanike otsust kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 31 esimene lõik).
10.2.Hageja esile toodud asjaolud annavad siiski alust kohaldada TsÜS § 38 lg 1, mis võimaldab huvitatud isikul nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Viidatud sätte teise lause kui üldnormi kohaselt saab ka osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühingu või teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kõnealuse normi eesmärk on mh vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu (ibid p 29) ja see rakendub ka osaühingu puhul.
10.3.TsÜS § 38 lg 1 kohaldamiseks tuleb uurida küsimusi, kas osanik LM, kelle osa suhtes hageja oli 4. novembril 2016 teostanud ostueesõigust, kasutas osa üleandmata jätmisest tulenvalt talle veel kuuluvat hääleõigust 5. aprilli 2017 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid osaühingu (kostja) või hageja kahjuks (järgnevas p 10.3.1), samuti, kas osakapitali suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine) võimaldab seda eesmärki saavutada (p 10.3.2).
10.3.1.Esmalt tuleb arvestada hageja esiletooduga, et kostja juhatus oli varasemalt keeldunud väljastamast hagejale teavet osaühingu juhtimise kohta ja erikontrolli ei määratud hageja soovitud viisil. Neid väiteid kostja ei vaidlustanud. Tulenevalt ÄS § 192 lg-st 1 saab eeldada, et osakapitali suurendamine on nii osanike kui ka ühingu jaoks oluline otsus, sest see eeldab vastuvõtmiseks tavapärasest rohkem poolthääli. Vähemusosaniku jaoks on osakapitali suurendamine teatavates olukordades tema õigusi oluliselt puudutav, seda eelkõige juhul, kui kapitali suurendamise tulemusel pannakse ta ka ÄS § 193 lg 1 kohase ostueesõiguse järgimise korral olukorda, kus tuleb valida täiendava sissemakse või ÄS § 171 lg 2 p-s 3, § 1711 lg-s 2, § 184 lg-s 5, § 191 lg-tes 1–21, § 207 lg-tes 1 ja 2 ning § 215 lg-s 4 ette nähtud 1/10 suuruse osalusmäära kaotamise vahel. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee, siis moodustab tema 625 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 2,2% ( ≈ 625 : 28 125; I kd tl 7 ja 38–40). Kui vähemusosanik on juba varem jäänud ilma teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus vähemusosaniku 8 (10)
senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle, pidada toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Eelised sellisest toimingust saavad eelkõige teised osanikud või juhatuse liikmed, kelle senise tegevuse kontrollimisele olid vähemusosaniku taotlused suunatud, st käesoleval juhul LM ja AP. Lisaks on eelnevas kirjeldatud olukorras enamusosaniku nimel hääletamine hinnatav eeliste omandamisena hageja kahjuks ka seetõttu, et LM-l oli 3. novembri 2016 lepingust ja
4.novembri 2016 ostueesõiguse teostamise avaldusest tulenev kohustus anda hagejale üle kostja 40% suurune osa juba enne vaidlusaluste otsuste poolt hääle andmist. Tervikuna nähtub enamusosanike tegevusest ja otsustest soov takistada hagejal juurdepääsu kostjat ja selle juhtimist puudutavale teabele. Kostja on väitnud, et osakapitali suurendamine teenis eesmärki täita kostja rahalised kohustused võlausaldajate ees. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide põhjendatud ega lükka ümber eelmise kahe lõigu järeldust. Praeguseks on pooled üksmeelsed, et kostja pankrot kuulutati välja kostja enda avalduse alusel (II kd tl 13–16). Seega pidi eelkõige kostja tooma esile ja vaidluse korral tõendama vastavad asjaolud, miks ei õnnestunud vaatamata kapitali suurendamise otsustamisele ja enamusosanike täiendavatele sissemaksetele vältida ühingu jaoks negatiivset tagajärge (pankrotistumist). Sellekohaseid asjaolusid ega tõendeid kostja ei esitanud. Neil kaalutlusel leiab ringkonnakohus, et osanik LM, kelle osa suhtes hageja oli
4.novembril 2016 teostanud ostueesõigust, kasutas osa üleandmata jätmisest tulenvalt talle veel kuuluvat hääleõigust 5. aprilli 2017 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda ja AP kasuks eeliseid hageja kahjuks.
10.3.2.Vastavalt eespool p 10.3.1 teises lõigus märgitule võimaldab osakapitali suurendamine takistada vähemusosanikul mitmete osast tulenevate õiguste teostamist, kui tema osaluse määr langeb selle tulemusel alla 1/10. Seega võimaldab osakapitali suurendamise (ja selleks põhikirja muutmise) otsustamine põhimõtteliselt saavutada eesmärki vähemusosanikku kahjustada. Ilma LM häälteta poleks saanud põhikirja muutmise ja osakapitali suurendamise otsuseid ÄS § 175 lg 1 ja § 192 lg 1 tõttu vastu võtta. Kirjeldatud eesmärgi saavutamise võimalust ei ole alust käesoleval juhul eitada argumendiga, et hageja oleks saanud samuti teha täiendava sissemakse osakapitali ja seeläbi säilitada senise osalusmäära. Nagu märgitud eespool p 10.3.1 viiendas lõigus, ei olnud osakapitali suurendamisega enam võimalik kostja majandusseisu parandada sel määral, et poleks tulnud esitada pankrotiavaldust. Kui vähemusosanikul on olulised kahtlused ühingu tegevuses majanduslike ja kõigi osanike huvidega arvestavate eesmärkide järgimises (vt ka II kd tl 17–20) ning ühingu majandusseis tervikuna on maksejõuetusele viitav (II kd tl 14–16), siis ei saa vähemusosanikult mõistlikult eeldada täiendava sissemakse tegemist pelgalt selleks, et säilitada senist osaluse määra. Majanduslikult tähendab kirjeldatud olukorras sissemakse tegemine vähemusosanikule oma raha lootusetut ja perspektiivitut paigutamist. Sarnastel kaalutlustel ei mõjuta senist järeldust hageja hilisem loobumine (II kd tl 35–37) kostja osast, mille omandamisele oli suunatud 4. novembri 2016 ostueesõiguse teostamise avaldus ja mille üleandmiseks on LM praeguseks jõustunud kohtuotsusega kohustatud (II kd tl 9–12). Neil kaalutlusel leiab ringkonnakohus, et osaniku LM hääletamine 5. aprilli 2017 otsuse poolt võimaldas tal omandada enda ja AP kasuks eeliseid hageja kahjuks.
10.4.Kokkuvõtvalt on mõlemad TsÜS § 38 lg 1 eeldused täidetud. Kostja ei ole väitnud, et otsuste kehtetuks tunnistamist takistaks mõni TsÜS § 38 lg-tes 4 või 5 nimetatud asjaolu. Järelikult tuleb vaidlusalused otsused tunnistada kehtetuks. Kõnealuses osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse hageja kolmanda võimalusena esitatud nõude rahuldamise kohta.
9 (10)
11.Maakohus tühistas hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 alusel, sest hagi jäi rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi kolmanda võimalusena esitatud nõudes, siis tuleb uuesti kontrollida, kas hagi tagamise tühistamine on põhjendatud.
11.1.Maakohus rahuldas 14. juunil 2017 hagi tagamise taotluse ja keelas äriregistrisse kannete tegemise kostja osakapitali suurendamiseks kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna hagi tagamise abinõu on ajaliselt piiratud kohtuotsuse jõustumisega ning TsÜS § 38 lg 5 esimese lause, ÄS § 178 lg 5, § 66 ja § 196 lg 1 p 1 mõtte kohaselt ei saa kehtetuks tunnistatud otsuse alusel registrisse kandeid teha, siis puudub hagi tagamise abinõul alates otsuse jõustumisest sisuline tähendus. TsMS § 445 lg 2 sätestab mh, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Käesoleval juhul ei ole hagi tagamine enam vajalik otsuse täitmise tagamiseks ja tuleb tühistada. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb selles osas muutmata, aga põhjendused asendatakse käesoleva punktiga.
11.2.Siiski pole vaja saata otsuse ärakirja registriosakonnale – nagu otsustas teha maakohus. Seadusest ei tulene kohtule kohustust saata hagi tagamise abinõu tühistavaid lahendeid registrite pidajatele või muudele isikutele, kelle toiminguid hagi tagamise tühistamine võib puudutada. Hagi tagamise tühistamise toimest huvitatud pool peab ise jõustunud kohtulahendi asjaomasele isikule esitama. Samuti pole vaja otsust saata TsÜS § 38 lg 8 teise lause ega ÄS § 178 lg 6 alusel, sest hagi tagamise tõttu ei ole äriregistrisse veel tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta.
12.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
13.Lõpuks tuleb käsitleda hagi ja kaebuse rahuldamise ulatust ning sellega seonduvat menetluskulude jaotust.
13.1.Ringkonnakohus rahuldas kolmest alternatiivnõudest viimase. Hageja taotles nii hagis kui kaebuses eelkõige otsuste tühisuse tuvastamist, st hagi ja kaebus rahuldatakse osaliselt.
13.2.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel lähtuda eelkõige sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutab kohtusse pöördumise eesmärgi. Käesoleval juhul on selleks osakapitali suurendamise ja sellega seonduvate muude kehtivate otsuste puudumine. Selle eesmärgi hageja saavutas, sest vastavalt eespool p-s 11.1 märgitule, ei saa vaidlusaluste otsuste alusel nüüd enam suurendatud kapitali registrisse kanda. ÄS § 196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Kuna vastavat kannet ei ole tehtud ega saa enam teha, siis on hageja taotletud eesmärgi saavutanud.
13.3.Kõik senised menetluskulud jäävad eeltoodud kaalutlustel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
13.4.Kuna ringkonnakohus jaotas menetluskulud maakohtust erinevalt, siis määrab need rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing