Välja mõista NEOTERIC OÜ-lt V. A.`i kasuks puhkusehüvitis brutosummas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 48 senti.
5.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. A. esitas 13.11.2017 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse NEOTERIC
OÜ vastu töölepinguliste suhete tuvastamises alates 06.09.2017 ja palus välja mõista töötasu alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 summas 3 069,38 eurot, tasu ületunnitöö eest summas 929,97 eurot ja puhkusehüvitis 5 päeva eest summas 139,48 eurot. Kokku moodustas avaldaja nõue 4 128,83 eurot, millest avaldaja on kätte saanud 2000 eurot. Seega palus avaldaja tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, ületunnitöö ja puhkusehüvitise katteks 2138,83 eurot. Avaldaja arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 411 eurot kuus. Avalduse kohaselt töötas avaldaja VKG territooriumil ehitajana alates 06.09.2017 ilma kirjaliku töölepinguta. Töötas täistööajaga, kusjuures septembris oli 28 ületundi, oktoobris 40 ületundi ja novembris 8 ületundi. Ületunnitöö on maksmata. 09.11.2017 politsei kontrollreidi ajal selgus, et avaldajal puudub alus Eestis viibimiseks ning avaldajat kohustati Eestist lahkuma 16.11.2017. TVK rahuldas V. A.`i avalduse osaliselt ning tuvastas töölepingulised suhted V. A.`i ja NEOTERIC OÜ vahel alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017, mõistis NEOTERIC OÜ-lt V. A.`i kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 349,62 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 139,48 eurot.
2.Kostja esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja palus vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus ulatuses, mille osas on töövaidluskomisjon rahuldanud hageja taotlused töövaidlusasjas nr 41/2325, läbi hagimenetluses; kohustada hagejat esitama hagiavaldusele ettenähtud vormis hagiavaldus; määrata kostjale tähtaeg oma vastuse ja seisukohtade esitamiseks; juhul kui kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata, tagastada käesolevalt taotluselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. (tl.3-10)
3.Kohus jättis 12.01.2018 määrusega kostja taotluse käiguta, andes kostjale tähtaja kohtule esitatud taotluse ukraina – või venekeelse tõlke esitamiseks. (tl. 16-17). Kostja kõrvaldas puudused 12.01.2018.
4.Kohus võttis 15.01.2018 määrusega kostja taotluse menetlusse ja andis hagejale tähtaja 30 päeva taotluse suhtes seisukoha esitamiseks. Kohus märkis, et juhindudes alates 01.01.2018 kehtiva Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 ning kuni 31.12.2017 kehtinud ITVS § 24 lg 4 ja 5, loeb Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. (tl. 23) Hageja on kohtu 15.01.2018 määruse koos kostja taotluse ja tõlgetega saanud kätte 10.02.2018 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 29). Hageja ei ole kohtule vastust/seisukohta esitanud.
5.25.04.2018 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ning andis tähtaja avalduste ja dokumentide, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 01.06.2018. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 28.06.2018 kell 16.00. (tl. 34) Hageja on kohtu 25.04.2018 teate kätte saanud 18.05.2018 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 39). Hageja ei ole kohtule avaldusi/dokumente esitanud.
6.Kostja esitas 01.06.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud 200 eurot, sh 100 eurot riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulu. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei soovinud enda ärakuulamist, kuid palus kohtul arvestada asja lahendamisel töövaidluskomisjonis esitatud kostja vastuväiteid. Eraldi soovis kostja rõhutada, et 2017 oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine vaba aja andmisega on toimunud poolte kokkuleppel septembris (14-15, 18-19, 21-22, 25-29 ja 31 kuupäevad). Kostja on seisukohal, et seadus ei välista vaba aja andmist ette ja just nii on tööandja ja töötaja kokku leppinud. Vaba aja
andmine nähtub tõendina esitatud tööajaarvestusest. Seega hagejale töötatud ületunnitöö hüvitamiseks puudub alus seetõttu, et ületunnitöö on juba hüvitatud vaba aja andmisega. (tl. 43).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidluskomisjoni materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Alates 01.01.2018 kehtiva Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 66 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud töövaidluse lahendamisele kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadust. Hagi esitamise ajal, so kuni 31.12.2017 kehtinud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt, on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Töövaidluskomisjoni läbinud nõude puhul on tegemist töölepinguliste suhete tuvastamisega, saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudega.
8.Kostja esitas kohtule taotluse vaadata hageja ja kostja vaheline töövaidlus ulatuses, mille osas on töövaidluskomisjon rahuldanud hageja taotlused töövaidlusasjas nr 4-1/2325, läbi hagimenetluses. Töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avalduses palus avalduse esitaja tuvastada avaldaja ja OÜ NEOTERIC vaheliste töölepinguliste suhete olemasolu alates 06.09.2017, palus välja mõista töötasu alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 summas 3 069,38 eurot, tasu ületunnitöö eest summas 929,97 eurot ja puhkusehüvitise 5 päeva eest summas 139,48 eurot. kokku moodustas avaldaja nõue 4 128,83 eurot, millest avaldaja on kätte saanud 2000 eurot, seega palus avaldaja tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu, ületunnitöö ja puhkusehüvitise katteks 2138,83 eurot. Avaldaja arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 411 eurot kuus. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded alljärgnevas ulatuses: Tuvastas töölepingulised suhted V. A.`i ja NEOTERIC OÜ vahel alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017. Mõistis NEOTERIC OÜ-lt V. A.`i kasuks välja saamata jäänud töötasu brutosummas 349,62 eurot. Mõistis NEOTERIC OÜ-lt V. A.`i kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 139,48 eurot. Töövaidluskomisjon arvestas välismaalaste seaduse kohaselt töötasu suuruseks 1 146 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule arvamust esitanud, seega eeldab kohus, et hageja jääb töövaidluskomisjonile esitatud avalduse juurde.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures ning kostja on antud asjaolu kinnitanud.
10.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: Töölepinguliste suhete algus – hageja väitel töötas ta kostja juures ajavahemikul 06.09.2017-09.11.2017; kostja väitel sõlmiti hagejaga tööleping 03.11.2017, tööle asumise tähtajaga alates 13.11.2017 kuni 29.12.2017. Saamata jäänud töötasu nõue, mis töövaidluskomisjoni arvestuse kohaselt moodustab 2 336,65 eurot; Saamata jäänud ületunnitöö tasu nõue, mis töövaidluskomisjoni arvestuse kohaselt moodustab 507,89 eurot; kostja 01.06.2018 esitatud väite kohaselt on 2017 oktoobri ja
novembri ületundide hüvitamine toimunud poolte kokkuleppel vaba aja andmisega septembris (14-15, 18-19, 21-22, 25-29 ja 31 kuupäevad). Puhkusehüvitise nõue, mille töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja poolt palutud ulatuses, so summas 139,48 eurot.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingulise suhte tuvastamine
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses on kostja tunnistanud, et hageja asus tööandja juures tööle alates 06.09.2017.a. Seega on tuvastatud, et hageja ja kostja vahelised töölepingulised suhted algasid 06.09.2017. Kohus tuvastas, et töölepinguline suhe oli sõlmitud suuliselt välismaalasega, kelle töötamine ei olnud registreeritud Politsei ja Piirivalveametis. Kostja lubas hageja tööle.
13.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid antud juhul saab lugeda töölepingu sõlmituks ka suuliselt, kuna töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 43 lg 1, 2 kohaselt, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kohus ei tuvastanud poolte vahel kokkulepet osalise tööaja kohta. Seega lähtub kohus TLS § 43 sätestatud eeldusest, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kohtule ei ole esitatud tõendeid töötasu kokkuleppest. Kohus lähtub töötasu arvestamisel Välismaalaste seaduse (VMS) § 107 lg 1, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Statistikaameti andmetel oli hageja töötamise ajal Eesti keskmine brutokuupalk 1146 eurot. Kohus ei lähtu töötasu arvestamisel poolte vahel 03.11.2017 sõlmitud töölepingust ja lepinguga kokkulepitud töötasust summas 470 eurot kuus, kuna nimetatud lepingu kohaselt pidi töötaja asuma tööle alates 13.11.2017 ning töötama kuni 29.12.2017, so leping puudutab ajaperioodi, mil kostja pidi politsei poolt tehtud ettekirjutuse kohaselt Eestist lahkuma, seega ei saanud kostja lepingust tulenevaid töökohustusi täita. Kostja enda poolt esitatud tööaja arvestusega on tõendatud, et hageja esimene tööpäev oli 06.09.2017 ja viimane tööpäev oli 09.11.2017.
14.Ülaltooduga on tuvastatud, et suulise töölepingu alusel kestis hageja ja kostja vaheline töösuhe alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017.a. Töötasu
15.Hageja palus välja mõista töötasu alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 kokku summas 3069,38 eurot ja ületunnitöö eest kokku 929,97 eurot. Kostja nõudeid ei tunnistanud, märkides TVK-le esitatud vastuses, et tööandja poolt on töötajale kõik summad väljamakstud.
TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja on kinnitanud, et kostja on maksnud hagejale töötasu sularahas kokku 2 000 eurot. töötamise eest välja maksnud sularahas 2000 eurot. Kostja arvestuste kohaselt on hageja töötanud septembris 7 päeva, oktoobris 25 päeva ja novembris 7,5 päeva, seega kokku 39,5 päeva ja arvestatud töötasu moodustas 2 164,60 eurot. TVK arvestuste kohaselt töötas avaldaja TLS § 43 lg 1 eelduse kohaselt septembris 18 tööpäeva, oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 4 tööpäeva ja tööandja kohustus oli maksta töötasu VMT § 107 lg 1 kohaselt septembrikuus töötatud aja eest 982,29 eurot (1146 : 21 x 18), oktoobrikuu eest 1146 eurot ja novembrikuu eest 208,36 eurot (1146 : 22 x 4), seega kokku summas 2336,65 eurot.
16.Kohtu poolt tehtud arvestuse kohaselt, võttes aluseks nii TLS § 43 lg 1 sätted kui ka kostja poolt esitatud tööaja arvestuse tabelid, töötas hageja septembris 18 tööpäeva, oktoobris 22 tööpäeva ja novembris 6,5 tööpäeva ja tööandja kohustus oli maksta töötasu VMT § 107 lg 1 kohaselt septembrikuus töötatud aja eest 982,29 eurot (1146 : 21 x 18), oktoobrikuu eest 1146 eurot ja novembrikuu eest 338,59 eurot (1146 : 22 x 6,5), seega kokku summas 2 466,88 eurot. Kohus ei nõustunud tööaja arvestuse osas TVK poolt tehtud arvestusega novembrikuu osas, kuna tööaja tabelist nähtub, et novembris 2017 töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 6,5 päeva langesid tööpäevadele ja 1 päev puhkepäevale (TVK arvestuse kohaselt töötas hageja kokku 7,5 päeva, nendest 4 päeva langesid tööpäevadele ja 3,5 päeva puhkepäevadele). Kohus nõustub TVK arvestusega septembrikuu tööpäevade arvestuse osas, kuna kostja tööandjana oli kohustatud varustama hagejat tööga ning kui kostjal ei olnud võimalik hagejale tööd pakkuda, oli ta kohustatud maksma hagejale keskmist palka vastavalt TLS § 35. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale töö andmata jätmise põhjustas hageja süü. TLS § 35 kohaselt, tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Ületunnitöö
17.Kostja poolt esitatud tööaja ja töötasu arvestustes nähtub, et hageja töötas ületundidega oktoobris 3 päeva ehk 24 tundi ja novembris 1 päeva ehk 8 tundi, kokku 4 päeva ehk 32 tundi. Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole tõendanud oktoobris ja novembris ületundide hüvitamist vaba aja andmisega, seetõttu tuleb avaldajale töötatud ületunnitöö hüvitada rahas TLS § 44 lg 7 alusel. TLS § 44 lg l, 6, 7 kohaselt, tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja poolt 01.06.2018 esitatud väide, et 2017 oktoobri ja novembri ületundide hüvitamine vaba aja andmisega on toimunud poolte kokkuleppel septembris, ei saa olla tõsiseltvõetav, kuna ületundide hüvitamine ei saa toimuda enne ületundide tegemist – ei hageja ega kostja ei olnud septembris teadlikud sellest, kas ja kui palju hageja ületunde teeb / tegema hakkab. Kohus ei leia, et
tööaja arvestuse tabel kajastaks ületundidega seotud vaba aja andmist. Seega jätab kohus kostja väite ületundide arvestuse/ettetegemise kohta tähelepanuta.
18.TVK arvestuste kohaselt tuli ületunnitöö eest tööandjal hüvitada avaldajale oktoobris 234,41 eurot ja novembris 273,48 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 6,5 ), kokku summas 507,89 eurot. Kohtu arvestuste kohaselt tuleb ületunnitöö eest kostjal hüvitada hagejale oktoobris 234,41 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 3) ja novembris 78,14 eurot (1146 : 22 x 1,5 x 1), kokku summas 312,54 eurot. Sularahas makstud töötasu 2000 eurot vastab brutosummale 2 494.92 eurot.
19.Ülaltooduga on tuvastatud, et hageja poolt on saamata töötasu (töötasu + ületunnid) alates 06.09.2017 kuni 09.11.2017 brutosummas 284,50 eurot (2 466,88 + 312,54 – 2494,92), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Puhkusehüvitis
20.TVK-le esitatud avalduses palus avaldaja mõista tööandjalt välja puhkusehüvitis töötatud aja eest 06.09.2017 kuni 09.11.2017.a s.o 5 kalendripäeva eest summas 139,48 eurot. Tööandja on esitanud puhkusehüvitise arvestused 4 kalendripäeva eest summas 173,16 eurot ja kinnitanud, et puhkusehüvitis on välja makstud koos töötasuga.
21.Alates 01.jaanuarist 2012.a tuleb töötaja kalendriaasta kasutamata puhkus välja arvutada töötatud päeva täpsusega. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud päev annab töötajale 28/365 ehk 0,0767 puhkusepäeva. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et hageja tööleping kehtis 65 päeva, seega moodustub puhkusepäevadeks 4,9 kalendripäeva (65*0,0767). Kooskõlas TLS § 70 lg 1, töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab „keskmise töötasu maksmise tingimused ja korrale“, mille §-i 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud, sama korra § 4 lg 3 sätestab, et keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kohtule ja TVK-le esitatud dokumentidest tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja on hagejale koos töötasuga summas 2 000 eurot maksnud välja ka puhkusehüvitise, kuigi töötasu arvestustes on välja toodud puhkusehüvitis 4 päeva eest summas 173,16 eurot. TVK rahuldas avaldaja nõude tema poolt esitatud ulatuses, so summas 139,48 eurot, väljumata esitatud nõude piiridest. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid puhkusehüvitise väljamaksmise kohta, kuid hagejal on tekkinud õigus puhkusehüvitise saamiseks, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud tema poolt esitatud ulatuses, so summas 139,48 eurot. Kohtul ei ole võimalik väljuda hageja poolt esitatud nõude piiridest.
22.Ülaltooduga on tuvastatud, hageja poolt on saamata puhkusehüvitis 4,9 kalendripäeva eest brutosummas 139,48 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Menetluskulude jaotus
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 200 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaldamisega poolte endi kanda.
26.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
27.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.