Võlaõigus

Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on 26.09.2024 kohtunõudes selgitanud hagejale, et TsMS § 334 lg 1 järgi esitatakse menetlusdokumendid selgesti loetavalt ning nende lisad peavad TsMS § 339 lg 2 järgi olema avalduses viidatud ning tõendid peavad TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi konkreetselt viitama, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole. Hageja ei ole kohtu poolt osundatud puuduseid kõrvaldanud ning seega ei ole kohtul võimalik hinnata hagi õiguslikku põhjendatust, kuivõrd hageja ei ole kohtunõuet täitnud ega edastanud kohtule korrektseid tõendeid, millele on viidatud hagiavalduse lisadena. Kohus selgitab veelkordselt, et hagi täiendusena esitatud lisad on süstematiseerimata ja selles sisalduv jääb kohtule arusaamatuks, st millise tõendiga millist asjaolu hageja soovib tõendada. Sellisel kujul ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada. Ka kostjal ei ole võimalik ebaselgele hagile vastata ega oma õigusi kaitsta. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga taotletud eesmärki ei ole võimalik sellisel kujul saavutada. Hagejal on õigus korrektse hagiga uuesti kohtu poole pöörduda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjale menetluskulusid tekkinud ei ole. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 2

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.