lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-115/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-115/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 06.05.2025, Tallinn 2-25-115 A. S.-i (S.) hagi M. K. vastu mittevaralise kahju väljamõistmise nõudes Hagihind 5 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja A. S. (isikukood XXX; viibimiskoht xxxx) esindajad Kostja M. K. (isikukood XXX; viibimiskoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. K.-lt A. S.-i kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
3.Jätta menetluskulud 94% ulatuses A. S.-i kanda ja 6% ulatuses M. K. kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on 1

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.A. S. (hageja) esitas 05.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ründas kostja 22.12.2024 füüsilise jõuga hagejat xxxx asuval kinnistul "xxxx" sisekorra järgi määratud IV üksuse esimese sektsiooni osakonnas. Ründe käigus murdus hageja parema käe keskmine sõrmeluu ning hageja tundis valu. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot sõrmeluu purunemise ja valu põhjustamise eest, mis tekkis sellest, kui kostja püüdis jõuga hageja käest teleka pulti väänata.
2.Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 07.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud – kostja ründas 22.12.2024 füüsilise jõuga hagejat, ründe käigus murdus hageja parema käe keskmine sõrmeluu ja hageja tundis valu – kostja poolt omaksvõetuks.
5.Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134.
6.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ründas 22.12.2024 hagejat (püüdis jõuga hageja käest teleka pulti väänata), põhjustades viimasele kehavigastuse (parema käe sõrmeluu murd). Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuna kostja põhjustas hagejale kahju aktiivse käitumisega, saab eeldada, et tema soovis õigusvastase tagajärje saabumist ja seega tekitas kostja kahju tahtlusest VÕS § 104 lg 5 mõttes. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid kostja tegevuse õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) ja süüd (VÕS § 1050 ja § 1052) välistavad asjaolud.
7.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel 2

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - hagist nähtuvalt püüdis kostja hageja käes olevat pulti jõuga enda kätte saata. Kostja rünne oli hageja jaoks ootamatu; - kostja põhjustas hagejale kahju tahtlusest; - hagist tulenevalt murdus kostja poolt füüsilise jõu rakendamise tulemusel hageja sõrmeluu; - hagist nähtuvalt ei põhjustanud tekitatud kehavigastus hagejale ülemäärast ebamugavust ega kahjustanud tema normaalset eluviisi. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.

8.Hagi rahuldatakse 6% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda ja 94% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud. Seega puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
10.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja