Tsiviilasi nr 2-18-5595
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
27. juuni 2018, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-5595
Tsiviilasi
OÜ Dentaarium saneerimisavaldus
Menetlustoiming
saneerimiskava kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja/ettevõtja: OÜ Dentaarium (RK: 11410310, asukoht: Aleksandri tn 42 Tartu), juhatuse liige: Tarmo Piho (isikukood XXX, telef XXX, e-post: XXX);
Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Mihkel Gaver (e-post: [email protected])
esindajad
Võlausaldajad, kelle nõue kujundatakse saneerimiskavaga ümber:
Kohtuistungi toimumise aeg
Merivälja Talu OÜ [email protected])
Maksuja Tolliamet [email protected])
(RK:
11289082,
e-post: (e-post:
kirjalik menetlus
OÜ Dentaarium esitas kohtusse avalduse enda saneerimismenetluse algatamiseks ning 17.04.2018 määrusega algatas kohus Dentaarium OÜ saneerimismenetluse. Saneerimisnõustajaks nimetati vandeadvokaat Mihkel Gaver. Viimane esitas kohtule tähtaegselt kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava.
Ettevõtjal on kolm võlausaldajat: Maksu- ja Tolliamet, maksunõue; Merivälja Talu OÜ, kohtulahendist tulenev kohustus; Nordstar Holdings UÜ. Viimase võlausaldajaga on võlgnik saanud saneerimismenetluse väliselt kokkuleppele, mille kohaselt võlausaldaja ei pane oma nõuet pikema aja jooksul maksma, seega seda nõuet saneerimine ei puuduta. Maksu- ja Tolliameti ning Merivälja Talu OÜ nõudeid vähendatakse 90% ning 10% kummastki nõudest tasub võlgnik võrdsete igakuiste osamaksetena perioodil jaanuar kuni detsember 2019. Võlausaldajaid ei rühmitata, sest kõikide võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel kohaldatakse identseid saneerimisabinõusid. Vajaduse nõuete ajatamiseks ning vähendamiseks tingib OÜ Dentaarium rahavoogude tasakaalustamise eesmärk ning üldisemalt soov säilitada ettevõte toimivana ning vältida pankrotti, mille korral võlausaldajad ei saaks ilmselt mitte midagi.
Saneerimisnõustaja rõhutas, et ettevõte on ka käesoleval ajal kasumlik. Ettevõte on ka varasemalt olnud kasumlik. Ettevõtte tänase kehva finantsolukorra on põhjustanud see, et ettevõttel on mitme halva otsuse tulemusena tekkinud suuremahulised ühekordse iseloomuga finantskohustused. Kui ettevõttele antakse võimalus tasuda vastavaid nõudeid osamaksetena ja vähendatud mahus, siis nõustaja hinnangul jätkub ettevõtte tegevus kasumlikuna ning ka ettevõtjal endal on huvi ettevõtte säilitamine ning seeläbi võlausaldajatele nende nõuete vähemalt osalise tasumise vastu. Ettevõtte majanduslik seis paraneb sisuliselt koheselt saneerimiskava kinnitamisega. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte suureks plussiks ja ka saneerimiskava täitmise garandiks asjaolu, et ettevõttel on kestvusleping Haigekassaga. Võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning võrreldes pankrotimenetlusega on saneerimiskava võlausaldajatele käesolevas olukorras parim võimalik variant, mis tagab samas ka ettevõtte säilimise ja seetõttu tuleks saneerimiskava kinnitada.
SanS § 28 lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. SanS § 28 lg 2 kohaselt peab kohus saneerimiskava kinnitamisel kontrollima p-des 1-5 sätestatut. Kohus määras saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 16.06.2018. Nimetatud tähtajaks kohtule ka esialgne kava esitati. Kohus on kontrollinud SanS § 28 lg 2 p-des 1-5 nimetatut ja leiab, et saneerimiskava vastab nimetatud nõuetele. Saneerimiskava esitati kohtule tähtaegselt, 16.06.2017. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajad, kelle nõue on saneerimiskavaga ümber kujundatud, olnud saneerimisest ja oma nõude suurusest teadlikud. Samuti on nimetatud võlausaldajad saanud esitada oma 3(4)
vastuväiteid. Ehkki Maksu- ja Tolliamet on saneerimisnõustajale avaldanud, et ta ei ole kavaga nõus, on saneerimiskava vastu võetud. SanS § 24 lg 3 kohaselt on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Mõlemad nõuded on praegusel juhul täidetud. Samuti ei ole Maksuja Tolliamet esitanud kohtule SanS § 26 nimetatud avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 21 lg 1 sätestab nõuded saneerimiskavale. Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma: ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava täitmise tähtaeg; rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kohus leiab, et saneerimiskava sisaldab SanS § 21 lg-s 1 ettenähtud andmeid. Saneerimiskava tuleb kinnitada. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5). Kohus märgib, et menetluse lõpuni jääb jõusse 17.04.2018 määruse resolutsiooni punktis 7 märgitud abinõu – võlgniku suhtes toimuvate täitemenetluste peatamine.
SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud tegevuse aruande, mille põhjal taotleb määrata saneerimisnõustaja tasuks vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele toimingu- ja ajapõhiselt 140 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Saneerimisnõustaja Mihkel Gaveri tasu suuruseks määrata 3738 eurot (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa eurot ja 0 senti). Kohus on tutvunud saneerimisnõustaja tegevuste aruandega ning leiab, et kulud on mõistlikud ja põhjendatud ega kahjusta võlausaldajate huve, ka võlgnik ei ole tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Tasust 1750 eurot tuleb hüvitada Denslux Hambaravi OÜ poolt 25.04.2018 saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiitarvele tasutud summast. Ülejäänud saneerimisnõustaja tasu summas 1988 eurot tuleb tasuda võlgnikul Dentaarium OÜ-l 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Täiendavate kulude hüvitamist saneerimisnõustaja taotlenud ei ole. Muud, käesolevas määruses mainimata menetluskulud, sh menetlusosaliste õigusabikulud, peab kohus saneerimismenetluse olemust ja eesmärki arvestades õiglaseks jätta TsMS § 172 lg 1 alusel kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.