OÜ Dentaarium kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 13.07.2018 taotluse vastuse nr 13-15/00079-12 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks maksuvõla osaliseks kustutamiseks ja andmete kustutamiseks avalikust registrist
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – OÜ Dentaarium, lepinguline esindaja vandeadvokaat esindajad Mihkel Gaver Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Dentaarium kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. detsembril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Tartu Maakohus algatas 17.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5595 OÜ Dentaarium saneerimismenetluse. Saneerimisnõustajaks nimetati vandeadvokaat ja pankrotihaldur Mihkel Gaver.
3-18-1613
OÜ Dentaarium esitas 16.06.2018 Tartu Maakohtule kinnitamiseks saneerimiskava, mille kohus 27.06.2018 määrusega kinnitas. Saneerimiskavaga kujundati muuhulgas ümber Maksuja Tolliameti (MTA) nõue OÜ Dentaarium vastu. Maksu- ja Tolliameti ümberkujundatava nõude suurus pärast vähendamist on kokku 13 070,24 eurot. Nõue tuleb tasuda 12 igakuise osamaksena perioodil jaanuar kuni detsember 2019.
2.OÜ Dentaarium esitas 06.07.2018 MTA-le taotluse maksuvõla mahakandmiseks ja ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks seoses saneerimiskava kinnitamisega. Taotluse kohaselt nähtus MTA avalikest registritest OÜ Dentaarium maksuvõlg suuruses 130 702,35 eurot. Taotleja leidis, et pärast saneerimiskava kinnitamist on kaebaja kohustustest sissenõutavad ja sundtäidetavad ainult saneerimiskavaga hõlmamata jäänud kohustused summas 2426,31 eurot, mille moodustavad kohustusliku kogumispensioni maksed. MTA jättis kaebaja taotluse 13.07.2018 vastusega nr 13-15/00079-12 rahuldamata osas, mis puudutas saneerimiskavaga hõlmatud maksuvõla avaldamise lõpetamist avalikes andmetes. MTA leidis vastuses, et OÜ Dentaarium maksuvõla mahakandmine ei ole õigustatud saneerimiskavaga hõlmamata kogumispensioni maksete ning ümberkujundatud nõude uue (saneerimiskava kinnitamise järgse) suuruse osas (12 876,71 eurot), so kokku summas 15 258,93 eurot. Selles osas jättis MTA esindaja taotluse maksuvõla mahakandmiseks rahuldamata. MTA leidis eelnevast tulenevalt, et selle summa osas ei ole põhjendatud ka taotlus maksuvõla avaldamise lõpetamiseks.
3.OÜ Dentaarium esitas 12.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 13.07.2018 vastuse nr 13-15/00079-12 õigusvastasuse tuvastamiseks, ning vastuse kui haldusakti tühistamiseks. Täiendavalt soovis kaebaja, et kohus teeks ettekirjutuse MTA tegevuse faktiliste tagajärgede kõrvaldamiseks – maksuvõla kustutamiseks ja MTA poolt kuvatavate ebaõigete andmete kustutamiseks avalikust registrist. Kohus võttis kaebuse 27.08.2018 määrusega menetlusse nõuetes 13.07.2018 vastuse nr 13-15/00079-12 tühistamiseks ja MTA kohustamiseks maksuvõla osaliseks kustutamiseks ja andmete kustutamiseks avalikust registrist. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 27.09.2018. Kohus määras 28.09.2018 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses. Pooled ei ole kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja esitab järgmised väited.
4.1.Kaebajal ei ole enam maksuvõlga. Saneerimismenetluse käigus kujundati maksuvõlg saneerimisseaduse (SanS) § 22 lg 1 alusel ümber. MTA nõude ümberkujundamine toimus kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, rahalise nõude osamaksetega täitmise ning võlasumma vähendamise teel. Enne saneerimiskava kinnitamist võlgnetav maksunõue on lõppenud alates
27.juunist 2018 ning selle asemele on tekkinud uus saneerimiskavaga kinnitatud kohustus.
4.2.Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. SanS § 47 lg 1 kohaselt ei saa saneerimiskava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta kava kehtib. Riigikohtu selgituste kohaselt asjas nr 3-2-1-25-11 teeb ettevõtja saneerimiskavas ettepaneku nõude ümberkujundamiseks ning kui võlausaldaja sellega nõustub, ongi nad sõlminud sisuliselt kokkuleppe uue võlasuhte kohta, mis jõustub kava kinnitamisega ja loetakse täidetuks kava
2(6)
3-18-1613
täitmise või tähtaja möödumisega. MTA saab enda ümberkujundatud nõudeid kaebaja vastu esitada vaid saneerimiskavaga ettenähtud tingimustel.
4.3.MTA-l puudub õigus pidada maksunõuet käesoleval hetkel terves ulatuses täidetavaks. Seetõttu oli ebaõige kajastada ka MTA poolt avalikes registrites ja MTA kodulehel informatsiooni kaebaja väidetava maksuvõla kohta suuruses 130 702,35 eurot. Käesoleval ajal on kaebaja kohustustest saneerimisnõustajale teadaolevalt sissenõutavad ja sundtäidetavad ainult saneerimiskavaga hõlmamata jäänud kohustused (kohustusliku kogumispensioni maksed 2426,31 eurot).
4.4.Tegemist ei ole ka maksukorralduse seaduse alusel ajatatud maksuvõlaga.
4.5.Kuigi maksuhaldur ei olnud nõus maksuvõla vähendamisega, oli võlausaldajate enamus nõus saneerimiskavaga. Kuna sellist olukorda reguleeriv säte puudub, siis tuleb kohaldada analoogia korras maksukorralduse seaduse (MKS §) 114 lg 2 – maksuhaldur ei saa olla võlausaldajana teiste võlausaldajatega võrreldes kuidagi privilegeeritud seisundis.
4.6.Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et maksuvõlga ei saa lugeda saneerimiskava kinnitamisega lõppenuks, oli maksuhalduril alternatiivselt kohustus kustutada maksuvõlg. Kustutatud maksuvõlga ei saa avaldada, sest seda enam ei eksisteeri. Avalikes registrites on võimalik avaldada maksuvõlga üksnes parajasti sissenõutavas ulatuses (MKS § 27 lg 2).
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et maksuhalduri tegevus OÜ Dentaarium maksuvõla kajastamisel avalikus registris on olnud põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja jääb 13.07.2018 vastuse seisukohtade juurde, lisades kohtumenetluses järgmist.
5.1.Vastustaja on viinud OÜ Dentaarium maksuvõla suuruse vastavusse saneerimiskavaga, st pärast saneerimiskava kinnitamist on maksuvõla suuruseks 15 258,93 eurot, millest 12 826,71 eurot on saneerimiskavaga hõlmatud ja 2432,22 eurot (kogumispensioni maksed) on saneerimiskavaga hõlmamata maksuvõlg. Asjakohased ei ole kaebaja väited 130 702,35 euro suuruse maksuvõla kajastamise kohta avalikes andmetes.
5.2.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et saneerimiskava kinnitamisel lõppes nii olemasolev võlasuhe kui ka maksuvõlg. Kaebaja viidatud lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 (p 47) leidis Riigikohus, et kava kinnitamisega ei muudeta iseenesest materiaalõiguslikult olemasolevat võlasuhet, vaid sisuliselt olemasolev võlasuhe „külmutatakse“ ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne võlasuhe. Kava ennetähtaegsel tühistamisel langeb selle mõju tagasiulatuvalt ära (SanS § 51 lg 2), st "külmutatud" võlasuhe taastub tervikuna. Saneerimiskava kehtestamise tulemusel maksuvõla olemus ei muutunud ja maksuvõlg ei lõppenud. Saneerimiskavaga kinnitati tähtajad, millal võlgnik hakkab ositi tasuma vähendatud, kuid siiski juba varasemalt eksisteerinud maksuvõlga. Kuigi maakohus vähendas olemasolevat maksuvõlga ja määras ära selle ositi tasumise, ei lõpetanud ta varasemat, ega loonud täiesti uue sisuga kohustust.
5.3.OÜ Dentaarium maksuvõlg (sealhulgas ka saneerimiskavasse kantud osa) tuleneb 30.11.2015 maksuotsusest nr 12.2-3/026771-10. MKS § 27 lg 2 kohaselt on maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. 30.11.2015 maksuotsus jõustus 06.11.2017 ning selle täitmist ei ole peatatud. Saneerimiskava kinnitamisega on
3(6)
3-18-1613
peatatud üksnes saneerimiskavaga hõlmatud maksuvõla sundtäitmine. Maksuvõla saab lugeda lõppenuks alles pärast saneerimiskava täitmist.
5.4.Saneerimiskavaga maksuvõla tasumise tähtpäeva edasilükkamine ei muuda maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid, sh tekkimise aega ja maksukohustuse sisu, mis on MKS § 27 järgi avalikud andmed.
5.5.Kaebaja viide MKS § 114 lg 2 teisele lausele ei ole asjassepuutuv, kuna puudutab üksnes kompromissi pankrotimenetluses, mitte saneerimismenetlust. Saneerimiskava kinnitab kohus ning see mõjutab maksuhaldurit võrdselt teiste võlausaldajatega.
5.6.Maksukohustuslaste võrdse kohtlemise seisukohalt on oluline saneerimiskava alusel tasumisele kuuluva võla kohta informatsiooni avalikustamine sarnaselt MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlgadega. Saneerimiskava olemus on sarnane maksuvõla tasumise ajatamisega. MKS § 27 lg 1 p 5 kohaselt võib maksuhaldur avaldada ajatatud maksuvõla suuruse.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Maakohus kinnitas 27.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-5595 OÜ Dentaarium saneerimiskava (digitoimik lk (dtl) 9-12). Määruse resolutsiooni p 2.1 kohaselt on MTA ümberkujundatava nõude suurus pärast vähendamist kokku 13 070,24 eurot. Sellest põhinõue moodustab 6554,68 eurot ning kõrvalnõue 6272,03 eurot. Nõue tuleb tasuda 12 igakuise osamaksena perioodil jaanuar kuni detsember 2019, iga kuu 20. kuupäevaks summas 1089,19 eurot. Kaebaja palus 06.07.2018 taotluses (dtl 14-18) maakohtu määrusele tuginedes kanda maha tema endine maksuvõlg vastavalt saneerimiskava kinnitavale määrusele ning lõpetada selliste ebaõigete andmete avaldamine, mille kohaselt tema maksuvõlg oleks suuruses 130 702,35 eurot. Vastustaja asus 13.07.2018 vastuses nr 15/00079-12 (dtl 36-37) kokkuvõtvalt seisukohale, et saneerimiskava kinnitamisega ei lakka maksuvõlg olemast ning kaebaja maksuvõla suuruseks on 15 258,93 eurot, millest 12 826,71 eurot on saneerimiskavaga hõlmatud ja 2432,22 eurot saneerimiskavaga hõlmamata maksuvõlg (kogumispensioni maksed). Vastustaja märkis ka, et kuna OÜ Dentaarium on vaidlustanud intressinõude, siis avalikes andmetes on intressinõude juurde lisatud sellekohane märge (vt dtl 38) .
7.Kaebaja on vaidlustanud 13.07.2018 vastuse nr 15/00079-12 tühistamis- ja kohustamisnõudega, taotledes maksuvõla kustutamiseks kohustamist. Maksuvõla kustutamise otsustab maksuhaldur haldusaktiga1. Haldusakti andmata jätmine (sh maksuvõla kustutamisest keeldumine) otsustatakse haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 ls 1 järgi samuti haldusaktiga. Seega on tühistamis- ja kohustamisnõue kohased õiguskaitsevahendid. Kaebaja on vastustaja vaidlustatud otsusega nõustunud osas, milles vastustaja ei pidanud kogumispensioni maksete (2426,31 eurot) ulatuses võimalikuks maksuvõlga maha kanda ega maksuvõla avaldamist lõpetada. Selles osas praeguses asjas vaidlust ei ole. Kaebaja vaidlustab vastustaja vastust ülejäänud maksuvõla (12 826,71 eurot) osas
8.Vaidlust ei ole enam ka 06.07.2018 taotluses märgitud küsimuse üle, et kaebaja maksuvõlga kajastataks 130 702,35 euro suurusena. Kohtule esitatud tõendist nähtub kaebaja avalikustatava maksuvõla suurus 09.08.2018 seisuga (dtl 38). Sellest nähtub ka vaidlustatud intressinõude suurus
L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid 2018, Tartu 2018, lk 26.
4(6)
3-18-1613
9.Vaidlus on esmalt selle üle, kas saneerimiskavas kajastatud maksuhalduri nõuet saab pärast nõude ümberkujundamist pidada maksuvõlaks. Kaebajal on õigus selles, et saneerimismenetluse käigus kujundati maksuvõlg SanS § 22 lg 1 alusel ümber. MTA nõude ümberkujundamise tulemusena vähendati võlasummat, pikendati kohustuse täitmise tähtaega ning nähti ette rahalise nõude täitmine osamaksetena. Kaebaja leiab, osundades Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, et ümberkujundatud nõuet ei saa pidada maksuvõlaks. Kohus sellega ei nõustu. Kohtupraktika kohaselt ei ole maksunõude ümberkujundamine saneerimismenetluses välistatud, kuna seaduses erandit selle kohta tehtud ei ole (Riigikohtu otsis tsiviilasjas nr 3-21-25-11, p 43 ja seal viidatud praktika). Nõude ümberkujundamine on SanS § 22 lg 1 järgi muu hulgas kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, rahalise nõude täitmine osamaksetega, või võlasumma vähendamine. Saneerimisabinõude lahtine loetelu ei tähenda siiski, et nõuet võiks ümber kujundada mistahes viisil (samas p 44). Saneerimismenetluse eesmärgiks on esmajoones juba tekkinud ja sissenõutavaks muutunud võlgade restruktureerimine.
10.Maksuhaldur asus 06.07.2018 vastuses seisukohale, et puudub alus maksuvõlga maha kanda. Kohus nõustub selle seisukohaga. MKS § 114 lg 1 p 1 kohaselt kannab riiklike maksude maksuhaldur maha juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda.
11.Maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress (MKS § 32). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et saneerimiskava kehtestamise tulemusel ei muutunud maksuvõla olemus ja maksuvõlg ei lõppenud. Saneerimiskavaga kinnitati tähtajad, millal võlgnik hakkab ositi tasuma vähendatud, kuid siiski juba varasemalt eksisteerinud maksuvõlga. Kuigi saneerimiskavaga vähendati olemasolevat maksuvõlga ja määrati ära selle ositi tasumise, ei lõpetatud sellega varasemat kohustust, ega loodud sisuliselt kohustust. Saneerimismenetluses muutus maksuvõla suurus ja tasumise kord ning tähtaeg, kuid oma olemuselt on jätkuvalt tegemist maksuhalduri nõudega ning maksuvõlg ei ole muutunud muud liiki ega sisuga võlaks.
12.Kohtumenetluses on kaebaja palunud kohustada vastustajat maksuvõlga 12 826,71 euro osas kustutama. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viide MKS § 114 lg 2 ls-le 2 ei ole asjakohane, kuna see säte reguleerib maksuvõla kustutamist pankrotimenetluses. See lause puudutab vaid kompromissi kinnitamist pankrotimenetluses. MKS § 114 lg 2 ls 1 kohaselt võib maksuhaldur kustutada maksuvõla ka võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et maksuhalduril olnuks kohustus kustutada maksuvõlg pärast võlasumma vähendamist saneerimiskavas kinnitatud ulatuses.
13.Eelnevat arvestades ei ole kaebajal kohtu hinnangul alust taotleda maksuvõla kustutamist saneerimiskavaga hõlmatud 12 826,71 euro ulatuses ning vastustaja jättis kaebaja taotluse vastavas osas põhjendatult rahuldamata. Vaidlustatud otsus on selles osas õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on 5(6)
3-18-1613
haldusorgani tegevuse õigusvastasus, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks maksuvõlga kaebaja soovitud osas kustutama.
14.Kaebaja on seisukohal, et kustutatud maksuvõlga ei saa avaldada, sest seda enam ei eksisteeri, kuid avalikes registrites on võimalik avaldada maksuvõlga üksnes selles ulatuses, mis on parajasti sissenõutav (MKS § 27 lg 2). Kaebaja peab sissenõutavaks üksnes maksuvõlga kohustusliku kogumispensioni maksete osas, mis ei ole hõlmatud saneerimiskavaga.
15.MKS § 27 lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse ning tekkimise aja. Kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et maksuhalduri nõuet 12 826,71 euro ulatuses tuleb ka pärast saneerimiskava kinnitamist pidada endiselt maksuvõlaks ning vastustajal puudus alus maksuvõla kustutamiseks selles ulatuses, ei pea kohus viidatud normist tulenevalt põhjendatuks ka kaebaja nõuet lõpetada maksuvõla avalikustamine. Seadus näeb maksuvõla avaldamisest ette erandi juhul, kui maksukohustust sisaldava haldusakti täitmine on peatatud (MKS § 27 lg 2 ls 1). Praeguses asjas sellist olukorda ei ole. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge (ls 2). Saneerimismenetluses ümber kujundatud maksuvõla, mille osamaksetena tasumine toimub kinnitatud saneerimiskava alusel, avaldamise osas kehtiv õigus erandit ette ei näe. Sarnaselt näeb seadus ette, et avaldamisele kuulub ajatatud maksuvõla suurus, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestus (MKS § 27 lg 1 p 5). Võrreldavalt saneerimismenetlusega toimub ka maksuvõla ajatamine maksukohustuslase initsiatiivil (MKS § 111 lg 1 ls 1). Maksuvõla avaldamise üheks eesmärgiks lisaks mõjutuslikule olemusele on teiste võlausaldajate huvide kaitse2.
16.Eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud rahuldamata ka kaebaja taotluse maksuvõla avaldamise osas ning kaebaja nõue andmete registrist kustutamiseks ei ole põhjendatud. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vastustaja tegevuse õigusvastasus, mida kohus praegusel juhul tuvastanud ei ole.
17.Kaebus jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude osas.
MENETLUSKULUD
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 4).