QULAMO OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi avaldus XX’i pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja QULAMO OÜ (endise ärinimega Aviplus OÜ, pankrotis, registrikood: 12516306) pankrotihaldur Kalev Mägi Võlausaldaja lepinguline esindaja Kerli Kaasik Cavere Õigusbüroo OÜ elektronpost: XXX) Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXXX XXX elektronpost: XXX) Ajutine pankrotihaldur adv Tarmo Repp (isikukood XXXXXXXXXXX, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, registrikood 10639559, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.02.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Selgitused
1.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja võlausaldaja pankrotiavaldus
2.21.11.2017 esitas võlausaldaja QULAMO OÜ (endise ärinimega Aviplus OÜ, pankrotis) pankrotihaldur avalduse võlgniku XX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt moodustub pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku võlgnevus QULAMO OÜ (pankrotis) ees tulenevalt laenulepingust põhiosa 200 000 eurot, intress 28 473,15 eurot ja viivis avalduse esitamise seisuga 22 950,13 eurot.
3.Harju Maakohtu 07.09.2017 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduruks Tarmo Repp. Võlgniku seisukoht
4.Võlgniku hinnangul ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata võlgniku maksejõulisust, algatada võlgniku maksejõuetusmenetlust ega kuulutada välja võlgniku pankrotti, sest Võlgnik on Dubai resident ning tema põhihuvide kese asub Dubais.
5.Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele täies ulatuses vastu, sest leiab, et võlgnikul ei ole võlausaldaja ees kohustusi.
6.Võlgnik väidab, et ta ei ole ka maksejõuetu.
7.Võlgnikule on kohaldatud tsiviilasjas nr 2-16-11518 pankrotimenetluse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu, mistõttu viibib võlgnik sel põhjusel Eestis. See ei anna alust eeldusele, et võlgniku elukoht on Eestis. Samadel asjaoludel ei ole võlgnikul olnud võimalik esitada kohtule kõiki enda väiteid kinnitavaid tõendeid, kuna Araabia Ühendemiraatides puudub interneti teel andmete taotlemise võimalus ja kohale tuleb dokumente taotlema minna isiklikult. Ajutise pankrotihalduri seisukoht
8.Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi vähemalt 251 913,86 euro ulatuses.
9.Kinnitust ei ole leidnud võlgnikul Araabia Ühendemiraatides vara olemasolu. Ajutine haldur pöördus Eversheds Sutherland Araabia Ühendemiraatides asuva advokaadibüroo poole võlgniku oletatava vara suhtes ja sai 08.01.2017 vastuse, et vara olemasolu välja selgitamise kulu on suurusjärgus 2 850 kuni 3 420 eurot. Ühtlasi juhiti advokaadibüroo tähelepanu asjaolule, et L LLC tegevusluba on lõppenud 17.04.2017, mistõttu ei saa see ettevõte tegutseda. Pangatšekkide lunastamise tähtaeg on 6 kuud alates nende allkirjastamisest ning arvestades füüsilise isiku poolt allkirjastatud pangatšekkide suurust, on kaheldav nende lunastatavus. Esimese astme kohtu määrus
10.Maakohus kuulutas 12.02.2018 välja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarmo Repp’i.
11.Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et XX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.
12.Kohus on seisukohal, et võlgniku elukoht on Eestis ja seega on Eesti Vabariigi kohus pädev pankrotiasja menetlema. 27.04.2017 on võlgnik esitanud tsiviilasjas nr 2-1611518 taotluse elukohast lahkumise keelu tühistamiseks, mille punktis 4.6 väidab ta, et on asunud Eestisse alaliselt elama. Võlgnik väidab, et püsivaks elukohaks on alates eelmise aasta algusest XXX. Taotleja püsivat elamist Eestis tõendab akt, mille kohaselt kõik taotleja isiklikud asjad saadeti Araabia Ühendemiraatidest Eestisse ja milles on märgitud, et võlgniku isiklike asjade transpordi tingib tema alalise elukoha vahetus. Võlgnik taotleb ka Eesti kohtus oma lapsele ainuhooldusõigust (tsiviilasja nr X-XXXXXX).
13.Kohus leiab, et võlgniku esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et tema elukoht on peamiselt ja püsivalt Araabia Ühendemiraatides. Koopiad viisast, residendi isikutunnistusest, juhilubadest ja elamisloast tõendavad küll, et teatud ajal oli võlgnikul õiguslik alus resideeruda Araabia Ühendemiraatides, mis ei välista aga, et samaaegselt oli peamine elukoht siiski Eestis.
14.Dubai äriregistri kinnitus ja tegevusloa koopia tõendavad asjaolu, et võlgnikule kuulus Araabia Ühendemiraatides äriühing L L.L.C, registrikoodiga XXXXXXX, kuid nimetatud dokumentide alusel ei saa kontrollida, kas äriühing jätkuvalt tegutseb ja milline on praegusel ajal võlgniku osa ettevõttes. Ajutine haldur pöördus Eversheds Sutherland Araabia Ühendemiraatides asuva advokaadibüroo poole, kust sai 08.01.2017 vastuse, et vara olemasolu välja selgitamise kulu on suurusjärgus 2 850 kuni 3 420 eurot ja ühtlasi juhiti tähelepanu asjaolule, et L LLC tegevusluba on lõppenud 17.04.2017.
15.Kaheldav on võlgniku väide, et tal puudub võimalus esitada korteriomandi ja sõiduauto omandiõigust tõendavaid dokumente.
16.Tõendamata on võlgniku väide, et talle kuulub pangatšekke 600 000 euro väärtuses. Üldteadaolevalt ei tähenda tšeki kirjutamine, et tšekil oleks tõepoolest vastav kate, s o et seda oleks võimalik pangas lunastada.
17.Põhjendamatu on võlgniku väide, et tal puudub kohustus võlausaldaja ees. Võlgnik ei ole eitanud sularaha enda valdusse saamist.
18.Ajutise pankrotihalduri teabenõuete ja kogutud informatsiooni tulemusel selgunud asjaolud näitavad kohtule, et võlgnikul puudub tegelikult vara, millele oleks saanud täitemenetluses sissenõuet pöörata ja et võlgnikul puudus soov või võimalus tasuda täitemenetluse aluseks olevaid nõudeid. Määruskaebus
19.Võlgnik vaidleb määrusele täies ulatuses vastu. Võlgnik on seisukohal, et Eesti Vabariigi kohtutel puudub jurisdiktsioon ajutise halduri määramiseks võlgnikule ning võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
20.Kohus on määruse tegemisel rikkunud TsMS §-i 70 lg 1, § 4 lg 2 ning EÜ määruse maksejõuetusmenetluse kohta nr 1346/2000 artiklit 3.
21.Kohus peab kaaluma, millise riigiga võlgnik rohkem seotud on ning millises riigis asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on laiem mõiste kui elukoht. Põhihuvide keskme määramisel arvestatakse kogumis ka seda, kus asub võlgniku vara, ärid, kinnisvara jne. Käesoleval juhul esineb olukord, kus võlgniku põhihuvide kese ei asu mitte Eestis vaid Araabia Ühendemiraatides ning seetõttu ei saa kuulutada võlgniku
pankrotti välja Eesti Vabariigis. Isegi kui kohus peaks käesoleval juhul tuvastama, et võlgniku elukoht on Eestis, siis see ei tähenda, et võlgniku põhihuvide kese on Eestis. Samuti ei tähenda asjaolu, et võlgnik viibib hetkel Eestis, et võlgniku põhihuvide kese asuks Eestis või võlgnik elaks Eestis. Võlgnik viibib Eestis vaid olude sunnil, kuna kohus on tsiviilasja nr 2-16-11518 raames keelanud võlgnikul Eestis lahkumise ning võlgnik ei ole saanud koju pöörduda.
22.Võlgniku põhihuvide kese asub Araabia Ühendemiraatides järgmistel põhjustel: (1) võlgnik on Dubai resident, (2) võlgnikule kuulub Dubais tegutsev äriühing, (3) võlgnik saab oma igapäevase sissetuleku Dubaist, (4) võlgnik on soetanud kodu jm registervara Dubaisse ning (5) võlgniku finantsid asuvad Dubais. Võlgnikul puudub Eestis kinnisvara ning võlgniku kodu ei asu Eestis.
23.Tõendamaks, et võlgniku põhihuvide kese asub Araabia Ühendemiraatides, on võlgnik esitanud kohtule järgmised tõendid: (1) koopia võlgniku viisast; (2) koopia AÜ residendi isikutunnistusest; (3) koopia juhilubadest; (4) koopia elamisloast; (5) Dubai äriregistri kinnitus ja (6) tegevusloa koopia, mis tõendavad, et võlgnikule kuulub Dubais äriühing; (7) erinevad tõendid, mis tõendavad, et võlgnik on olnud seotud Dubaiga alates 2014. aastast. Võlgnikul puudus võimalus tõendada, et võlgnikule kuulub Araabia Ühendemiraatides registervara - korter suurusega 163 m2 ja sõiduauto Audi A8. Araabia Ühendemiraatides puudub “e-kinnistusraamat” või “e-maanteeamet”, mis võimaldaksid internetis kontrollida kinnisvara/sõidukite omandiõigust. Ajutine pankrotihaldur ei pidanud vajalikuks eelnevate väidete paikapidavust välja uurida, kuna ei tahtnud vajalikku kulu kanda. Ka kohus ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
24.Kohtu poolt esitatud seisukohad on vastuolulised. Tsiviilasjas nr 2-16-11518 kohaldati võlgniku suhtes Eestist lahkumise keeldu, sest kohtunik leidis, et võlgnik on varasemalt viibinud ja suure tõenäosusega viibib ka tulevikus Araabia Ühendemiraatides ning võlgniku Eestist lahkumise keeldu ei saa tühistada, vaatamata asjaolule, et võlgnik on pankrotimenetluse kestel elanud Eestis, kuna tal on olnud tihedaid sidemeid Araabia Ühendemiraatidega (kus ta on elanud) ja see suurendab ohtu, et ta võib vara varjamiseks põgeneda välismaale. Seega sisuliselt on maakohtu kohtunik tuvastanud teises tsiviilasjas, et võlgniku põhihuvide kese asub Araabia Ühendemiraatides ning sellest hoolimata kuulutanud pankroti välja Eesti Vabariigis.
25.Võlgnik ei ole maksejõuetu. Kohus on määruse tegemisel kohaldanud ebaõigesti PankrS § 1 lg-id 2 ja 3 ning rikkunud PankrS §-i 3 lg 3. Kohus on leidnud ebaõigesti, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara.
26.Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et võlgnikule kuuluvad rahaks vahetamata pangatšekid väärtusega 2 500 000 AED, s.o väärtusega ca 600 000 eurot. Asjaolu, et Eesti finantssüsteemis pangatšekke käibel ei ole, ei tähenda, et välismaa pangatšekkidel puuduks väärtus. Võlgnik on kohtuistungil esitanud kohtule ka pangatšekkide originaalid, aga kohus keeldus nimetatud tšekke asja materjalide juurde võtmast. Kohus on paljasõnaliselt nentinud, et tšeki kirjutamine üldteadaolevalt ei tähenda, et tšekil oleks tõepoolest vastav kate. Samas on käesolevas asjas jäänud tuvastamata, kas võlgnikule kuulub Araabia Ühendemiraatides vara või mitte.
27.Kohus on rikkunud määruse tegemisel PankrS §-i 3 lg 3. Võlgnik märkis korduvalt, et võlgnikul on Araabia Ühendemiraatidest dokumentide ja tõendite saamine võimatuks tehtud. Selleks, et võlgnik saaks esitada haldurile ajakohasemaid dokumente ning omandiõigust tõendavaid tõendeid, peaks võlgnik tooma tõendid füüsiliselt Dubaist. Võlgnikul on keelatud seda teha ning kohus ise ei ole pankrotimenetluse asjaolusid välja selgitanud. Pankrotimenetluse seisukohast on tähtis, et kohus selgitaks välja võlgnikule
kuuluva vara koosseisu ja suuruse. Kuivõrd kohus seadis kahtluse alla esitatud pangatšekkide väärtuse, siis oleks kohus pidanud koguma tõendeid ning rahvusvahelise õigusabitaotluse korras nõudma välja võlgniku registrivara olemasolu ja rahalist seisu tõendavad tõendid. Rahvusvahelise õigusabitaotluse kulu ei ole võrreldav ajutise pankrotihalduri poolt viidatud Araabia Ühendemiraatide advokaadibüroo kuluga.
28.Võlgnikule kuulub Dubais vara väärtuses ca 1 500 000 eurot. Eelnevalt nimetatud vara arvel on võimalik rahuldada väidetav võlausaldaja nõue. Võlgniku hinnangul tuleb arvestamisele kuuluvatel asjaoludel teha esimese astme määrusest erinev määrus ning jätta menetluskulud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja QULAMO OÜ (pankrotis) kanda. Vastused määruskaebusele
29.Pankrotihaldur ja QULAMO OÜ paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le
läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
32.Maakohus leidis põhjendatult, et Eesti kohus on pädev pankrotiasja menetlema. PankrS § 4 lg 2 kohaselt pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi.
33.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetlus kohta (uuesti sõnastatud) artikkel 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese ja üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta.
34.Võlgniku väide Araabia Ühendemiraatides resideerumise kohta ei leidnud maakohtus kinnitust. Kui võlgnik väidab, et tema põhihuvide kese asub Araabia Ühendemiraatides, ei saa ta samal ajal tugineda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määrusele (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetlus kohta (uuesti sõnastatud), kuna nimetatud määruse preambula p 25 kohaselt kohaldatakse seda määrust ainult neile võlgnikele, kelle põhihuvide kese asub liidus.
35.Tsiviilasjas nr 2-16-11518 (AS Minicredit pankrot) on võlgnik ise kirjalikus dokumendis avaldanud, et ta on asunud Eestisse alaliselt elama ja et tema püsivaks elukohaks on alates eelmise aasta algusest Lehe tee 2, Tabasalu, Harku vald. Võlgniku püsivat elamist Eestis tõendab ka võlgniku poolt nimetatud tsiviilasjas esitatud akt, mille kohaselt võlgniku kõik isiklikud asjad saadeti Araabia Ühendemiraatidest Eestisse võlgniku alalise elukoha vahetuse tõttu.
36.Seega tuvastas maakohus esitatud tõendite alusel õigesti, et võlgniku elukoht on Eestis. Ringkonnakohtul ei ole alust tõendeid teisiti hinnata, kui seda tegi maakohus.
37.Võlgnik ei ole määruskaebuses vaidlustanud asjaolu, et võlausaldajal on tema vastu üle 250 000 euro suurune nõue, mille rahuldamiseks ei ole tal Eestis piisavalt vara. Võlgnik ei ole ka suutnud usutavaks teha piisava vara olemasolu Araabia Ühendemiraatides.
38.Võlgnik ei ole ühegi tõendiga tõendanud registervara ega väärtust omava ettevõtte olemasolu. Samuti on ilmselgelt katteta rahaks vahetamata panga tšekid väärtusega 600 000 eurot. Kui tšekid oleksid tõelised ja lunastatavad, oleks võlgnik saanud need lunastada ja oma võlgnevused tasuda.
39.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite kogumisel uurimisprintsiipi. Uurimisprintsiip ei tähenda seda, et kohus peaks hakkama võlgniku koostöö puudumise korral täiendavaid meetmeid tõendite kogumiseks tarvitusele võtma, kui kohus on võlgnikule selgitanud tõendamiskoormist ning võlgnik ei tee ise oma väidete tõendamiseks mitte midagi. Maakohus selgitas võlgnikule tõendite esitamise vajadust. Kohus ei pidanud omaalgatuslikult rahvusvaheliste õigusabitaotluste kaudu asuma kindlaks tegema võlgniku vara olemasolu Araabia Ühendemiraatides, kui võlgnik selleks koostööd ei teinud. Isegi kui võlgnik ei saanud Eestist lahkuda, ei olnud tal takistust lasta talle väidetavalt kuulunud äriühingu esindajal või mõnel teisel isikul saata endale vara olemasolu tõendavaid dokumente. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta.
41.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud samuti võlgniku kanda.
42.Kuna võlausaldaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.