Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kaubamärgi MacCoffee 3 in 1 + kuju

Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Eestis registreeritutena kaubamärgid McDONALD ́S, BIG MAC, McMUFFIN, McNUGGETS, MAC FRIES, McCHICKEN, McDRIVE, McSUNDAE, FISH MAC, McROYAL, McBACON, McWALK, McGRISPY, McSALAD SHAKER,McFLURRY ja Euroopa Liidu kaubamärgid McROYAL, McFEAST, EGG McMUFFIN, McPIZZA, McCHICKEN, CHICKEN Mc NUGGETS, McNUGGETS, McBACON, McSNACK, McEXPRESS, McWORLD, McKIDS, McCAFE, McDONALD ́S, McDRIVE, BIG MAC, McRECYCLE, MACFISH, McHAPPY DAY, McFLURRY, McGRISPY, McSALAD, McNET, McRIB, McPORK, McSHAKER, McMAGINATION, McCORSTY, McINTERNET, McCHOISE, GREEK MAC, PITAMAC, MCMUFFIN, MCTOAST, MCFISH, McMARINS, McGRIDDLES, McCAFE, MCD, McNUGGET. Hageja 1940.a asutatud McDonald ́s on maailma juhtiv kiirtoitlustusfirma, mis asub enam kui 34 000 asukohas ja mille restoranides töötab 1,7 miljonit inimest, kes teenindavad iga päev ca 69 miljonit külastajat 119 riigis. Eestis on 10 McDonald ́si restorani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning 2 McCafé kohvikut. Kaubamärgilehest nr 12/2012 nähtub, et Patendiamet on otsustanud anda õiguskaitse kostja kaubamärgile MacCoffee 3 in 1 klassi 30 kuuluvate kaupade lahustuva kohvi segud osas. Hageja vaidlustas kaubamärgi registreerimise Tööstusomandi Apellatisoonikomisjonis (TOAK) KaMS §10 lg 1 p 2 ja 3 alusel (suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud; äravahetamise tõenäosus ja maine ja eristusvõime kahjustamine ja/või ärakasutamine). TOAK tuvastas kaubamärkide tervikuna erinevuse ja õiguskaitset välistava asjaolu puudumise. KaMS § 41 lg 5 kohaselt võib hageja esitada kostja vastu hagi õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks. Hageja leiab, et kostja kaubamärgi registreerimine on väär. Kostja kaubamärk rikub hageja varasemaid kaubamärgiõigusi, mis tulenevad kaubamärgist McCAFE ja tema tuntud mainekast eesliitest Mc, mis on hageja kaubamärkide pere ühilduv osa. Kostja kaubamärgi MacCoffee 3 in 1 registreerimine on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 2. Hageja on varasema kaubamärgi omanik KaMS § 11 lg 1 p-de 2 ja 6 mõttes. Hagejale kuuluvad Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärkide taotluste esitamise kuupäevad on varasemad kostja kaubamärgi taotluse esitamise ajast (29.09.2009). Kõik hagiavalduses märgitud hageja kaubamärgid on varasemad kostja kaubamärgist. Hageja arvates on kostja kujutiskaubamärk MacCoffee 3 in 1 sarnane hageja EL sõnalise kaubamärgiga McCAFE. Hageja kaubamärk on sõnamärk, mis koosneb sõnast McCAFE. Kostja

kaubamärk on kujutismärk, mis koosneb sõnast MacCoffee, kohvitassist, millele on kirjutatud MacCoffee,kohviubadest ja ovaalis tähisest 3 in 1. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (C-251/95) peab äravahetamise tõenäosust hindama globaalselt, arvesse võttes kõiki asjasse puutuvaid tegureid. Kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse hinnang peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente. Hageja kaubamärgis sõna McCAFE on visuaalselt domineeriv element. Kostja kaubamärgitaotluses on kaubamärgis sisalduvat sarnast sõna MacCoffee kasutatud domineerival kujul ning viisil, mis tarbija silmis toimib kaubamärgina. Kaubamärgid sarnanevad tulenevalt nende domineerivatest osadest McCAFE ja MacCoffee. Mõlemad sõnad algavad M tähega ja lõpevad tähega E. Mõlemas märgis kordub silmatorkav kahe C tähe kasutus cC. Mõlema märgi puhul on tegemist kahest sõnast kokkuliidetud tähisega, mille osad Mac ja Mc ning Coffee ja CAFE on visuaalselt sarnased. Visuaalne sarnasus tuleneb mõlema kaubamärgi koosseisu kuuluvatest domineerivatest sõnadest McCAFE ja MacCoffee. Kaubamärgid on foneetiliselt identsed või vähemalt äärmiselt sarnased. Hageja kaubamärk koosneb kolmesilbilisest sõnast [MC], [CA], [FE] ja kostja kaubamärgi domineeriv element samuti kolmesilbilisesr sõnast [MAC], [CO], [FFEE]. Esimesi silpe [MC] ja [MAC] hääldatakse identselt [MÄK]. Teine ja kolmas silp [CA], [FE] ja [CO], [FFEE]on häälduselt sarnased. Mis puutub kontseptuaalsesse sarnasusse, siis eesti keeles Mc ja Mac tähendust ei oma. Inglise keelt kõnelevad tarbijad võivad tajuda Mc ja Mac kui Gaeli perekonnanimede eesliidet, mida saab vahet tegemata kirjutada kas mc või mac. Inglise keeles tähendab CAFE kohvikut ja COFFEE kohvi. Toidu ja joogi ning sellega seotud teenuste valdkonnas tähisega Mc seondub McDonald ́s. Kostja kaubamärgi kaupade loetelu klassis 30 (lahustuva kohvi segud) on identne hageja kaubamärgi McCAFE kaupade loeteluga klassis 30 (kohv, kohvi asendusained). Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (C-39/97) väiksem sarnasuse tase kaupade või teenuste osas võib olla ülekaalutud kaubamärkidest pärineva suurema märkide sarnasuse ja vice versa. Kaupade identsusest tulenevalt on antud juhul kaubamärkide äravahetamise tõenäosus suurem. Äravahetamise tõenäosuse olemasolu määrab risk, et avalikkus võib arvata, et kaubad ja teenused pärinevad samast ettevõttest või majanduslikult seotud ettevõtetelt (C-251/95). Kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3 tulenevalt hageja kaubamärgi McCAFE mainest ja eristusvõimest. Viidatud sätte kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Kuigi KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise tingimuseks on sättes märgitu kohaselt vaid kaupade või teenuste erinevus, on Euroopa kohus juba 10 aastat viljelenud praktikat sätte kohaldamiseks ka samaliigiliste ja identsete kaupade ja teenuste puhul (C-292/00, C-65/12, p 68). Selline praktika kajastub ka Euroopa parlamendi ja Nõukogu 16.12.29015 direktiivis (art 5.3 (a)). Täidetud on eeldus, mille kohaselt peab hageja kaubamärk olema varasem (KaMS 10 lg 3), kaubamärkide sarnasust ning hageja kaubamärgi mainet on hageja tõendanud (sarnasus hagiavalduse p-des 4.1.3,4.1.18; maine - p-des 4. 2.13, 4.2.40). Asjaolu, et kostja kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta peab tekitama ohu, et varasema EL kaubamärgi eristusvõimet või mainet võidakse ära kasutada tõendavad hagiavalduse p-d 4.2.41-4.2.64. Hageja peab tõendama kaubamärkide sarnasust, mitte nende äravahetamise tõenäosust (C487/07, p 36). Kostja kaubamärgi domineeriv tähis MacGoffee põhjustab selle, et asjaomane avalikkus seostab tähist hageja kaubamärkidega (C-487/07, p-d 40-41). Hageja kaubamärk McCAFE on kõrge

eristusvõimega ning mainekas. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist asjas C-125/14 piisab kaubamärgi maine tõendamiseks selle tõendatusest liidu olulises osas, mis võib vastavalt olukorrale ühtida üheainsa liikmesriigi territooriumiga, mis ei pea tingimata olema see liikmesriik, kus on esitatud hilisema siseriikliku kaubamärgi registreerimise taotlus, tuleb järeldada, et see kaubamärk on omandanud maine liidus (p 25). Seega ei pea hageja tuginema maine olemasolule Eestis enne 29.09.2009. Euroopa kohtupraktika kohaselt eeldab mõiste „maine“ asjaomase avalikkuse hulgas teatavat tuntuse taset (C-301/07, p-d 21,24). Hagejal oli 31.12.2008 seisuga Euroopas 754 McCAFE kohvikut, 2009 lisandus 272 McCAFE kohvikut. Taotluse esitamise hetkel olid hageja McCAFE kohvikud 19-s EL liikmesriigis (70% liikmesriikidest). Eristusvõime ja maine kahjustamise ja/või ärakasutamise kriteeriume on Euroopa Kohus tõlgendanud otsustes C-252/07, C-197/07. Kostja kaubamärgi registreerimine kahjustab hageja mainekate McCAFE kaubamärkide eristusvõimet (C 408/01). Hageja kaubamärgid on suure eristusvõimega nii olemuslikult kui ka intensiivse kasutuse tõttu. See tuleneb hageja aktiivsest tegutsemisest üle maailma, mille tulemusena on välistatud sarnaste kaubamärkide kasutamine ja on kindlustatud hageja kaubamärkide ainulaadsus. Seega kostja kaubamärk suure sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega vähendab ja kahjustab seda eristusvõimet, mida hageja kaubamärgid omavad. Vastuolu on ka hageja kaubamärgi McDonald ́s ja teiste Mc eesliitega kaubamärkide maine ja eristusvõimega (hagiavalduse p 4.3). Hagejale kuulub Mc eesliitega 16 Eesti rahvuslikku kaubamärki ja 40 EL kaubamärki. Tegemist on maailma TOPP 10 kuuluva kõige väärtuslikuma kaubamärgiga. Kaubamärgi McDonald ́s maine ja tuntus kandub üle ka teistele Mc eesliitega kaubamärkidele. Tarbijad on harjunud, et hageja tooteid ja teenuseid tähistatakse eesliitega Mc või MAC. Vastandlike kaubamärkide visuaalne sarnasus tuleneb eesliidetest Mc ja MAC; foneetiline sarnasus kaubamärkide algusosade mc ja MAC identsest või vähemalt väga sarnasest hääldusest (T-518/13, p 27-28); kontseptuaalselt eesti keeles sõnadel Mc ja Mac tähendus puudub, samas inglise keelt kõnelevad tarbijad võivad tajuda Mc ja Mac kui Gaeli perekonnanimede eesliiteid, mida saab vahet tegemata kirjutada kas mc või mac. Inglise keeles tähendab CAFE kohvikut ja COFFEE kohvi. Sõna DONALDS tajuvad tarbijat perekonnanimena. 3 in 1 tähendab kolm ühes ja viitab sellele, et antud kohvijook koosneb kolmest osast (tõenäoliselt kohv, piim ja suhkur). Seega võivad tarbijad tajuda kostja kaubamärki viitena kohvijoogile, mille on tootnud Šoti või Iiri päritolu isik. Hageja kaubamärki võivad tarbijad tajuda kui Šoti või Iiri päritolu isikut. Seega on kaubamärkidel teatav kontseptuaalne sarnasus. Kuigi visuaalne sarnasus on küsitav ja on erinevusi ka kontseptuaalses ja foneetilises plaanis, on kaubamärkidel siiski teatav sarnasus algusosade mc ja mac tõttu. Kostja vastuväited Kostja vaidlustab hagi menetlusse võtmise hagiavalduse p-s 1.4 loetletud varasemate õiguste suhtes, kuna selles osas ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbi viidud. Kostja lähtus MacCoffee kohvijoogi kaubamärgi väljatöötamisel 1994 Venemaa turust ja Venemaal esiletõusvast keskklassist, kes hindas demokraatlikke ja läänelikke väärtusi. Kuna sõna mac kasutatakse paljude läänelike nimede eesliitena (Šoti keeles viide pojale, Ameerikas pöördumisena mehe poole, kelle nime ei teata), väljendas sõna Mac liidetuna sõnale Coffee just neid ideid ja ideaale, mida kostja soovis sellel hetkel oma toodetega seostada. Kostja ei lähtunud oma kaubamärgi väljatöötamisel kiirtoiduketi McDonald ́s nimest. 1997.aastaks oli MacCoffee saanud tuntuimaks kohvisegude brändiks Venemaal, mis tõi kaasa kiire laienemise uutele IdaEuroopa turgudele. Eestis on MacCoffee kohvijooke turustatud aastaid enne vaidluse objektiks oleva kaubamärgitaotluse esitamist. Seega teadsid Eesti tarbijad kostja toodet ja kaubamärki MacCoffee 3 in 1+kuju enne hageja kaubamärgi McCafe taotlemist kohvi ja kohvi aseainete osas (18.04.2008).

Kostja kaubamärk ei ole äravahetamiseni sarnane hageja varasemate kaubamärkidega. Kostja kaubamärk koosneb nii sõnalistest kui ka kujunduslikest elementidest: MacCoffee ja 3 in 1, MacCoffee logo kandvast triibuga kohvitassi kujutisest, mis paikneb kaubamärgi vasakus alumises nurgas viltuses asendis kohviubade keskel ning milles on aurav kohv, kohviubadest ja MacCoffee logost tassi kohal ning ovaalsest 3 in 1 kujundusest nende eriomases paigutuses. Hageja kaubamärk on sõnaline tähis McCAFE, millel kujunduslikud elemendid puuduvad. Seega erineb kostja kombineeritud kaubamärgi üldmulje hageja kaubamärgi üldmuljest tulenevalt lisaks sõnalise osa erinevustele ka kostja kaubamärgis sisalduvate kujunduslike elementide tõttu. Visuaalselt koosneb kostja kaubamärgi sõnaline osa eesliitest Mac, sõnast Coffee ja elemendist 3 in 1 sisaldades kokku 9+4 tähte. Hageja kaubamärk koosneb eesliitest Mc ja lühikesest sõnast CAFE, kokku 6 tähte. Seega on kostja kaubamärgi sõnaline osa selgelt pikem hageja kaubamärgist. Kostja kaubamärk sisaldab eristavaid elemente ja koheselt on märgatav ka topelt tähtede sisaldumine kaubamärgis. Kuna kostja kaubamärk on nii kujunduselementide kui ka sõnaliste osade poolest hageja kaubamärkidest erinev, on kaubamärgid visuaalselt erinevad. Foneetiliselt saab võrrelda kaubamärkide sõnalisi osi. Hageja kaubamärk kõlab selgelt lühemalt kui kostja kaubamärk. Erinevad on nii sõnade arv kui ka sõnarõhkude paigutused: McCAFE [mä ́kkafe] vs MacCoffee 3 in 1 [ma ́kko ́ffii kolm in üks]. Kontseptuaalsest aspektist on mõlemad kaubamärgid rohkem või vähem seotud kohviga, kuid nende tähendused on erinevad. Hageja kaubamärgid, sisaldades sõna CAFE viitavad kohvikule kui kohale, kus pakutakse kohvikuteenuseid. Kostja kaubamärk sisaldades sõna Coffee, viitab kohvile kui joogile. Sellist kontseptuaalset erinevust rõhutab veelgi kostja kaubamärgi kujunduslik terviklahendus, mis sisaldab kujutist auravast kohvist ja kohviubadest. Varasemate kaubamärkide tervikpilt (kohvik) on kooskõlas kaubamärkide reaalse kasutamisega. Kaubamärki McCAFE kasutataksegi üksnes kohvikuteenuste osutamiseks, mitte kohvivalmistusainete müümiseks. Seega on kaubamärgid kontseptuaalselt ja semantiliselt erinevad. Hageja kaubamärgid on registreeritud: McCAFE nr 37824 klassi 43 teenustele, McCAFE nr 000058438 klassi 42 teenustele ja McCAFE nr 006870851 klasside 29 ja 30 (võileivad, lihavõileivad, sealihavõileivad, kalavõileivad, kanavõileivad, küpsised, leivad, šokolaad, kohv, kohvi aseained, tee, sinep, kaeratoidud, kondiitritooted, kastmed, maitseained, suhkur) kaupadele. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaupade loetelude sarnasuse (samaliigilisuse) hindamisel arvesse võtta kõik nende konkreetsete kaupadega seonduvad asjaolud, mh kaupade olemus, lõpptarbijate ring, kasutamise meetodid, kas kaubad on turul konkureerivad või üksteist täiendavad (C-39/97, p 23). Arvesse võib võtta ka teisi faktoreid, sh kaupade turustuskanaleid (T-48/06, p 38). Kostja kasutab oma kaubamärki väga spetsiifiliste kitsa ringi kaupade, lahutuva kohvi segude, tähistamiseks. Toode on tarbijatele saadav harilikest toidukauplustest, eesmärgiga valmistada kohvi ka siis kui neil on vähe aega. Hageja McCAFE kaubamärgid nr 37824 ja nr 000058438 on registreeritud klasside 43 ja 42 teenuste osas (toiduasutuste pidamine, ja seal tarbijatele toitlustusteenuste osutamine), mis olemuslikult erinevad lahustuva kohvi segude tootmisest ja turustamisest toidukauplustes. Hageja kaubamärk McCAFE nr 006870851 katab ka kostja kaubamärgile taotletud kaupu. Hageja esitas kaubamärgi taotluse 18.04.2008. Kostja oli selleks ajaks turustanud oma kaubamärki MacCoffee 3 in 1 + kuju kandvaid tooteid laialdaselt ka Eestis, mistõttu tarbijad teadsid kostja kaubamärki ja toodet (lahustuvat kohvi). Kostja toodet oli võrreldud teist sarnaste toodetega ka Eesti ajakirjanduses. Tulenevalt pikaajalisest kasutamisest nii Eestis kui väljaspool Eestit ning kaubamärgi tutvustamist ajakirjanduses ja spordivõistluste ülekannetes, oli kostja kaubamärk 18.04.2008 seisuga Eesti tarbijate hulgas tuntud.

Kuna vastandatavad kaubamärgid on üldmuljelt üksteisest piisavalt erinevad, ei esine nende äravahetamise tõenäosust KaMS mõistes ka identsete kaupade puhul. Kostja kaubamärk ei kasuta ära ega kahjusta hageja McCAFE kaubamärkide ega teiste Mc eesliitega kaubamärkide mainet või eristusvõimet. Kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse 29.09.2009. Hageja peaks tõendama oma kaubamärkide tuntust ja mainet Eesti tarbijate hulgas 29.09.2009 seisuga. Hageja esitatud tõendid aga nimetatut ei tõenda. Kuna vaadeldavad kaubamärgid ei ole sarnased, ei esine kostja kaubamärgi suhtes KaMS § 10 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata jätmist hageja varasemate õiguste osas, millele hageja ei ole varasemas kohtueelses menetluses tuginenud ning muus osas hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, jätab hagi rahuldamata. TOAKi 23.03.2017 otsusest nr 1448-o (I kd lk 118131) tuleneb, et TOAK on lähtunud ka hageja poolt esitatud asjaolust varasemate õiguste kohta (otsuse osa „Asjaolud“ eelviimane lõige). Seega puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses kostja poolt viidatud varasemate õiguste suhtes kohtueelse menetluse mitteläbiviimisega. Hageja nõude õiguslik alus on KaMS § 10 lg 1 p 2. Selle sätte kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Vaidluse lahendamisel arvestab kohus lisaks KaMS-i käsitlevale siseriiklikule kohtupraktikale Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikat (Riigikohtu 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 31 esimene lõik). Hageja ja kostja kaubamärgi puhul on tegemist samaliigiliste kaupadega hageja kaubamärgiga McCAFE nr 006870851 klassi 30 kaupade puhul osaliselt. Kui taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesemate kaubamärkidega tähistatavad kaubad on samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine ei ole tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb lähtuda vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige tuleb võtta arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile (Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-10, p 11, C-251/95, p 23, C-342/97, p 25, T-684/13, p 42, C-334/05, p-d 34–36). Kõnealusest aspektist hindamisel tuleb eeldada, et keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (C-93/16, p 41, C-147/14, p-d 21 ja 25). Tervikuna võrreldes on kaubamärgid sõnalises osas foneetiliselt ja kirjapildilt erinevad. Kaubamärgid ei ole segiaetavad kirjapildilt ega ka seetõttu, et kostja kaubamärk sisaldab kujunduslikke elemente, mida tuleb arvestada kaubamärkide kui tervikute visuaalsel võrdlemisel. Visuaalselt on poolte kaubamärgid kujunduselt erinevad.

Kõnealused kaubamärgid on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust, sh vaidlustatud kaubamärgi assotsieerumist varasemate kaubamärkidega. Tarbija tähelepanu hindamise eesmärk on selgitada välja vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete äravahetamise tõenäosus. Sarnaselt EL-i kaubamärgiga tuleb KaMS § 10 lg 1 p 2 sisustada selliselt, et äravahetamine (segiajamine) on tõenäoline, kui üldsus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Hageja ja kostja kaubamärgid ei ole visuaalselt ja foneetiliselt sarnased. Hagejale ei kuulu käesoleva vaidlusega seonduvaid kombineeritud kaubamärke. Hageja kaubamärgid on sõnamärgid, milledeks on McCAFE ja teised sõnamärgid, mis sisaldavad eesliidet Mc. Seevastu kostja kaubamärk on kombineeritud kaubamärk, mis sisaldab sõnalisi osi ja kujunduslikke elemente. Kostja kaubamärgi sõnalisteks osadeks on MacCoffee, mis asub kaubamärgi ülemises osas keskel ja 3 in 1, mis paikneb tumeda ovaali sees kaubamärgi parempoolses osas kohvitassi alumise osa ning kohviubade ülemise osa kõrgusel. Kostja kaubamärgi kujunduslikeks elementideks on kohvitass, millel on logo MacCoffee ning mis paikneb kaubamärgi vasakpoolses alumises osas keset kohviube ning kohvioad, mis asuvad kaubamärgi vasakpoolses alumises osas. Hageja ja kostja kaubamärkide sõnalised osad McCAFE ja MacCoffee omavad erinevat tähendust kohvik ja kohv ning on erinevas kirjaviisis. Kohtu arvates on tarbijale kaubamärgi puhul silmatorkavamaks osaks pildi, mitte teksti osa. Seega jäävad tarbijale kostja kombineeritud kaubamärgi puhul silma eelkõige kujunduslikud elemendid, mis hõlmavad kaubamärgi pinnast oluliselt suurema osa kui sõnaline osa MacCoffee, mille tõttu hageja peab kaubamärke eelkõige äravahetamiseni sarnasteks. Ka kontseptuaalselt on kaubamärgid erinevad. Hageja kaubamärk McCAFE tähendus on kohvik, st koht. Kostja kaubamärgi sõnaline osa MacCoffee tähendab aga kohvi – jooki. Inglise keelt mitteoskavad tarbijad võivad sõnade tähendust mitte eristada. Sellisel juhul omavad kaubamärkide eristusvõime hindamisel suuremat tähtsust kaubamärkide visuaalne ja foneetiline aspekt. Kaubamärkide sõnalisele sarnasusele hinnangu andmisel tuleb lähtuda kaubamärgi sõnaliste osade kui terviku võrdlemisest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on kaubamärgi reproduktsioon, mis tähendab, et kaubamärki tuleb vaadata sellisena, nagu see on registreerimiseks esitatud. Peale selle on kostja on turustanud MacCoffee 3 in 1+kuju kaubamärki kandvaid tooteid Eestis enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Seega on Eesti tarbijale kostja kaubamärgida tähistatud tooted tuntud juba varasemast. See teadmine aitab tarbijal teha vahet hageja ja kostja kaubamärkidel. Arvestades, et kohus tuvastab vastandlike kaubamärkide erinevuse määral, mis ei põhjust nende segiajamise ohtu, ei saa kostja kaubamärk MacCoffee kahjustada hageja kaubamärgi McCAFE mainet. Erinevuse tõttu ei saa kostja kaubamärk kahjustada hageja kaubamärkide eristusvõimet ja mainet ega põhjustada viimaste ebaausat ärakasutamist nagu on hageja avaldanud hagiavalduse p-des 4.2.50, 4.2.52-4.2.53, 4.2.57 jj. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda. Menetluskulud Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtuistungil ja taotles istungiga seotud kulu arvestamist toimiku järgi. Kostja menetluskuludeks on kulud seoses asja menetlemisega maakohtus ja

Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAKis- kohustuslik kohtueelne menetlus). Kostja esindaja tunnitasumäär on 120 eurot. Kohtueelses menetluses tegi kostja esindaja toiminguid 22 tunni ulatuses, kokku 2640 euro eest. Sellele lisanduvad tõlkekulud vaidlustusavalduse, vaidlustaja täiendavate seisukohtade ja TOAKi otsuse tõlkimise eest, kokku 1500 eurot. Kohtumenetluses tegi esindaja kostja esindamiseks tööd kokku 30,5 tundi hinnaga 120 eurot tund, kokku tasu 3660 eurot. Leedu Ülemkohtu 31.01.2018 määruse tõlkimisele kulus 720 eurot. Seega on kostja menetluskulud kokku 8520 eurot. Kostja kinnitab, et kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja sellele eelneva kohtueelse menetlusega TOAKis. Kulud on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 tähenduses. Kostja taotleb menetluskuludelt viivist TsMS § 177 lg 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 hindab kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu arvates on ülepaisutatud ajakulu seoses hagiavalduse analüüsiga, seisukoha kujundamisega, hageja 13.02.2018 menetlusdokumendi analüüsimisega ja 24.04.2018 vastuse koostamise ja esitamisega. Kohus vähendab ajakulu 10 tunni võrra. Kostjale olid hageja seisukohad teada juba kohtueelsest menetlusest, mistõttu ei ole põhjendatud kulutada hageja seisukohtade analüüsimisele ja kostja seisukohtade esitamisele menetluskulude nimekirjas märgitud aega. Seega on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele 7320 eurot. Menetluskulu 7320 euro suuruses on vastavuses ka asja keerukusega. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja kostja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.