Hageja OSAÜHING ABRING (registrikood 10234029, asukoht XXX, 10113 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Bušujeva (SAK Fondi jurist, XXX, 10113 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I aktsiaselts P&G Grupp (registrikood 10049852, asukoht Toom-Kooli 7, 10130 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses ärakuulamiseta
OSAÜHINGU ABRING hagi aktsiaseltsi P&G Grupp ja XXXvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista aktsiaseltsilt P&G Grupp ja XXX solidaarselt viivised 1119,93 (üks tuhat ükssada üheksateist eurot ja 93 senti) eurot OSAÜHINGU ABRING kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud solidaarselt 100% ulatuses aktsiaseltsi P&G Grupp ja XXX kanda.
4.Välja mõista aktsiaseltsilt P&G Grupp ja XXX solidaarselt menetluskulud 799 (seitsesada üheksakümmend üheksa) eurot OSAÜHINGU ABRING kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb aktsiaseltsil P&G Grupp ja XXX solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses OSAÜHINGU ABRING kasuks.
2-17-374 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.02.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu nr A19-16, millega andis hageja kostjale üürile müügipinna suurusega 8 m2 asukohaga XXX, Tallinn (tl 46-48). Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt üürilepingu punktidele 5.1.1 ja 5.2 üüri 250 eurot kuus (lisandus käibemaks) ja tasuma kõrvalkulud (elekter, prügi, valve, vesi).
2.Koos üürilepinguga sõlmis kostja juhatuse liige XXX käenduslepingu (tl 32-34), mille kohaselt käendaja võttis endale kohustuse vastutada OÜ Abring ja P&P Grupp AS vahel 02.01.2016 sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 6000 eurot.
3.Esitatud hagiavalduse (tl 2-4) ja hagiavalduse täpsustuse (tl 133) kohaselt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 1637,34 eurot ja viivised kuni hagi esitamiseni, s.o 09.01.2017 seisuga 731,67 eurot, alates 10.01.2017 kuni täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kuna kostja tasus 21.02.2017 hagejale 1715,34 eurot, siis täpsustas 06.09.2017 hageja oma nõuet ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 1119,93 eurot, menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 143 lg 1 ja 2, § 145 lg 1, § 367, § 133 lg 2.
4.Hageja märgib, et: - Hageja väljastas kostjale arved 160159 summas 111,90 eurot (tl 43), 160314 summas 122,20 eurot (tl 42), 160544 summas 117,95 eurot (tl 41), 583870 summas 300 eurot (tl 13), 160709 summas 125,29 eurot (tl 40), 583909 summas 300 eurot (tl 14), 583950 summas 300 eurot (tl 37), 583985 summas 260 eurot (tl 38). Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. - Pärast hagi esitamist ja kostja poolt 21.02.2017 hagejale põhivõlgnevuse ja viiviste osalist tasumist on hageja arvestanud viivist järgnevalt: Arve nr. 160159 summale 111,90 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 01.02.2016. Summast
2-17-374 111.90 eurot alates 02.02.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 106,74 eurot (tl 155). Arve nr. 160314 summale 122,20 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 01.03.2016. Summast 122.20 eurot alates 02.03.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 108,76 eurot (tl 156). Arve nr. 160544 summale 117,95 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 02.04.2016. Summast 117.95 eurot alates 03.04.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 95,54 eurot (tl 157). Arve nr. 583870 summale 300 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 08.04.2016. Summast 300 eurot alates 09.04.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 238,50 eurot (tl 158). Arve nr. 160709 summale 125,29 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 02.05.2016. Summast 125,29 eurot alates 03.05.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 92,09 eurot (tl 159). Arve nr. 583909 summale 300 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 08.05.2016. Summast 300 eurot alates 09.05.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 216 eurot (tl 160). Arve nr. 583950 summale 300 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 08.06.2016. Summast 300 eurot alates 09.06.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 192,75 eurot (tl 161). Arve nr. 583985 summale 260 eurot, milline pidi olema tasutud hiljemalt 08.07.2016. Summast 260 eurot alates 09.07.2016 0,25% päevas kuni 20.02.2017 summas 147,55 eurot (tl 162). - Põhivõlgnevuse tasumise aja seisuga 21.02.2017 on tekkinud viivisvõlgnevus summas 1197,93 eurot (106,74 + 108,76 + 95,54 + 238,50 + 92,09 + 216 + 192,75 + 147,55). Võttes arvesse, et 78 eurot on tasutud, on tasumata viivised summas 1119,93 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
2-17-374 võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
11.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 02.01.2016 sõlmisid hageja ja kostja I üürilepingu nr A19-16, millega hageja andis kostjale I üürile müügipinna suurusega 8 m2 asukohaga XXX, Tallinn (tl 46-48). Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt üürilepingu punktidele 5.1.1 ja 5.2 üüri 250 eurot kuus (lisandus käibemaks) ja tasuma kõrvalkulud (elekter, prügi, valve, vesi). Koos üürilepinguga sõlmis kostja I juhatuse liige XXX (kostja II) käenduslepingu (tl 32-34), mille kohaselt käendaja võttis endale kohustuse vastutada OÜ Abring ja P&P Grupp AS vahel 02.01.2016 sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 6000 eurot. Hageja palus esialgselt hagiavalduse esitamisel kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 1637,34 eurot ja viivised hagiavalduse esitamise seisuga, s.o. 09.01.2017 731,67 eurot ning alates 10.01.2017 kuni täitmiseni viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja tasus hagejale 21.02.2017 1715,34 eurot, millest hageja luges 1637,34 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 78 eurot viivisevõlgnevuse katteks. 06.09.2017 täpsustas hageja oma nõuet ja vähendas viivisemäära 0,25% päevas ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised 1119,93 eurot (tl 152-153). Kostjad vastuväiteid hageja nõudele ei esitanud.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt üürilepingu p 7.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasub rikkunud pool viivist tasumata summalt 0,5% kuni kohase täitmiseni iga täitmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist 0,25% päevas (tl 152-153). Kostjad ei ole viivisearvestusele ega -määrale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostjad, olles üüri tasumisega viivituses, pidid arvestama viivise maksmise kohustusega.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised 1119,93 eurot. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
17.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja õigusabikulud summas 549 eurot.
18.Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv summas 250 eurot ja hageja õigusabikulud 549 eurot.
19.Juhinduvalt TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis hüvitamisele kuuluvatelt
2-17-374 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.