2-18-6963
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Leanika Tamm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2018, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-18-6963
Tsiviilasi, hageja nõue
Eesti Haigekassa hagi A. B.i (B.) vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes 795, 91 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa, RK 74000091, asukoht: Lastekodu 48, Tallinn, 10144 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: volikirja alusel Mirja Sarap, e-post: [email protected] Kostja: A. B., IK xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: xxx
Asja lahendamise viis
Lihtmenetlus/Kirjalik menetlus
Rahuldada Eesti Haigekassa hagi A. B.i (B.) vastu kahju hüvitamiseks. Välja mõista A. B.ilt Eesti Haigekassa kasuks 795, 91 eurot. Väljamõistetud summa kanda Eesti Haigekassa arvelduskontole nr EE631010022088784002 (AS SEB Pank), märkides selgitusse kostja nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.
Tulenevalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi 1/3
2-18-6963 lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Hageja nõue põhineb järgmistel asjaoludel: Kostja, A. B. on Viru Maakohtu 25.05.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-9548 süüdi tunnistatud kannatanule 09.07.2016 tervisekahjustuse tekitamises. Kostja teo tagajärjel osutas kannatanule tervisekahjustuste ravi SA Ida-Viru Keskhaigla. Eesti Haigekassa (hageja) tasus SA-le Ida-Viru Keskhaigla raviteenuste arvete seeria D6 nr 3104278 ja seeria D6 nr 3105739 alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kokku summas 676, 41 eurot. Hageja maksis kannatanule töövõimetuslehe nr 00164929 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist summas 110, 34 eurot ning maksis kannatanu eest retseptide nr 1041394567 ja nr 1041394629 alusel väljaostetud ravimite eest ravimisoodustust kokku summas 9, 16 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanu eest ravikindlustushüvitisi summas 795, 91 eurot. Hagejal on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lõikest 1 tulenev tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitise saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. RaKS § 19 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja need on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kuna kohtulahendist nähtuvalt vastutab kostja kindlustusjuhtumi eest ja hageja varasema nõudeavalduse alusel on kahjusumma seni hüvitamata, palub hageja kostjalt välja mõista 795, 91 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Vastuse kohaselt on kostja seisukohal, et teda on juba kuriteo eest karistatud ning peab Eesti Haigekassa nõuet lisakaristuseks. Kostja ei saa vanglas olles maksta võlgnevusi, kuna tal puuduvad rahalised vahendid.
Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Vaidlust ei ole selles, et kostja on kriminaalmenetluses süüdi tunnistatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel vajas kannatanu meditsiinilist abi. Viru Maakohtu 25.05.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-169548 on jõustunud 06.03.2018. Kuivõrd kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes, vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest, mis tuleb hüvitada. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 2/3
2-18-6963
Kannatanule on seoses kostja poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete seeria D6 nr 3104278 ja seeria D6 nr 3105739 alusel kokku summas 676, 41 eurot. Hageja maksis kannatanule töövõimetuslehe nr 00164929 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist summas 110, 34 eurot ning maksis kannatanu eest retseptide nr 1041394567 ja nr 1041394629 alusel väljaostetud ravimite eest ravimisoodustust kokku summas 9, 16 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanu eest ravikindlustushüvitisi summas 795, 91 eurot. Kohus selgitab kostjale, et Eesti Haigekassa poolt esitatud nõude puhul pole tegemist lisakaristusega vaid võlaõigusseadusest tuleneva tsiviilnõudega.
Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 795, 91 eurot, on hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus.
Tulenevalt eeltoodud kohtu põhjendustest kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning A. B.ilt tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju hüvitisena 795, 91 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 ning TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1tulenevalt lahendab kohus menetluskulude jaotuse lõpplahendis ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Kohus tuvastas, et hagejal muud menetluskulud puuduvad, seega jätab kohus hageja menetluskulude rahalise süütuse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.