Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XXX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
2 721,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Meelis Jürma (Eesti Õigusbüroo OÜ, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn)
Asja läbi vaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX põhinõue 2437,64 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot ja 64 senti) eurot ja viivis 88,49 (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 49 senti) eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis põhinõudelt (2437,64 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista XXX menetluskulud 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
2-17-106895 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.05.04.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3170,65 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule 04.05.2017 vastuväite, mille tõttu lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.05.2017 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu. 14.06.2017 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2437,64 eurot, viivised 88,49 eurot, viivised alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 30.05.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, 3, § 82 lg 1, § 8, § 578 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6, lg 2, § 113 lg 1, § 94, TsMS § 367.
4.Hageja märgib, et: - Hageja ja kostja sõlmisid 29.06.2016 kompromisslepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkuleppe nr 24209777 (tl 27). - Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaenulepingust nr 14-090704-VV, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhiosanõudest 4682,64 eurot ja viivisintressinõudest 466,26 eurot. Kuna kostja nimetatud summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse/vahekohtu kokkuleppe nr 24209777, millega hageja loobus osaliselt nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega tasumise tähtajaga 15.12.2016 (tl 28). - Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,2% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist 0,022% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. - Kostja tasus perioodil 19.07.2016 kuni 28.11.2016 kompromissisummast 2125 eurot ja peale tasumise tähtaja möödumist 21.02.2017 veel 100 eurot - seega tasus kostja kompromissisummast kokku 2225 eurot ning võlgneb hagi esitamise seisuga hagejale veel 2437,64 eurot. Kuna kostja maksegraafiku tasumise tähtajaks kompromissisumma tervikliku osamakset ei tasunud, muutus tasumata kompromissisumma 2537,64 eurot sissenõutavaks ning hageja võis alates 16.12.2016 arvestada antud summalt viivist. Kuna kostja vähendas veebruaris kompromissisumma võlgnevust veel 100 euro võrra, siis esitab hageja viiviste nõude hagi selguse huvides kompromissisumma sissenõutavaks muutumise kuupäevast alates ja hetkel kostja kompromissisumma võlgnevuse alusel, s.t. summalt 2437,64 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt.
2-17-106895
6.Kostja vaidleb vastu inkassotasude ja menetluskulude osas.
7.Kostja pangalaenu jääk oli enne hagejale loovutamist 3500 eurot. Hagejaga kokkuleppe sõlmimisel kasvas laenujääk 4500 euroni. Kostja küsimuse peale, mille arvel võlgnevus 1000 euro võrra kasvas, vastati, et see on teenustasu. Pärast seda, kui kostja tasus 2000 eurot, tehti uus maksegraafik, mitte 2500 euro peale, mis olnuks eelmise maksegraafiku tasumata jääk, vaid 2800 euro peale. Kostja leiab, et 3500 euro suuruse võlgnevuse pealt nõuda 1300 eurot teenustasu on ebamõistlik.
8.Kostja leiab, et inkasso nn. teenustasu on võimalik käsitleda sissenõudmiskuluna VÕS § 1132 tähenduses. Kostja leiab, et seaduslikust sissenõudmiskulude määrast niivõrd palju suurem sissenõudmiskulu nõue on vastuolus heade kommetega, mistõttu on nõue nn. inkassotasude osas tühine.
9.Kostja leiab, et hageja menetluskulud 240 eurot on ebamõistlikult suured. Hageja on menetluses koostanud ühe õigusdokumendi – hagiavalduse pikkusega 4 lehekülge. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, vaid üsna tavapärase võlavaidlusega. Kostja palub vähendada hageja kohtukulud mõistliku suuruseni juhul, kui kohus otsustab need kostjalt välja mõista. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Kohtule esitatud materjalidest ja tõenditest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud 29.06.2016 kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe (tl 27).
14.Hageja nõuab kostjalt eelnimetatud lepingu alusel võlgnevust 2437,64 eurot ja viiviseid. Kostja leiab, et võlgnevuse summast on 1300 eurot teenustasu, mida on võimalik käsitleda sissenõudmiskuluna VÕS § 1132 tähenduses ja kuivõrd teenustasu/sissenõudmiskulu on suurem kui seaduses sätestatud, on nimetatud summa tühine.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalidest ja tõenditest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud 29.06.2016 kompromissleping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe (tl 27), millest nähtuvalt koosneb hageja nõue põhiosanõudest 4682,64 eurot ja viiviseintressinõudest 466,26 eurot ning pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale kompromisssumma 4682,64 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on tasunud kompromisssumma hagejale osaliselt ja võlgneb hagejale 2437,64
2-17-106895 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu poolte vahel sõlmitud kompromisslepingust, et 1300 eurot kompromisssummast oleks teenustasu. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus vaidlustada summa 1300 euro enne hagejaga kompromisslepingu sõlmimist, samuti oli kostjal võimalus keelduda kompromisslepingu sõlmimisest. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda kompromisssummast 1300 eurot teenustasuna, kuivõrd kostja ei ole nimetatu kohta vastavaid tõendeid esitanud. Ka ei saa teenustasu käsitleda sissenõudmiskuluna VÕS § 1132 tähenduses. Sissenõudmiskulu puhul on tegemist võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutustega nagu meeldetuletuskirjad, nõude tasumiskirjad jms. Teenustasu näol on tegemist teenuse eest makstava tasuga.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
18.Hageja on arvestanud viivist kompromissisumma sissenõutavaks muutumise kuupäevast alates, s.o. alates 16.12.2016 summalt 2437,64 eurot. Hageja palub välja mõista viivise ajavahemiku 16.12.2016-29.05.2017 summas 88,49 eurot ja palub alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 30.05.2017 välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud, kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt hagejale tasunud.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2437,64 eurot, viivised 88,49 eurot ja edasi viivise 2437,64 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses
2-17-106895 lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 515 eurot, millest riigilõiv on 275 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
23.Kostja leiab, et hageja õigusabikulud summas 240 eurot on ebamõistlikult suured. Hageja on menetluses koostanud ühe õigusdokumendi – hagiavalduse pikkusega 4 lehekülge. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, vaid üsna tavapärase võlavaidlusega. Kostja palub vähendada hageja kohtukulud mõistliku suuruseni.
24.Kohus uurinud materjale leiab, et riigilõivu tasumine summas 275 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust.
25.Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas on 200 eurot. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissleping ning sellest tekkinud võlgnevus. Kohus leiab, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja esindaja igapäevatööks on samasisuliste hagide koostamine, kohtusse esitamine ning esindamine. Hagiavaldusele ei ole lisatud ka mahukaid tõendeid. Kohtule ei ole esitatud õigusabikulude arvet, millest nähtuks mitu tundi ja mida hageja esindaja tegi. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 240 eurot on ülemäärane. Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud hagiavaldust peab kohus põhjendatuks õigusabi kulu 200 eurot.
26.Kokku mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot, so 275 eurot riigilõivu eest ja 200 eurot õigusabikulude eest.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.