Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Avaldaja XXX esitas 10.04.2018. a. kohtule avalduse XXX’e pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri XXX XXX.a. ning tema pärijaks on XXX. Kohus nimetas võlgniku pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik XXX, sündinud XXX.a., isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht Tallinn, suri XXX.a. Võlgnik oli rahvastikuregistri andmete kohaselt lahutatud. Ta oli abielus XXX ́ega (isikukood XXX) alates 21.08.1965.a kuni 31.01.1977.a. Võlgnikul on kaks last: XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX). Haapsalu notar Eha Naudi poolt 22.03.2018.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on XXX’e pärijaks poeg XXX (isikukood XXX). Haapsalu notar Eha Naudi juures algatati pärimismenetlus pärandaja vara pärimiseks. XXX’e pärijaks XXX. Pärandvara inventuuri viis läbi Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer. Pärandvara inventuurist selgus, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse, mistõttu esitas XXX’e pärija XXX kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõte AS-is SEB Pank ning nimetatud arvelduskontolt nähtub töötasu laekumine, igapäevased kulutused (nt kulutused toidule) ning pensioni laekumine Sotsiaalkindlustusametilt. Arvelduskontolt nähtub sularaha väljavõtmine summas 600 eurot 15.05.2017. a ja ülekanne XXX ́ele summas 73,93 eurot 16.06.2017.a. Maksu- ja Tolliameti teatel on deklareerinud pärandajale väljamaksete tegemist perioodil 2013. a kuni 2017. a järgmised isikud ja ametid:

deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Juhul, kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598, Swedbank AS) kasuks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 1097,76 eurot, kuid vara puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 04.06.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 18.06.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.