X hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes Y hagi X vastu pärandvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja X (isikukood XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat A (e-post: xxx) Kostja Y (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat B (e-post: xxx)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X (edaspidi hageja) ja Y (edaspidi kostja) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss 23.01.2021 surnud Wi (W, isikukood: XXX) pärandvara jagamise nõudes alljärgnevalt:
1.1.X ja Y lepivad kokku 23.01.2021 surnud Wi pärandvarasse kuuluva kinnisasja asukohaga XXX (Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx) suhtes ühisomandi lõpetamises selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga xxxxxx jääb X ainuomandisse.
1.2.Y kohustub andma tahteavalduse kinnisasja registriosa numbriga xxxxxx omandi üleandmiseks Xle, senise omanikukande kustutamiseks ja X kinnistusraamatu registriossa xxxxxx II jakku ainuomanikuna sisse kandmiseks.
1.3.X lubab ja Y avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxx II jaos senine omanikukanne ning ainuomanikuna sisse kanda X.
1.4.X ja Y lepivad kokku Wi pärandvarasse kuuluva kinnisasja asukohaga Harju maakond, YYY (Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr yyyyyy) ühisomandi lõpetamises selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga yyyyyy jääb Y ainuomandisse.
1.5.X kohustub andma tahteavalduse kinnisasja registriosa numbriga yyyyyy omandi üleandmiseks Yle, senise omanikukande kustutamiseks ja Y kinnistusraamatu registriossa yyyyyy II jakku ainuomanikuna sisse kandmiseks.
1
2-21-14086
1.6.Y lubab ja X avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistuosakonna registriosa nr yyyyyy II jaos senine omanikukanne ning ainuomanikuna sisse kanda Y.
1.7.Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab X ja Y tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 5 alusel ning notariaalseid nõusolekuid kinnisasjade osas ühisomandi lõpetamiseks ja omandiõiguse üleminekuks TsMS § 430 lg 6 alusel.
1.8.X nimele avatud pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 72 280,55 eurot jäävad X ainuomandisse.
1.9.Wi nimele avatud pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 3605,68 eurot jäävad X ainuomandisse.
1.10.X ja Y ühisomandisse kuuluva osaühingu R osade nimiväärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot ühisomand lõpetatakse selliselt, et osaühingu R osad nimiväärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot jäävad X ainuomandisse.
1.11.Y kohustub andma tahteavaldused osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osade nimiväärtusega 1278 eurot ja 1278 eurot omandi üleandmiseks Xle, Y omaniku kande kustutamiseks ja X äriregistrisse ja osanike nimekirja ainuomanikuna sisse kandmiseks selliselt, et Xle kuulub ainuomandina osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega 2556 eurot.
1.12.X lubab ja Y avaldab soovi kanda äriregistrisse ja osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osanike nimekirja ainuomanikuna X selliselt, et Xle kuulub ainuomandina osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega 2556 eurot.
1.13.Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab X ja Y tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 5 alusel ning notariaalseid nõusolekuid ühisomandi lõpetamise suhtes ja nõusolekut osaühingu R (registrikood: xxxxxx) osa nimiväärtusega 2556 eurot omandiõiguse ülemineku kohta Xle TsMS § 430 lg 6 alusel.
1.14.15.06.2017 sõlmitud laenulepingust nr 1-2017 tulenevad kohustused jäävad X ja Y omavahelistes suhetes X kanda.
1.15.X tasub Yle kompromissilepinguga seotud omandikaotuste eest ühekordse kokkuleppelise hüvitise summas 150 000 eurot Y pangakontole XXXXXXXX selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-21-14086“ 5 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
1.16.X kannab ainuisikuliselt kõik kinnisasjade võõrandamisega ja avalikes registrites muudatuste tegemisega seotud kulud.
1.17.Pooled kinnitavad, et muud Wi jagamata pärandvara, kui selles kompromissilepingus toodud vara (v.a võimalik vaidlus Krimmi poolsaarel asuva kinnisvara üle) ei ole.
1.18.Pooled kinnitavad mistahes täiendavate nõuete ja pretensioonide puudumist üksteise suhtes seoses Wi pärandvaraga (v.a selles kompromissilepingus sätestatud kohustused ja nõuded ning võimalik vaidlus Krimmi poolsaarel asuva kinnisvara üle).
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulu, mis jääb riigi kanda.
4.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-14086 menetlus.
5.Tagastada Xle riigilõiv 325 eurot tema arvelduskontole nr XXXXXXXX.
6.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil asendada kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus poolte ja nende esindajate nimed ja isikukoodid initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte ja nende esindajate registrikoode ega aadresse.
7.Tühistada 6. maiks 2025. a määratud kohtuistung seoses kompromissi sõlmimisega. Kohtumäärus tuleb jõustumise järgselt edastada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks (resolutsioonid punktid 1.1.-1.7.) ning Tartu Maakohtu registriosakonnale täitmiseks (resolutsiooni punktid 1.10.-1.13.). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu pärandvara jagamise nõudes ja Y vastuhagi pärandvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 28.04.2025 kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaega 3 päevani. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust tema arvelduskontole. Pooled leppisid kokku menetluskulude jaotuses. Pooled paluvad kohtul edastada kohtumäärus pärast sellele jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja registriosakonnale kandemenetluse algatamiseks. Pooled taotlevad mitte avalikustada poolte ja nende esindajate nimesid, isikukoode ega aadresse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse.
3.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3
2-21-14086
4.Hageja on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega tasutud riigilõivust poole tagastamist enda kontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagilt on vastavalt hagihinnale tasutud riigilõivu 650 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 325 eurot.
5.TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kohus on kostjale andnud 02.12.2021 määrusega riigi õigusabi ilma õigusabi tasu ning kulude hüvitamise kohustuseta. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulu, mis jääb riigi kanda.
6.Harju Maakohtu 17.11.2023. a määrusega määrati, et kostja võib tasuda vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 420 eurot ühekordse maksena 6 kuu jooksul tsiviilasjas nr 2-2114086 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. TsMS § 190 lg-s 7 on sätestatud, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et põhjendatud on vabastada kostja seoses kompromissi sõlmimisega riigilõivu tasumise kohustusest. Kompromissi sõlmimisel kuuluks pool riigilõivust tagastamisele, seetõttu olnuks tasumisele kuuluv riigilõiv ka poole väiksem summast, mille ulatuses menetlusabi anti.
7.Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitavas määruses poolte ning nende esindajate nimede initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning poolte registrikoodide ja aadresside avalikustamata jätmist. Kooskõlas TsMS § 462 lg 2 kuulub vastav poolte taotlus rahuldamisele.
8.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale.
9.Harju Maakohus on tsiviilasjas määranud istungi ajaks 06.05.2025 kell 14.00. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. TsMS § 352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.