4.Mõista XXXlt Eesti Vabariigi kasuks välja 369 eurot, mis tuleb XXXl tasuda Eesti Vabariigile 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfo andmetele.
5.XXXl tuleb kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.26. juunil 2012. aastal tutvus hageja XXXga. Pooltel oli nn visiitabielu ja põhiliselt kohtuti ning veedeti ühiselt aega hageja juures aadressil Tallinn XXX. Visiitabielu lõppes ootamatult 2015. aasta kevadel, kui hageja märkas oma asjade kadumist tema korterist ja hakkas kostjalt aru pärima.
2.Kostja omastas 2012. aasta jaanuaris hagejale kuuluva valgest kullast jämeda kaelaketi vääriskividega, kaunistatud amuletiga, väärtusega 3 000 eurot. Vaatamata oma suulistele ja kirjalikele lubadustele ei ole kostja vara hagejale kuni siiani tagastanud. Pooltel ei ole olnud vaidlust asjaolu üle, et hageja on ja oli keti ja amuleti omanik. Kostja on ise korduvalt nii suuliselt kui ka e-kirjades tunnistanud, et ta valdab hageja asju, mistõttu on hagejal õigus nõuda ning kostjal kohustus hagejale tagastada hagejale kuuluv valgest kullast jäme kaelakett vääriskividega, kaunistatud amuletiga.
3.Juhul, kui kostja keeldub või mis iganes muul põhjusel ei ole võimeline hagejale tema valduses olevat hageja vara tagastama, palub hageja alternatiivselt kohustada kostjat hüvitama talle tekitatud varaline kahju summas 3000 eurot ja välja mõista see hagi rahuldava kohtuotsusega.
4.Pöörates oma kasuks hagejale kuuluva vara, on kostja tekitanud hagejale kahju. Kuna kostja on nentinud, et ta on hageja vara enda kasuks pööranud, siis on ilmne, et esineb põhjuslik seos ning kostja on kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Juhul, kui kohus hageja käsitlusega ei nõustu, siis kohalduvad antud asjale hageja arvates alternatiivselt ka alusetu rikastumise sätted.
5.Kriminaalasjas nr 15230104015 sisalduva kostja 07.08.2015 ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et hagejal oli selline amulett olemas (omandiõigus) ja see jäi vastu hageja tahtmist kostja valdusesse (kostja valduse ja pahausksuse tõendamine). Tõendatud on kostja pahauskne valdus alates 31.01.2013 hageja omandile ja hageja nõude esitamise aegumistähtaja kulgema hakkamine alates 01.02.2013. Hageja ülekuulamise protokollist nähtub, et XXX pani selle amuleti XXXle kaela lohutuseks, ja et kostja ei ole seda amuletti siiani tagasi saanud, ning et kostja väitis talle, et see jäi haiglasse ja vaatamata oma lubadustele ei ole XXX seda talle tagastanud. Nimetatud tõendiga on tõendatud nii hageja omandiõigus amuletile (selle üksikasjalik kirjeldus nähtub samuti protokollist), kui ka kostja ebaseaduslik valdus sellele. Nii XXX kui ka XXX ülekuulamise protokollidega on tõendatud, et alates jaanuarist 2013 pidasid pooled läbirääkimisi hageja asjade tagasisaamiseks nii e-kirjade kui ka SMS-de teel. XXX märgib oma 07.08.2015 ülekuulamise protokollis, et XXX hakkas oma asju tagasi nõudma 2015. jaanuarist ja peale 28.07.2015 on nad suhelnud omavahel meili ja sõnumite teel ning kokkuleppele nad asjade tagastamise suhtes ei jõudnud. Seega nõude aegumine oli 2015. aastal ilmselgelt peatunud ja hagi esitati 05.05.2017.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejale kuuluv vääriskivist amulett valgest kullast jämeda kaelaketiga ja kohustada kostjat nimetatud ese andma üle hagejale
hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Juhul, kui kostja 20 päeva jooksul pärast käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumist ei tagasta hagejale ketti ja amuletti, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis vääriskivist amuletiga valgest kullast jämeda kaelaketi eest summas 3 000 eurot. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hagiavalduse esitamise pahatahtlikkusele viitab asjaolu, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et amulett on kostja valduses või et selle tegelik hind oli 3000 eurot. Kostja teada amuleti tegelik hind on umbes 40 eurot, amulett ei ole tehtud valgest kullast ja seal ei olnud vääriskive. Kuna amulett ei ole kostja valduses, ei saa ta seda objektiivsetel põhjustel tagastada. Kahju hüvitamisnõue ei saa antud juhul olla asjakohane.
8.Viie aasta vanune foto ei tõesta, et hageja on jätkuvalt asja omanik ja et tema ei ole käesolevat amuletti 5 aasta jooksul kellelegi omal algatusel üle andnud AÕS § 95 lg 1 mõttes või seda kaotanud. Kui amulett oli kaotatud 2013. aastal, on hageja kahju hüvitamise nõue aegunud vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1.
9.Juveliir XXX kirjalik arvamus ei ole asjakohane ega ole tõend TsMS § 229 mõttes. Pildi järgi ei ole võimalik hinnata ehte väärtust. Valge kuld on materjal, mille ehedust ei saa kontrollida isegi kullasepale käepäraste vahenditega, vaid mis vajab kontrolli laboritingimustes. Iga hinnalise eseme juurde antakse välja pass ja kunstniku sertifikaat loomingu kinnituseks. Neid kõige tähtsamaid dokumente hageja ei ole kohtule esitanud. Kostja rõhutab, et amulett ei ole kostja valduses, ta ei tea, kus see on, ning et selle hind ei saa olla 3000 eurot.
10.Kriminaalmenetluse toimikust ei ole selgelt aru saada, millise amuleti hageja kostjale „lohutuseks“ 2013. aasta jaanuaris kaela pani, kuid hageja esialgsete ütluste järgi võib eeldada, et tolle ehte väärtus ei olnud nii suur, nagu hageja väidab. Kahtlustatavana hageja tunnistas, et kuni 2015. aastani on ta kostjale teinud palju kingitusi, sh „lõhnaõli, lilli, riideid, pesu [ja] kaelaehteid“. Isegi kui kohus leiab, et 2013. aasta jaanuaris andis hageja kostjale üle just hagiavalduses kirjeldatud kaelaehte, viitavad üleandmise asjaolud sellele, et hageja vaba tahe oli järjekordselt kostja tasuta rikastada, st tegemist oli tavapärase poolte armastuse perioodi aegse kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes. Hageja vale veendumus, et seadus lubab igal ajal kingitud esemeid tagasi nõuda, ei saa olla hagiavalduse esitamise seaduslik alus. VÕS § 270 lg 1 seab ühe-aastase ajalise piiri (vastava õiguse tekkimisest teada saamisest), mille jooksul kinkelepingust tohib taganeda. Antud juhul on hagejakostja suhted kestnud veel kaks aastat peale n-ö lohutuskingituse tegemist, seega hageja 2013. aasta jaanuari kinkelepingust taganemisõigus on nii VÕS § 270 lg 1, kui ka TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja hagejale kuuluv vääriskivist amulett valgest kullast jämeda kaelaketiga. Juhul, kui kostja hagejale ketti ja amuletti üle ei anna, palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 3000 eurot.
13.Kohus leiab, et hageja valduse väljamõistmise nõude õiguslik alus saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
14.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole eelviidatud asjaolusid, s.o AÕS § 80 kohaldamise eelduseid tõendanud. Hageja on esitanud foto (tlk 16), millest nähtub, et hageja kannab ketti koos amuletiga. Tunnistaja XXX, kes on hageja naaber, on 05.06.2018 kohtuistungil andnud vande all ütlusi, mille kohaselt on eelviidatud fotol hageja, kes kannab hagejale kuuluvat ketti koos amuletiga. Kohtu hinnangul on hageja esitatud foto ja tunnistaja ütluste koostoimes tõendatud, et hagejale kuulus kett koos amuletiga. Samas on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud teist AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud eeldust, s.o et tegemist on kostja valduses olevate esemetega. Tunnistaja XXXi sõnade kohaselt väitis hageja tunnistajale, et pani keti koos amuletiga kostjale kaela, kuid hiljem, kui hageja ketti tagasi soovis, kostja seda ei tagastanud. Samas on tunnistaja kinnitanud, et ta ei ole ise näinud, kuidas hageja oleks just hagi esemeks oleva keti kostjale üle andnud, samuti ei ole tunnistaja ketti ega amuletti kunagi kostja kaelas ega käes näinud.
15.Hageja väitel tõendavad kostja valdust hageja ketile kostja poolt kriminaalasja nr 15230104015 raames antud ütlused, mille kohaselt kostja on 07.08.2015 ülekuulamisel kinnitanud, et 2013. aasta jaanuaris pani hageja kostjale oma amuleti kaela, aga kui kostja arsti juures käis, võttis ta keti kaelast ja see läks kaduma (kriminaalasja toimik lk 10). Hageja ise on kriminaalasjas nr 15230104015 06.08.2015 toimunud ülekuulamisel kinnitanud, et on teinud kostjale kingitusi, sealhulgas kaelaehteid (kriminaalasja toimik lk 86). Kostja on menetluses selgitanud, et ta ei mäleta täpselt, kas või milliseid ehteid hageja talle kinkinud on, kuid samas on kostja veendunud, et hageja poolt hagiavalduses nimetatud ehet kostja valduses ei ole.
16.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja kinnitab, et hageja nimetatud ehet kostja valduses ei ole, samuti ilmneb kriminaalasjas nr 15230104015 antud kostja ütlustest, et kett ja amulett olid pärast 2013. aastal EMOs käiku kadunud, ning hageja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, millest ilmneks, et hageja nõutav ehe on käesoleval hetkel kostja valduses, tuleb hageja nõue kostjalt keti ja amuleti väljanõudmiseks rahuldamata jätta, kuna AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
17.Alternatiivselt on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude olukorras, kus peaks selguma, et keti ja amuleti valduse üleandmine ei ole võimalik. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 3000 eurot. Kostja vaidleb hageja kahjuhüvitamise nõudele vastu ning on esitanud aegumise vastuväite. Hageja on asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud korrektset aegumise kohaldamise taotlust, kuid kohus sellega ei nõustu, kuna kostja 05.01.2018 menetlusdokumendi punktist 2.3 (tlk 83 pöördel) nähtub üheselt mõistetavalt, et kostja on avaldanud seisukoha, millest lähtuvalt on hageja kahjuhüvitamise nõue aegunud.
18.Võttes arvesse, et kostja on esitanud aegumise vastuväite, analüüsib kohus, kas hageja kahjuhüvitamise nõue on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
19.Käesoleval juhul on kostja andnud kriminaalasjas nr 15230104015 ütluseid, et hageja ese läks kaduma, kui kostja külastas EMO vastuvõttu. Nähtuvalt Ida-Tallinna epikriisist (kriminaalasja toimik lk 27) külastas kostja EMO vastuvõttu 31.01.2013 ning pärast seda andis kostja hagejale teada, et on ehte kaotanud. Seega hakkas hageja nõude esitamise tähtaeg kulgema alates 01.02.2013, mida ka hageja ise on kinnitanud oma 23.03.2018 menetlusdokumendis (tlk 105 pöördel). Hageja on asunud samas seisukohale, et hageja
kahjuhüvitamise nõue ei ole aegunud, kuna hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi aastatel 2013, 2014 ja 2015. Hageja väitel tõendavad aegumise peatumist hageja ja kostja vahel saadetud sõnumid, mis on nähtavad kriminaalasjas nr 15230104015 toimikust.
20.Kohus märgib, et TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hageja ja kostja vahel olid kahju hüvitise tasumise või selle aluseks olevate asjaolude osas läbirääkimised, mis toimusid aastatel 2013, 2014 ja 2015. Nimelt ilmneb kriminaalasja nr 15230104015 toimikust nähtuvatest sõnumitest (kriminaalasja toimik lk 45-48 ja 50-66), et hageja ja kostja on vahetanud hulgaliselt sõnumeid, kuid ühestki sõnumist ei nähtu, et hageja ja kostja peaksid läbirääkimisi hagejale kuuluva keti ja amuleti tagastamisega seotud kahjuhüvitisega. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja väited aegumise peatumise kohta ei ole tõendamist leidnud, aegus hageja kahjuhüvitamise nõue 01.02.2016. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi 05.05.2017, on hageja kahjuhüvitamise nõue esitatud väljaspool seaduses ettenähtud tähtaega ning kohtul puudub alus asuda hageja kahjuhüvitamise nõuet sisuliselt analüüsima. Seega jätab kohus hageja nõude tervikuna rahuldamata.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Käesoleval juhul on kostjale menetlusabina võimaldatud riigi õigusabi. Kostja esindajale on 11.12.2017 määrusega mõistetud välja riigi õigusabi tasu 72 eurot, 06.04.2018 määrusega 222 eurot ning seoses istungil osalemisega 75 eurot, kokku 369 eurot. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejalt tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel riigi tuludesse välja mõista 369 eurot, mis tuleb hagejal tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
25.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Lähtuvalt TsMS § 179 lg-st 5 tuleb hagejal tasuda Eesti Vabariigile 369 eurot 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
26.TsMS § 179 lg 9 tuleb hagejal nõude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.