Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

punkti osas hääletamist. 15.07.2015.a toimunud üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad vabastada pankrotihalduri Terje Eipre ametist. Nimetatud otsus oli võlausaldajate poolt vastuvõetud, kuna pankrotihaldur Terje Eipre rikkus PankrS § 55 nimetatud pankrotihalduri kohustusi ja sellega ka võlausaldajate üldised huvid. 03.08.2015.a pankrotihaldur esitas kohtule taotluse, paludes kohtul teha otsus pankrotihaldur Terje Eipre ametist vabastamise või ametis jätkamise kohta. Esitatud taotluse alusel kohtu poolt oli määratud kohtuistung tsiviilasjas nr 2-12-20924, mis toimus 18.11.2015.a ning milles arutati pankrotihaldur Terje Eipre ametist vabastamise või ametis jätkamise küsimus. Hagi esitamise ajani ei teinud kohus nimetatud asjas määrust, kas käimasolevas pankrotimenetluses vabastada pankrotihalduri ametist või mitte. Seega, tuginedes ülaltoodule leiab hageja, et selles osas on 26.10.2015.a otsus õigusvastane ning küsimus pankrotihalduri ametist jätkamisest võib olla võlausaldajate üldkoosolekul arutletud ja hääletamisele pandud alles peale tsiviilasjas nr 2-1220924 vastava kohtumääruse tegemist, millega haldur kas jäetakse ametis või mitte. 5) 26.10.2015.a otsusest ei ole selge, kelle initsiatiivi alusel on 26.10.2015.a üldkoosolek korraldatud ning kelle poolt on pakutud toimunud üldkoosoleku päevakord. Hageja on seisukohal, et 26.10.2015.a võlausaldajate üldkoosolek on korraldatud hea usu vastaselt rikkudes võlausaldajate huvisid.

kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Võlausaldaja AS SEB Pank nõue on kaitstud ning temale määratud häälte arv vastavalt kaitstud nõude suurusele vastavalt PankrS § 82 lg 6. Antud juhul mitte ükski Hageja poolt esitatud asjaolu ei anna alust AS-i SEB Pank häälte arvu muutmiseks ning PankrS § 82 lg 7 kohaldamiseks. Kostja esindaja on seisukohal, et käesolevas pankrotimenetluses võlausaldaja A. V.i esindaja poolt on valitud protsessi venitamise taktika, mis absoluutselt ei vasta teiste võlausaldajate huvidele ega menetlusökonoomia põhimõttele.

II KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja 2. väide pankrotiseaduse rikkumise kohta- koosolekul on rikutud häälte arvu määramise protseduuri. Koosolekul osales 3 võlausaldajat 4 asemel, siis antud häälte arv peab olema vähem kui 1639. Kohus tuvastas, et 26.10.2015 võlausaldajate üldkoosolekul osales kolm võlausaldajat AS SEB Pank , AS SEB Liising ja V. G. ja üldkoosoleku protokolli 1. lõiku on ekslikult märgitud 4 võlausaldaja osalemine (tl 5). Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei ole kohtu hinnangul selliseks rikkumiseks, mille alusel võiks menetlusosaline nõuda PankrS § 83 lg.1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja 3. väide pankrotiseaduse rikkumise kohta- kuna võlausaldaja AS SEB Pank nõue on rahuldatud, siis ei ole tema enam A. G. pärandvara (pankrotis) võlausaldaja ning ei saa tema osaleda võlausaldajate koosolekutel. Maakohus pankrotiseaduse sellise tõlgendamisega ei nõustu ja leiab, et see väide ei põhine pankrotiseadusel ning antud juhul ei ole haldur pannud toime rikkumist, mille alusel võiks menetlusosaline nõuda PankrS § 83 lg.1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamist.. Hageja 4. väide pankrotiseaduse rikkumise kohta- 26.10.2015.a toimunud koosolekul puudus halduril õigus määrata päevakorda punkti „Pankrotihalduri ametis jätkamisest” ning viia läbi selle päevakorra punkti osas hääletamist. PankrS § 61 lg.1-3 kohaselt pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kui võlausaldajate üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, loetakse haldur üldkoosoleku poolt kinnitatuks. Kui pankrotimäärusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle kinnitamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Kui kohus ei kinnita üldkoosolekul valitud haldurit, nimetab ta määrusega uue halduri, keda võlausaldajate üldkoosolekul ei ole vaja kinnitada. PankrS § 68 lg.2-4 kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande. Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. Määruse peale, millega kohus on jätnud halduri käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vabastamata või nimetanud lõikes 3 märgitud juhul uue halduri, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Maakohus on seisukohal, et halduri nimetab ametisse ja vabastab ametist kohus, seega kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab vabastada pankrotihalduri, tuleb see otsus esitada kohtule vastava otsustuse tegemiseks. PankrS § 61 ja 68 tuleneb, et halduri vabastamine on kohtu pädevuses ja kuniks kohus vastavat lahendit halduri vabastamise kohta ei ole teinud, täidab haldur talle seaduse ja pankrotimäärusega pandud kohustusi, sh kutsub vajadusel kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Hageja 5. väide pankrotiseaduse rikkumise kohta- 26.10.2015.a otsusest ei ole selge, kelle initsiatiivi alusel on 26.10.2015.a üldkoosolek korraldatud ning kelle poolt on pakutud toimunud üldkoosoleku päevakord. Hageja on seisukohal, et 26.10.2015.a võlausaldajate üldkoosolek on korraldatud hea usu vastaselt rikkudes võlausaldajate huvisid.

PankrS § 79 lg.1 kuni 4 kohaselt haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Haldur on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuab: 1) vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 1/5 nõuete kogusummast; 2) üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast. Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda 14 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Kui haldur nimetatud tähtaja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad seda teha pankrotitoimkond või võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumist nõuavad. Haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kostja vastuse kohaselt 26.10.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks oli asjaolu, et võlausaldaja ja pankrotitoimkonna liige V. G. võõrandas oma nõude K. L.le. Endine võlausaldaja kaotas huvi pankrotimenetluse vastu, uus omanik, vastupidi, soovis toimkonna liikmeks saada. Vastavalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele valiti pankrotitoimkond A. G. pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses 3-me liikmelisena. PankrS § 74 lg 5 ja § 77 p.1 sätestavad, et pankrotitoimkonna liikme vabastab ja valib võlausaldajate üldkoosolek. Seega, võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumine oli pankrotihalduri kohustuseks. Maakohus nõustub kostja seisukohaga, et antud juhul on haldur põhjendatult võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsunud.

III MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 ja 3 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Pankrotihaldur Terje Eeipre esitas kohtule 11.06.2018 pankrotihalduri menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud käesolevas tsiviilasjas 34,33 töötundi, summas 3954,82 eurot. Pankrotihaldur palub mõista välja A. V.ilt Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ kasuks, büroo, mille kaudu pankrotihaldur Terje Eipre tegutseb, perioodi 15.01.2015 kuni 11.06.2018 ehk esimeses astmes kantud menetluskulud summas 3954,82 eurot (sh KM 659,17 eurot). Pankrotihaldur on 11.06.2018 taotluses kinnitanud, et vastavalt TsMS §-le 175 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-16-12950 teise astme kohtumenetlusega. Käesoleva tsiviilasja numbriks on 2-15-16902, mitte 2-16-12950. Kohus peab vajalikuks selgitada, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Pankrotivõlgniku vastu ongi hageja hagi esitanud, võlgnikku on esindanud pankrotitoimkonna esimees Valentina Nefjodova. PankrS § 83 lg 4 kohaselt teavitab kohus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest pankrotihaldurit, kuid sellest ei tulene, nagu osaleks pankrotihaldur kohtus pankrotivõlgniku nimel. PankrS § 69 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta, kuid sellise teabe nõudmine hagimenetluses lahendatavas asjas ei muuda haldurit veel menetlusosaliseks (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 9). Seega ei saa ka praeguses asjas haldurit pidada menetlusosaliseks ja pankrotihalduri menetluskulud tuleb jätta rahuldamata. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu 12.10.2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-80-11, p. 23). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvat kulu, s.o lepingulise esindaja kulu. A. G. pärandvara pankrotis pankrotitoimkonna esimeheks valitud Valentina Nefjodova, osalemine käesolevas kohtuvaidluses oli pankrotitoimkonna esimehe seadusest (PankrS § 83 lg 5) tulenev ülesanne ja kohustus. Pankrotitoimkonna esimehele oli antud seadusjärgne volitus esindada pankrotivõlgniku kohtumenetluses. Kostja esindajal tuli seega arvestada, et pankrotitoimkonna esimehe ametiga kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, s.o esindada kostjat kohtuvaidlustes, sh ka käesolevas kohtuvaidluses. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.