lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10526/106

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10526/106
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
14 864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-10526

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10526

Tsiviilasi

XX hagi pankrotihaldur Terje Eipre, YY, CC ja DD vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.02.2019 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

149 133,40 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, asukoht Juhkentali 8, 10132 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld (e-post:XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik (e-post:XXX) Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler (e-post: XXX)

Kostja IV (apellatsioonimenetluses vastustaja IV): DD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Istungi toimumise aeg

03.10.2019

1(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526

RESOLUTSIOON:

1.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Harju Maakohtu 06.02.2019 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue 1.XX esitas 08.07.2016 hagi pankrotihaldur Terje Eipre, YY ́i, CC ́i ja DD ́i vastu kahju hüvitamiseks summas 149 133.40 eurot. 31.07.2018 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt suri 06.01.2012 ZZ. 25.01.2012 avaldati teave selle kohta, et Narva notari Sergei Nikonov ́i menetluses on ZZ pärimisasi. Pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtpäev on 09.04.2012. 13.04.2012 määras Narva notar Sergei Nikonov läbi viia pärandvara inventuuri. 31.07.2012 koostati pärandvara inventuur. Kokku moodustas vara väärtus kohtutäituri hinnangul 304 532 eurot. Antud varast hüpoteegiga koormatud vara väärtus moodustas 153 000 eurot. Vara, mis ei olnud koormatud hüpoteegiga moodustas 151 532 eurot. 3.Hageja esitas pankrotiavalduse surnud ZZ pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks. 26.09.2012 esitas ajutine pankrotihaldur Terje Eipre kohtule aruande, milles oli muuhulgas fikseeritud ZZ pärandvara koosseis aruande esitamise päeva seisuga. Ajutise halduri esitatud informatsiooni põhjal arvas hageja, et pankrotivara hulka kuuluvate osaühingute osade väärtuseks oli pankroti väljakulutamisel vähemalt 200 000 eurot. Hageja hinnangul ületas TÜ Alfatom vara väärtus mitmekordselt kohustused. OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin vara väärtus ületas võimalikud kohustused. TÜ-le Alfatom kuuluva äriühingu AS Alfatom Ehitus omakapital moodustas 2011. aastal 576 215 eurot. TÜ Alfatom omakapital moodustas 2011. aastal 404 926 eurot. ZZ osa moodustas kapitalis 25%. ZZ-le kuuluva vara arvelt oleks hageja nõue ZZ pärandvara pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldatud. 4.09.10.2012 kuulutas Viru Maakohus ZZ pärandvara pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Hageja nõuet summas 156 361.60 eurot tunnustati ZZ pärandvara pankrotimenetluses ja see moodustab kokku 79,0951% teise järgu nõuetest. Vastavalt 10.11.2015 pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanekule kuulub teises järgus võlausaldajate vahel jaotamisele 9138.63 eurot vastavalt jaotisele. Hageja sai ZZ pankrotimenetlusest oma nõude rahuldamiseks ainult 7228.20 eurot. Hageja nõue ZZ pärandvara pankrotimenetluses jäi rahuldamata summas 149 133.40 eurot. 5.Hageja arvates on tema nõude rahuldamata jätmine summas 149 133.40 eurot ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses põhjuslikus seoses pankrotihalduri Terje Eipre ja

2(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 pankrotitoimkonna liikmete YY, DD ja CC süülise tegevusega/tegevusetusega, mille tõttu tekkis hagejal kahju. 6.30.10.2012 toimunud võlausaldajate esimesel koosolekul valiti YY, CC ja DD pankrotitoimkonna liikmeteks. Nimetatud toimkonna liikmed valiti OÜ Servin Arendus, OÜ Alfatom Ehitus ja OÜ Emelin häältega. Pankrotimenetluse käigus OÜ Servin Arendus, OÜ Alfatom Ehitus ja OÜ Emelin nõudeid ei tunnustatud. Seega ei valitud toimkonna liikmeid võlausaldajate poolt, vaid nõuded olid esitatud eesmärgiga mõjutada pankrotimenetluse käiku. Pankrotihaldur Terje Eipre, kes andis nimetatud võlausaldajatele hääled, ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul nende nõuetele vastu ja rikkus seega oma kohustusi, kuna hageja arvates oli tegemist algusest peale tõendamata ja näilike nõuetega. 7.Kostjate tegevuse tulemusena on ZZ pärandvara väärtus oluliselt vähenenud võrreldes kohtutäituri poolt esitatud inventuuriga ja ajutise halduri poolt esitatud ajutise halduri aruandega. Pankrotitoimkonna toetusel loobus pankrotihaldur osast varast ja osa varast müüdi hinnaga, mis on kordades väiksem võrreldes sama vara väärtusega ZZ surma ajal ning isegi pankrotimenetluse algatamise hetkel. 8.10.11.2015 esitas kostja I ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku, millest nähtus, et TÜ Alfatom osaluse müügi eest laekus pankrotivarasse 6710.72 eurot ja OÜ Ossirianda ning OÜ Emelin osade müügist laekus pankrotivarasse kokku 2000 eurot. Seega saadi eelpool nimetatud äriühingute osaluste arvelt kokku ainult 8710.72 eurot. Teistest varaühikutest ei ole midagi laekunud. 9.Pankrotimenetluse käigus loobus kostja I toimkonnaliikmete nõusolekul OÜ H.B.C. Kinnisvara osast nimiväärtusega 25 000 eurot, osaühingu Helen Beauty Concept osast nimiväärtusega 2500 eurot, TÜ Alfatom osast summas 5000 Eesti krooni ehk 319.56 eurot, mis on registreeritud AA nimele. OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osad otsustati müüa enampakkumisel alghinnaga 1000 eurot ühe osa eest ja TÜ Alfatom osa enampakkumisel alghinnaga 6710.72 eurot. 13.06.2013 sõlmitud lepingu raames loobus kostja I ZZ pärandvara pankrotimenetluses kohtule tagasivõitmise hagi esitamisest korteriomandi asukohaga Rahu 18-6, Narva osas. Kostja I loobus nõuetest AA kui H.B.C. Kinnisvara Osaühingu juhatuse liikme suhtes, kostja I ei taotlenud ZZ ja AA abielu kestel omandatud H.B.C. Kinnisvara OÜ osa nimiväärtusega 25 000 eurot üleandmist ZZ pärandvara (pankrotivara) hulka; kostja I ei taotlenud ZZ ja AA abielu kestel omandatud OÜ Helen Beauty Concept osa nimiväärtusega 2500 eurot üleandmist ZZ pärandvara (pankrotivara) hulka; kostja I ei taotlenud H.B.C. Kinnisvara OÜ ja OÜ Helen Beauty Concept likvideerimismenetluste käigus osanikele välja jaotatava vara üleandmist ZZ pärandvara (pankrotivara) hulka, samuti ei esitanud nõudeid seoses H.B.C. Kinnisvara OÜ ja OÜ Helen Beauty Concept likvideerimistega; kostja I loobus ZZ ja AA abielu kestel omandatud koduse vara, mis koosneb mööblist ja isiklikest asjadest, mis asuvad Rahu 18-5, Narva asuvas korteris: 3 kappi (lastetuba, koridor), 2 diivanit (elutuba, lastetuba), 2 kummutit (elutuba, koridor), televiisor, DVD-mängija, arvuti, laud ja 3 tooli (köögis), köögimööbli komplekt, pesumasin, külmik, pliit, kirjutuslaud (lastetoas), 2 vaipa (elutuba, lastetuba) üleandmise nõudest ZZ pärandvara (pankrotivara) hulka; kostja I ei esitanud nõudeid ega pretensioone seoses ZZ ja AA abielu kestel omandatud TÜ Alfatom osade alusel osaluse lõppemisega seotud väljamaksete ja hüvitiste osas, mis on TÜ Alfatom poolt tasutud AA-le; kostja I loobus nõuetest ja pretensioonidest AA vastu. 10.Kostja I loobus toimkonna liikmete nõusolekul nõuetest AA vastu saades vastutasuks vara väärtusega 1000 eurot (50% OÜ Emelin ja OÜ Ossirianda osade müügihinnast), ja 3860.36

3(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 eurot (50% TÜ Alfatom osa loobumishinnast). Hageja arvates on antud tehing tehtud võlausaldajate huvidega vastuolus, sest vara, millest kostja I loobus, väärtus on oluliselt suurem võrreldes 4860.36 euroga. Seega on pankrotivara vähenemise tulemusena oluliselt vähenenud ka hagejale tehtud väljamakse pankrotivarast. Saamata jäänud väljamakse summa on hageja otsene kahju. Hageja arvates on kahju põhjuslikus seoses kostjate süülise tegevuse ja kohustuste täitmata jätmisega, mistõttu vastutavad kostjad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. 11.Pankrotihalduri ja toimkonna liikmete kohustuseks on võlausaldaja huvide kaitsmine. Tegelikult ei olnud ZZ pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduri ja toimkonna liikmete tegevus suunatud võlausaldaja huvide kaitsmisele, vaid pankrotivara sihipärasele vähendamisele ja võlausaldajatele kahju tekitamisele. Kostja I, olles ZZ pärandvara pankrotihalduriks, rikkus süüliselt oma kohustusi ja tekitas kahju võlausaldajale. Kostja I ei võtnud OÜ Ossirianda, OÜ Emelin ja TÜ Alfatom osaniku nimel vastu ainsatki otsust ega osalenud äriühingu tegevuses. PankrS § 35 lg 1 p 1 ja § 36 lg 1 järgi läheb abikaasa pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus käsutada pankrotivara ning olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaline pankrotivara valitsemise asjades. Kuna abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka, on pankrotihalduri kohustuseks nõuda PankrS §-de 121 ja 122 järgi ühisvara jagamist. Kostja I jättis pankrotimenetluse raames ühisvara jagamata, võimaldades AA-l omandada vara, mille väärtus oli oluliselt suurem võrreldes pankrotivarasse üleantuga. Hageja leiab, et alles peale AA ja BB ühisvara jagamist ja nende osade ühisomandis kindlaksmääramist oli pankrotihalduril õigus moodustada ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotivara, mis moodustas 50% ühisomandist. 12.13.06.2013 sõlmis haldur hageja hinnangul näiliku tehingu osaühingu osade pankrotivarasse üleandmisest, mille raames loobus kostja I varast vähemalt 37 500 euro ulatuses. Hageja arvates teostas kostja I ebaseadusliku ja kahjuliku tehingu, tekitades tehingu tegemisega hagejale kahju. 13.06.2013 lepingut sõlmides oli pankrotihaldur teadlik asjaolust, et ZZ surma päevast (06.01.2012) kuni 13.06.2013 tegelesid OÜ Ossirianda, OÜ Emelin ja TÜ Alfatom juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmed YY ja CC äriühingutele kuuluva vara võõrandamisega näilike tehingute abil, mille tõttu pankrotivarasse kuluvate osade väärtus on oluliselt vähenenud. 13.ZZ surma päeva seisuga oli ZZ OÜ Emelin ainuosanik ja juhatuse liige. Peale ZZ surma sai OÜ Emelin ainsaks juhatuse liikmeks alates 27.03.2012 CC. CC tegeles äriühingu vara võõrandamisega omaniku nõusolekuta. Peale ainuosaniku ZZ surma sõlmis CC 11.04.2012 OÜ Emelin juhatuse liikmena OÜ-le Emelin kuuluvate kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 1139, mille alusel ilma vastava osanike nõusolekuta võõrandas CC järgmised OÜ Emelin omandis olevad kinnistud AS-le Alfatom Ehitus:

1.Harju maakonnas, Viimsi vallas, Pringi külas asuv Radarijaama kinnistu, kinnistusregistriosa nr 3637302;
2.Harju maakonnas, Viimsi vallas, Pringi külas Kimsi tee 23 asuv maatulundus­, elamu­ ja sotsiaalmaa, kinnistusregistriosa nr 6873402;
3.Harju maakonnas, Tallinn linnas, Liivalaia tn 32/Juhkentali 2-7 asuv korteriomand, kinnistusregistriosa nr 18937701;
4.Harju maakonnas, Tallinn linnas, Liivalaia tn 32/Juhkentali 2 asuv eluruum number 7A, kinnistusregistriosa nr 22430901. Nimetatud kinnistud võõrandati kogumaksumusega 421 124.63 eurot. Kinnistute võõrandamise alusena märgiti et, OÜ-l Emelin oli võlgnevus AS-i Alfatom Ehitus ees, mis

4(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 tulenes laenulepingutest nr AEAN-080410 ja AEAN-220310. Hageja leiab, et laenulepingud AEAN-080410 ja AEAN-220310 on võltsitud, mis omakorda tõendab, et OÜ Emelin ei võtnud AS-lt Alfatom Ehitus laene eelpool nimetatud laenulepingute alusel, OÜ-l Emelin puudus laenulepingutest tulenev võlgnevus AS-i Alfatom Ehitus ees ja OÜ-le Emelin kuulunud kinnistuid ei realiseeritud AS-i Alfatom Ehitus ees eksisteeriva võla katteks. Seega vähendati OÜ-u Emelin vara ebaseaduslikult, mis oma poolt tingis pankrotivara ebaseadusliku vähendamist. Lepingutes märgitud summa oli oluliselt vähem kui nimetatud kinnistute tegelik väärtus kinnistute võõrandamise päeva seisuga. 11.04.2012 kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 1139 alusel osanike nõusoleku saamiseta teostas CC osanike huvisid kahjustavaid tehinguid, võõrandades OÜ Emelin omandis olevad kinnistud AS-le Alfatom Ehitus, mille ainsaks aktsionäriks on TÜ Alfatom ja juhatuse liikmeks on PP. 14.YY tegeles nii TÜ Alfatom, AS Alfatom Ehitus kui ka OÜ Ossirianda tegevuse korraldamisega. Olukorras, kui TÜ Alfatom tegevuse raames vastutas YY nii Alfatom Ehitus OÜ kui ka Ossirianda OÜ tegevuse eest, teostas YY näiliku tehingu, mille raames väidetavalt loovutas AS Alfatom Ehitus nõude OÜ Ossirianda vastu äriühingutega väidetavalt mitteseotud äriühingule Tamali (juhatuse liige CC). Tehingu reaalseks eesmärgiks oli teha OÜ Ossirianda varatuks ühinguks. 01.06.2012 OÜ Ossirianda andis ruumid kasutusse ja teenis TÜ-le Alfatom Ehitus ja teisele äriühingule kasu. 15.Pärast ZZ surma kõrvaldas CC teise osaniku AA OÜ Emelin juhtimisest ja tegeles OÜ Emelin edasise reaalse juhtimisega. OÜ Ossirianda juhtimisega tegeles YY. Kostjal I oli võimalus korraldada OÜ Emelin tegevust kõrvaldades CC juhtimisest ja korraldades äriühingu vara säilitamist. 16.Peale ZZ surma teostas OÜ Ossirianda ainus juhatuse liige YY, olles samuti ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotitoikonna liikmeks, osanike ja pankrotihalduri nõusoleku saamiseta osanike huvisid kahjustavaid tehinguid, võõrandades pankrotivaraks oleva OÜ Ossirianda omandis olevad kinnistud näilikest laenulepingutest tulenevate nõuete katteks. YY, olles OÜ Ossirianda osanikeks, juhatuse liikmeks, ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmeks volitas pankrotitoimkonna teist liiget DD ́i alla kirjutama OÜ Ossirianda nimel 19.06.2013 kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-27619 ja 28.03.2013 kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-7390, mille alusel tunnistati OÜ Investkapital näilikku nõuet ning võõrandati kinnistud OÜ-le Investkapital. OÜ Ossirianda vastu esitatud nõue tuleneb väidetavalt 01.04.2010.a laenulepingust, mille alusel AS Alfatom Ehitus juhatuse liikme PP isikus andis OÜ-le Ossirianda ZZ isikus laenu. 01.04.2010 lepingust tulenev väidetav nõue loovutati OÜ-le Tamali Kinnisvara juhatuse liikme CC`i isikus. Tamali Kinnisvara OÜ loovutas hiljem nimetaud nõude OÜ-le Investkapital, kes esitas OÜ Ossirianda vastu hagiavalduse väidetava võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Ebaseaduslikule tegevusele viitab ka Investkapitali OÜ nõude kinnitamise menetlus kohtus. Peale ZZ pärandvara pankrotimenetluse alustamist 31.03.2013 esitas OÜ Investkapital pankrotivaraks oleva OÜ Ossirianda vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes summas 317 000 eurot. 12.06.2013 määrusega võeti nimetatud hagi menetlusse ning alustati tsiviilasjas nr 2-13-37619 menetlust. 13.06.2013 esitas OÜ Ossirianda esindaja ja pankrotitoimkonna liige DD kohtule vastuse hagile, millega tunnistas hagiavaldust täies ulatuses. 14.06.2013 esitasid OÜ Ossirianda ja OÜ Investkapital esindajad kohtule kinnitamiseks kompromissi, mis kinnitati 19.06.2013 määrusega. Sõlmitud kompromissi kohaselt võõrandas OÜ Ossirianda OÜ Investkapital kasuks rahata kohustuste katteks 5 OÜ Ossirianda omandis olevat kinnistut. Mainitud tehingu tegemise tõttu on OÜ Ossirianda osa väärtus oluliselt vähenenud. Pankrotihaldur ei ole tehingu tegemise vastu vaielnud, võimaldades pankrotivara väärtuse olulist vähenemist. Seega

5(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 ei asunud pankrotihaldur pankrotivara valitsema, võimaldades pankrotivara väärtuse vähenemist. DD, kui toimkonna liige, korraldas ise kahjuliku tehingu tegemist. Kinnistud võõrandati kogumaksumusega 317 000 eurot, mis on nähtuvalt vähem kui nimetatud kinnistute tegelik väärtus kinnistute võõrandamise päeva seisuga. 17.28.03.2013 kompromissi alusel tsiviilasjas nr 2-13-7390 võõrandati Z pärandvara (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluva OÜ Ossirianda omandis olevad järgmised ehitised:

1.Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus”, ehitisregistri number 118009148.
2.Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus”, ehitisregistri number 118009149.
3.Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus nr 3”, ehitisregistri number 118009150
4.Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „administratiivhoone”, ehitisregistri number 118009151. Nimetatud ehitised võõrandati kogu maksumusega 10 500 eurot, mis on nähtuvalt vähem kui nimetaud ehitiste tegelik väärtus ehitiste võõrandamise päeva seisuga. 18.Seega teostas YY oma tegevusega, olles OÜ Ossirianda ja TÜ Alfatom osanikuks, OÜ Ossirianda juhatuse liikmeks ja ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotitoikonna liikmeks ilma pankrotihalduri Terje Eipre nõusolekuta ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotivara kahjustavaid tehinguid – ilma osanike heakskiiduta DD ́ile nõusoleku andmine kompromisside sõlmimiseks tsiviilasjades nr 2-13-27619 ja 2-13-7390, mille tulemusena võõrandati OÜ Ossirianda põhivara ning millega vähendati oluliselt ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotivara. ZZ-le kuulus 25% TÜ Alfatom osakapitalist. Pankroti väljakuulutamisel osa valitsejaks on saanud haldur Terje Eipre. 19.ZZ surma päeva seisuga korraldas YY TÜ Alfatom põhikirja muutmise eesmärgiga vähendada ZZ pärandvara ja pankrotivara. ZZ surma hetkel kehtinud TÜ Alfatom põhikirja (põhikiri kestis kuni 07.02.2012) punkti 3.8. kohaselt „Ühistu liikme surma korral võetakse Ühistu surnud liikme asemele liikmeks ühe või mitu pärijat. Liikmeks saamiseks peab pärija või pärijad esitama avalduse“. TÜ Alfatom põhikirja (01.06.2012 redaktsioonis) punktis 2.6 on sätestatud, et ühistu liikme surma korral ühistu surnud liikme asemel võetakse liikmeks pärija. Liikmeks saamiseks peab pärija esitama ühistule avalduse. Kui surnud liikme pärija/pärijad ei esita avaldust ühistu liikmeks vastuvõtmiseks mõistliku aja jooksul või kui pärija/pärijate avaldus jäetakse rahuldamata, siis ühistu tagastab pärijale või pärija seaduslikule esindajale pärandaja poolt tasutud osamaksu. Põhikirja punkt 2.1 ja 2.2 sätestab ka, et ühistu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda ka juhul, kui isik ei vasta nõuetele (peab olema vähemalt ühistu kahe liikme kirjalik soovituskiri ja ta peab olema võimeline osalema ühises majandustegevuses tööpanuse kaudu, mida ilmselgelt haldur teha ei saa). Muudetud põhikirja alusel otsustas TÜ Alfatom ainus juhatuse liige YY keelduda 15.02.2013 ZZ (pankrotis) pärandvara pankrotihalduri Terje Eipre surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks vastuvõtmisest. Seega andis põhikirja muutmine YY ́ile võimaluse lõpetada BB pärandvara pankrotimenetluses pankrotivaraks oleva liikmelisus TÜ-s Alfatom, eesmärgiga võõrandada TÜ-u Alfatom omandis olevad ja pärandvara hulka kuulunud kinnistud AS-le Alfatom Ehitus, kelle ainuosanikuks on TÜ Alfatom. Ehk kõik eelpool nimetatud toimingud teostati eesmärgiga vähendada oluliselt BB pärandvara (pankrotis) pankrotivara ja sellega tekitada olulist kahju. Saades täieliku kontrolli TÜ Alfatom üle korraldas YY 07.03.2013 TÜ-le Alfatom kuuluvate kinnistute müügilepingu ja

6(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 asjaõiguslepingu nr 3564 sõlmimise. Lepinguga võõrandas YY järgmised TÜ Alfatom omandis olevad kinnistud tütarfirmale AS Alfatom Ehitus:

1.Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Oru tn 13 asuv elamumaa kinnistusregistriosa nr 39609;
2.Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Oru 1 asuv elamumaa kinnistusregistriosa nr 40009;
3.Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Uusküla tn 2 asuv elamumaa kinnistusregistriosa nr 39909;
4.Ida-Viru maakonnas, Narva linnas, Oru tn 3 asuv elamumaa kinnistusregistriosa nr 39709. 20.Nimetatud kinnistud võõrandati kogu maksumusega 390 000 eurot, mis on nähtuvalt vähem kui nimetatud kinnistute tegelik väärtus kinnistute võõrandamise päeva seisuga. Kõik eelpool nimetatud tehingud teostati ilma osanike nõusolekuta ja vastuolus esindatava TÜ Alfatom huvidega. Tehingu eesmärgiks oli vähendada TÜ Alfatom osa väärtus. Hageja leiab, et peale ZZ surma vastuvõetud otsused, sh ZZ kahjuks tehtud põhikirja muutmise otsus ei omanud õiguslikku tähendust, vähemalt ZZ ja tema pärijate ja pärandvara suhtes. 21.Kostja I ei analüüsinud tegelikku õiguslikku olukorda ning tegutsedes pahatahtlikult jättis järgimata võlausaldajate ja võlgniku huvid ning kaldus kõrvale pankrotivara moodustamisest, rikkudes sellega PankrS § 55 sätestatut. Hageja leiab, et pankrotihaldur pidi tegema kõik endast sõltuva selleks, et võtta ZZ (pankrotis) pärandvara pankrotipesa hoidja surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks. II Kostjate vastuväited Kostja I vastuväited 22.Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I selgituste kohaselt olid ZZ pärijad AA ning alaealised lapsed LL ja NN, kes võtsid võlgniku pärandi vastu. Pärijatele läksid üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu pärandaja vara, mis ei olnud lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Päritud registrivara omanikukande muudatused on tehtud 19.04.2012. Pärandvara kuulus kaaspärijatele ühiselt. Pärandi inventuur vormistati 01.08.2012.
23.Pankrotihaldur esitas pärijatele nõude vara üleandmiseks ZZ pärandvarasse, mille järgselt otsustasid AA, LL ja NN ning ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur sõlmida 13.06.2013 Viru Maakohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku eelneval nõusolekul notariaalse kokkuleppe. 24.Muuhulgas leppisid pooled kokku, et pankrotihaldur loobub pärandaja pärandvara pankrotimenetluses kohtule tagasivõitmise hagi esitamisest korteriomandi, asukohaga Rahu 18-6, Narva linn (registriosa nr 1801209), tagasivõitmiseks abikaasade ühisvara hulka. Korteriomandi omanikuks oli kokkuleppe sõlmimise ajal OO (isikukood XXXXXXXXXXX), kes oli AA ema. Samuti lepiti kokku, et pankrotihaldur loobub ZZ ja AA abielu kestel omandatud kodusest varast, mis koosnes mööblist ja isiklikest asjadest, mis asusid Narvas, Rahu 18-5 korteris. Pankrotihaldur lähtus kaalutlusest, et kasutatud kodusel varal (toolid, lauad, voodid jmt) turuväärtus pigem puudub, eriti kui arvestada maha veel ka müügikulud. Osaliselt oli tegemist varaga, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata (täitemenetluse seadustiku § 66). 25.Vara jagamisel jäi AA kanda 26.10.2005 sõlmitud kodulaenu-lepingust nr L050026969 tulenev võlgnevus AS-i SEB Pank ees. ZZ pärandvara pankroti väljakuulutamise seisuga oli nimetatud lepingust tulenev laenujääk kokku 62 980.87 eurot, AA kanda jäi sellest 16 599.04

7(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 eurot, millele lisandusid intressid ja viivised. Kokku jäi AA kanda 20 519.66 euro suurune kohustus AS SEB Pank ees. 17.09.2015 esitas AS SEB Pank AA vastu eelviidatud lepingust tuleneva laenuvõlgnevuse nõude summas 20 519.66 eurot, millise Viru Maakohus rahuldas 17.03.2016 otsusega hagi õigeksvõtu korras. Seega ei saanud AA mitte üksnes vara, vaid temale jäid ka kohustused. 26.AS-il SEB Pank olid võlgniku vastu veel nõuded tulenevalt laenulepingust nr L070040333, mille laenujääk võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli 82 124.35 eurot ja krediidilepingust nr 2006022075 tulenev nõue summas 3 565.47 eurot. Nimetatud lepingutest tulenevad kohustused olid võetud aga võlgniku poolt ilma abikaasa nõusolekuta, seega nii AS-i SEB Pank kui ka pankrotihalduri hinnangul oli tegemist võlgniku isiklikes huvides võetud laenudega, mitte abikaasade ühiste kohustustega. 27.Korteriomand Narva linnas Rahu 18-6 (pindala 50,60 m2), mille tagasivõitmisest pankrotihaldur kokkuleppega loobus, kuulus varem ZZ ja AA ühisvarasse. Abikaasad müüsid korteriomandi 16.11.2011 OO-le 11 200 euro eest. Korteriomandi osas oli teoreetiliselt olemas vara tagasivõitmise võimalus. Korteriomandi orienteeruv turuväärtus oli 29 000. Samas oleks korteriomandi tagasivõitmisel OOl tekkinud tagasinõudeõigus summas 11 200 eurot vastavalt PankrS § 119 lg-tele 4 - 6, mis vähendanuks oluliselt korteriomandi tagasivõitmisest saadavat kasu. Pankrotihaldurile ei ole teada 16.11.2011 müügitehingu tegemise asjaolud, mistõttu ei saanud ta varem ega saa ka praegu olla kindel, et tagasivõitmise hagi oleks kohus rahuldanud. 28.Rahu 18–6 korteriomandi tagasivõitmine oleks kujunenud ilmselt õiguslikult keerukaks, kuna sel juhul oleks tagasitäitmine tulnud teha korraga nii pärandvarasse kui ka AA-le. Kuna enne võõrandamist oli tegemist abikaasade ühisvaraga, siis tulenevalt perekonnaseaduse § 37 lg 3 ja § 39 oleks saanud ainult pool Rahu 18 – 6 korteriomandist arvata ZZ pärandvara koosseisu. Seega, kuna AA oli vabatahtlikult nõus andma kõik tema ja laste nimel olevad kinnistud tervikuna pankrotivara hulka ja ühtlasi jäi tema kanda osa AS-i SEB Pank laenust, siis pidasid nii pankrotihaldur Terje Eipre kui ka selle küsimuse otsustamisel osalenud pankrotivõlausaldajad mõistlikuks loobuda kokkuleppe korras Rahu 18 – 6 korteriomandi tagasivõitmisest. 29.13.06.2013 kompromissi tuleb vaadata kogumis – kokkuleppe saavutamiseks pidi kostja I vara pankrotipessa saamiseks midagi ka vastu andma, millestki loobuma. Ei saa väita, et kostja I poleks pidanud Rahu 18 - 6 korteri tagasivõitmisest loobuma ja seejuures arvata, et poolte vabatahtlik kokkulepe oleks muus osas samaks jäänud. Enam kui tõenäoliselt oleks sellisel juhul kokkulepe üldse sõlmimata jäänud ja sellele oleks järgnenud aastaid vältavad kohtuvaidlused. Käesoleval ajal on keeruline oletada, milliste tulemustega ning millise aja- ja rahakuluga oleks lõppenud vara jagamine kohtu kaudu. Kuna selline vaidlus oleks muuhulgas olnud seotud alaealiste laste tähelepanu vääriva huviga, siis on põhjust eeldada, et ilmselt mitte edukamalt. 30.Võlausaldajate üldkoosolek andis pankrotihaldurile 07.06.2013 loa kokkuleppe sõlmimiseks pärijatega ja pankrotivara koosseisu määramiseks/vara jagamiseks. Seadusest ei tulene, et haldur peab ühisvara jagamiseks kohtusse hagiavalduse esitama, kui on olemas kiirem, ökonoomsem ja kõiki osapooli rahuldav võimalus ühisvara osas kompromissi sõlmimiseks, ja seda väljaspool kohtumenetlust. Kokkulepe BB lese ja lastega oli sõlmitud suurema kahju ärahoidmiseks ning see oli pankrotivara valitsemise seisukohalt mõistlik.

8(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 31.ZZ pärandvara realiseerimisest laekus pankrotipessa 170 183.99 eurot. Sellest kuulus abikaasade ühisvara koosseisu: kinnisvara realiseerimisest saadud 150 000 eurot, TÜ Alfatom osaluse eest saadud 6710.72 eurot, OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osade müügist kokku saadud 2000 eurot ja ZZ pangakontol olnud raha jäägi 4044.27 eurot; kokku 162 754.99 eurot. Ühisvara hulka kuulusid veel üleelanud abikaasale AA-le jäänud kahe osaühingu osad, mis olid sisuliselt väärtusetud, ja realiseerimisväärtuseta koduse sisustuse esemed. AA andis pankrotipessa üle rohkem vara, kui ta oleks abikaasade ühisvara jagamise reeglite järgi pidanud andma. Rahu 18 – 6 korteriomandi tagasivõitmine ei oleks viinud vastupidise tulemuseni. Kuna tema kanda jäi pärast vara üleandmist ikkagi veel ka laenukohustus AS SEB Panga ees, siis ei saa mitte kuidagi teha järeldust nagu oleks pankrotihalduriga sõlmitud kokkulepe olnud AA soosiv ning ZZ pärandvara pankrotivõlausaldajate huve kahjustav. 32.Hageja kahtleb laenulepingute AEAN-080410 ja AEAN-220310 ehtsuses. OÜ-le Emelin kuulunud kinnistutele oli seatud hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks, mis tagasid laenulepingutes nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 tulenevaid kohustusi. Pankrotihaldur Terje Eipre sai laenulepingute koopiad koos AS Alfatom Ehitus poolt alustatud täitemenetluse dokumentidega enda valdusesse AS-i Alfatom Ehitus käest. Kostjal 1 ei ole alust kahelda nimetatud laenulepingute ehtsuses ning ei ole eluliselt usutav, et täitemenetlus toimus võltsitud dokumentide alusel. AS Alfatom Ehitus nõude rahuldamise ja OÜ-le Emelin kuulunud kinnisvara realiseerimisega tegeles kohtutäitur Krista Järvet enne võlgniku pankrotimenetluse algust. Kostjale I jääb ebaselgeks jääb, kas hageja etteheide kostjatele seisneb selles, et nad ei kontrollinud tagantjärele üle kohtutäituri tööd täitemenetluse läbiviimisel OÜ Emelin suhtes või milleski muus. Nii sissenõudja kui ka täituri vastu kaebuste esitamise tähtaeg oli pankroti alguse ajaks möödunud. Täite- ja pankrotimenetluses on võlgniku vara müük avalik-õiguslik toiming, mida ei ole võimalik tühistada. Kõik vastuväited tuleb esitada menetluse jooksul ning soovitatavalt enne vara müüki. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja sellist hagi võib esitada ainult täitemenetluse lõpuni, vastav tähtaeg oli aga võlgniku pankrotimenetluse alguseks möödunud. Ka kohtutäituri tegevuse peale saab kaevata ainult täitemenetluse seadustikus toodud korras ning ükski seaduses toodud alus ei anna võimalust kohtutäituri peale kaevata peale täitemenetluse lõppu, võttes seejuures arvesse, et võlgnik ise ei esitanud täitemenetluse jooksul ainsatki vastuväited menetluse läbiviimisele ning vara müügile. Eeltoodust tulenevalt jääb kostjale I arusaamatuks, mida ta koos toimkonna liikmetega saanuks pankrotimenetluse kestel teisiti teha, isegi kui neil oleks tekkinud kahtlus, et laenu tegelikult ei antud. Tuleb võtta ka arvesse, et võlgnik kui OÜ Emelin osanik oli laenulepingute sõlmimise ja hüpoteekide seadmise ajal veel elus ning ilmselt huvitatud oma äriühingu heast käekäigust, millest tulenevalt on selgusetu, milles oleks seisnenud OÜ Emelin huvi hageja kirjeldatud skeemi vastu. 33.Alles 13.06.2013 pärijatega sõlmitud notariaalse kokkuleppe alusel muutus osalus OÜ-s Emelin (võlgniku osalus 100%) ja OÜ-s Ossirianda (võlgniku osalus 50%) osaks võlgniku pärandvarast, mitte aga pankroti väljakuulutamisest nagu väidab hageja. Haldur võõrandas äriühingud enampakkumisel 05.07.2013, so vaid ligikaudu kuu aega hiljem, olles tuvastanud, et OÜ-l Emelin puudub igasugune vara (kuid esinesid kohustused) ja OÜ Ossirianda olemasolevad kohustused ületasid varade väärtuse. Hageja ei ole esitanud ainsatki asjakohast tõendit, mis annaks alust teha järelduse, et haldur hindas äriühingute majanduslikku olukorda valesti ja määras enampakkumisel liiga madala alghinna. Enampakkumised olid avalikud ning sellel võisid osaleda kõik isikud, kes pidasid pakkumist enda jaoks soodsaks. Võttes arvesse, et varad müüdi avalikel enampakkumistel, kus osales vaid üks isik, siis ei saa väita, et osaühingute turuväärtus oli müügihinnast kuigivõrd erinev.

9(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526

34.ZZ pärandvara pankrotivara müügist laekus menetluse jooksul kokku 170 183.99 eurot, mida on rohkem, kui kohtutäitur pärandinventuuri käigus välja selgitas. Seega pole haldur vara alla turuhinna müünud. Nõudeid tunnustati kogusummas 346 358.83 eurot. 35.TÜ Alfatom osaluse ja sellega seotud õigused sai haldur samuti 13.06.2013 notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel. TÜ Alfatom põhikiri ega ka tulundusühistuseadus ei näe ette võimalust, kuidas sundida tulundusühistut uusi liikmeid vastu võtma või kuidas lahkunud liige saaks raha proportsionaalselt oletatava vara väärtusele ega näe ette ka võimalust, kuidas sundida tulundusühistut dividendi välja maksma kahjumi korral (ühistu oli 2011. aastal kahjumis) või jagama liikmete vahel vara ilma üldkoosoleku vastava otsuseta jne. Ei seadusest ega tulundusühistu põhikirjast ei tulene, et ühistu endise liikme pärandvara pankrotihalduril oleks õigus nõuda ühistult dividendide väljamaksmist pankrotipessa, rääkimata asjaolust, et avalikult kättesaadavate majandusnäitajate kohaselt oli ühistu kahjumis ja mingist kasumi jaotamisest ei saanud juttugi olla. 36.TÜS § 33 lg 1 ja 3 kohaselt on liikmel õigus saada 3 aasta jooksul liikmelisuse lõppemisest tagasi tasutud osamaks. TÜ Alfatom põhikiri näeb ette osamaksu tagastamise ühe aasta jooksul. Osamaks on pankrotivarasse välja makstud 15.02.2013 ning seega on TÜ Alfatom käitumine seadusega kooskõlas. Seega lõppes ka halduri osalus äriühingus. Hageja ei too hagiavalduses välja, mida haldur oleks selles olukorras pidanud teisiti tegema ja milline oleks sellisel juhul tulemus olnud ning palju raha pankrotipessa konkreetselt laekunud, rääkimata tõendite esitamisest. Hageja on esitanud üldsõnaliselt ebaselgeid mõtteid, et raha oleks võinud laekuda rohkem, kuid pole välja toonud, miks ning mis arutuste alusel ning kui palju. Lisatud on vaid, et ZZ suhtes millegipärast põhikiri ei kehti, millega ei saa nõustuda. 37.26.10.2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsusega on võlausaldajad päevakorrapunktis 3 kiitnud heaks kõik halduri tehingud ja toimingud. Seega võlausaldajatel puuduvad pretensioonid halduri tegevuse suhtes. Hageja esitas kohtule hagi BB pärandvara pankrotis vastu võlausaldajate 26.10.2015 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudes. Viru Maakohus jättis 15.06.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16902 hagi rahuldamata. Viru Maakohtu otsus jõustus 21.07.2018. 38.31.03.2016 kohtumäärusega kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku ja jõudis järeldusele, et haldur on käitunud vastavalt seadusele ning pole kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja vastuväite jättis Viru Maakohus rahuldamata. 39.Hageja on välja toonud võlgniku pärandvarasse kuulunud ettevõtete varade oletusliku väärtuse, jättes täielikult käsitlemata ettevõtete kohustused ja seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad ettevõtete varade väljanõudmist surnud osaniku/liikme pärandvara pankrotipessa. Hageja ei ole tõendanud, et seoses võlgnikule kuulunud ettevõtete müügiga tekkis talle kahju ning pole tõendanud ka kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju tekitava sündmuse ja pankrotihaldur Terje Eipre käitumise vahel, ehk pole ta tõendanud, kuidas pankrotihalduri tegevus või tegevusetus täpselt kahju põhjustas, kui suur on väidetavalt tekitatud kahju ja millest tulenevalt leiab hageja, et pankrotihaldur soovis sellise kahju tekkimist hagejale. Hageja pole hagiavalduses toonud välja, mida oleks haldur pidanud alternatiivselt tegema iga väidetava rikkumise puhul, milline oleks tulemus olnud, kui haldur poleks rikkumist toime pannud ja kui palju võlausaldaja nõudest oleks sellisel juhul pankrotimenetluses tõenäoliselt leidnud reaalselt rahuldamist. Pankrotimenetluses ei rahuldatagi võlausaldajate nõudeid 100%-liselt, sest pankrot tähendab maksejõuetust,

10(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 võimetust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kui kohus oleks arvanud, et nõuded saab täielikult rahuldada, poleks pärandvara pankrotti välja kuulutatud. 40.Hagejal on kohustus tõendada, et pankrotihaldur Terje Eipre rikkus pankrotiseaduses sätestatud halduri kohustust ja seda kui suur oleks olnud tema pankrotimenetluses makstav hüpoteetiline jaotis, kui haldur oleks täitnud oma kohtusi õiguspäraselt, sh tuua välja, milline oli õiguspärane tegutsemisviis konkreetse rikkumise korral. Pankrotihaldur kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul, mis väljendub kas tahtluse (pankrotihaldur teadis, et tema tegu või tegevusetus kahjustab isiku huve ning ta soovis seda) või ettevaatamatuse (pankrotihaldur ei soovinud ja ei näinud ette, kuigi võis ja pidi ette nägema, kui ta oleks ilmutanud selleks käibes vajalikku hoolsust ja ettevaatust) vormis. Halduri võimaliku rikkumise tagajärjel saab tekkinud kahju seisneda ainult selles, kui palju hageja nõudest oleks õigeaegselt esitatud pankrotiavalduse korral pankrotimenetluses tõenäoliselt leidnud reaalselt rahuldamist. Hageja pole seda aga hagiavalduses välja toonud. Antud juhul ei ole hageja oma kostjate vastu esitatud rahalist nõuet vähimalgi määral põhjendanud. Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel tekkis hagejal halduri ja toimkonna liikmete vastu 149 133.40 euro suurune solidaarne nõue, milles seisneb väidetava kohustuse solidaarsus, milles seisnes konkreetselt kostjate rikkumine, millised on seda toetavad tõendid.

Kostja II vastuväited 41.Kostja II hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja II leiab, et hageja ei ole nõude eelduste olemasolu tõendanud. Hageja on hagiavalduses käsitlenud üksnes kostjate poolset väidetavat kohustuste rikkumist ning kahju (mis on täpselt sama suur, kui tema ZZ pärandvara pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude suurus). Hagiavalduses ei ole esitatud ainsatki põhjendust kostjate (solidaarse) vastutuse, rikutud kohustuse kaitse eesmärgi, kahju ettenähtavuse ja põhjusliku seose kohta. Hageja pole selgitanud, milline konkreetne kostjate ühistegevus või -tegevusetus hagejale konkreetses summas kahju põhjustas. Hageja on hagiavalduses esitanud mitmeid erinevaid kaebusi, kuid pole selge, millisest oletatavast rikkumisest hageja nõue tuleneb ja mis eesmärki ülejäänud kaebused täidavad. 42.Võlgnikule kuulus täisosalus äriühingutes OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin, lisaks kuulus võlgnikule liikmelisus TÜ-s Alfatom. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et pankrotihaldur pole OÜ-le Ossirianda ja TÜ-le Alfatom kuuluvate kinnistute müüki kajastanud pankrotihalduri 10.12.2014 esialgses jaotusettepanekus. Ning täiendavalt, et haldur ei teostanud OÜ-le Emelin kuuluvate kinnistute tagasivõtmist, millega on samuti hagejale tekitatud kahju. Kostja II on seisukohal, et OÜ Ossirianda, OÜ Emelin ja TÜ Alfatom varad pole võlgniku varad. Võlgnikule kuuluv osalus erinevates äriühingutes ei muuda nende isikute varasid võlgniku omaks. Võlgniku pankrotihalduril oli õigus need äriühingud tervikuna müüa või likvideerida ning seeläbi suurendada võlgniku pankrotivara, kuid mitte müüa iga üksikut äriühingule kuuluvat asja eraldi. 43.Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulus OÜ-le Ossirianda varasemalt kokku 5 kinnisasja ja endise pioneerlaagri „Pääsukese“ hooned aadressil Metsa 11, Narva-Jõesuu. OÜ Ossirianda varade hulka kuulus ka nõue TÜ Alfatom vastu summas 371 757.36 eurot, mis muutus sissenõutavaks 26.11.2012. TÜ Alfatom täitis osaliselt oma rahalised kohustused OÜ Ossirianda ees ja tagastas OÜ-le Ossirianda 245 000 eurot. Seega kuulus OÜ-le Ossirianda nõue TÜ Alfatom vastu summas 126 757.36 eurot. Kokku moodustas OÜ Ossirianda vara eeldatav väärtus 621 757.36 eurot. OÜ-l Ossirianda oli ka erinevaid kohustusi kokku summas

11(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 647 236.02 eurot. Kohustuste jääk ületas vara eeldatavat väärtust, mis andis põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Ei haldurile ega ka toimkonnale esitatud täiendavaid asjaolusid, mis andnuks neile alust pidada OÜ Ossirianda majanduslikku olukorda paremaks, kui see eeltoodu põhjal näis. Lähtudes eelnevast ja asjaolust, et OÜ Ossirianda kohustused ületasid vara väärtuse, määrati ka pankrotitoimkonna poolt enampakkumise alghind. Osa müüdi elektroonilisel enampakkumisel hinnaga 1000 eurot. Seega on tõendatud vara müük suuremat kasu andval viisil. 44.Pankrotihalduril puudus õiguslik alus võõranda OÜ Ossirianda varasid ZZ kohustuse rahuldamise eesmärgil. OÜ-l Ossirianda olid oma võlausaldajad ja kogu äriühingule kuuluv vara kuulunuks vastavalt seadusele realiseerimisele OÜ Ossirianda võlausaldajate nõuete katteks. Kuna OÜ-l Ossirianda oli raamatupidamise andmetel võlgasid rohkem kui varasid, siis ei näinud haldur ja toimkond muud võimalust vara kiireks realiseerimiseks kui äriühingute osade enampakkumise korraldamine. 45.Hageja ei ole tõendanud, et seoses OÜ Ossirianda osa müügiga tekkis talle kahju ning pole tõendanud ka kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju tekitava sündmuse ja kostja II käitumise vahel, ehk teisisõnu pole ta tõendanud, kuidas kostja II tegevus või tegevusetus täpselt kahju põhjustas, kui suur on väidetavalt tekitatud kahju ja millest tulenevalt leiab hageja, et kostja II soovis sellise kahju tekkimist hagejale. Hageja poolt esitatud OÜ Salengo raamatupidaja 2010. aasta aruandlusel tuginev hinnang OÜ Ossirianda osa turuväärtuse osas ei olnud 2013. aastal müügihinna määramisel asjakohane dokument, mida näitas ka asjaolu, et enampakkumisel osales ainult üks isik ja suurem huvi vara vastu puudus. 46.ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotipessa kuulus osa osaühingus Emelin. CC määrati Viru Maakohtu poolt seisuga 13.02.2012 esialgse õiguskaitse korras OÜ Emelin juhatuse asendusliikmeks, kuna OÜ-l Emelin puudus juhatuse liige peale ZZ surma. Juhatuse asendusliikme määramise taotluse esitamine oli tingitud AS-i Alfatom Ehitus poolt täitemenetluse alustamise soovist, mille puhul oli vaja tagada, et OÜ-l Emelin oleks olemas seaduslik esindaja, kes seisaks äriühingu huvide eest täitemenetluses. ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse alustamise seisuga puudus äriühingul majandustegevus ja vara, kuna see realiseeriti kõik täitemenetluse käigus. 47.Vahetult peale ZZ surma kuulus OÜ-le Emelin neli kinnistut (registriosa nr 18937701, 22430901, 3637302 ja 6873402), millised võõrandati 11.04.2012 kohtutäitur Krista Järveti järelevalve all (täiteasi nr 167/2012/663). OÜ-le Emelin kuulunud ülalmainitud kinnistutele oli seatud hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks, mis tagasid laenulepingutes nr AEAN220310 ja AEAN-080410 tulenevaid kohustusi. Täitemenetluse alustamise seisuga võlgnes OÜ Emelin AS-ile Alfatom Ehitus 442 549.71 eurot. Seega kõik OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud realiseeriti AS-i Alfatom Ehitus ees oleva võla katteks. 48.Eeltoodust nähtuvalt olid OÜ-le Emelin kuulunud kinnituste võõrandamine tagamaad selged ning halduril ja toimkonnal puudus põhjus kahelda tehingute õiguspärasuses. Isegi, kui leida, et OÜ-le kuulunud kinnistud võõrandati pahatalikult, siis saanuks nende kinnistute tagasivõitmine toimuda ainult OÜ Emelin pankrotimenetluses. Kostjatel puudus aga seadusest tulenev alus pankrotiavalduse esitamiseks. Esiteks ei tuvastanud kostjad, et OÜ-l Emelin oleks üldse enam mingeid varasid või võlgasid, teiseks oleks pankrotihaldur kaotanud pankrotiavalduse esitamisel õiguse müüa OÜ Emelin osasid ja kolmandaks hindasid toimkond ja haldur OÜ-le Emelin kuulunud kinnistute tagasivõitmise võimalusi olematuks.

12(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526

49.ZZ-le kuulus enne surma liikmelisus ka TÜ-s Alfatom. Tulundusühistu seaduse § 22 lg 1 kohaselt lõpeb ühistu liikmelisus liikme surma korral. TÜ Alfatom põhikirja punktis 2.6 on sätestatud, et ühistu liikme surma korral võetakse ühistu surnud liikme asemel liikmeks pärija. TÜ Alfatom keeldus aga tulundusühistu endise liikme pankrotihaldurit võtma ühistu liikmeks. Pankrotihaldur ei ole ühistu liikme pärija ja halduril puudusid võimalused ühistu tegevuses osalemiseks. Ühistu juhatus maksis pankrotipessa välja võlgniku osamakse suurusega 105 000 Eesti krooni ehk 6710.72 eurot vastavalt tulundusühistu seaduse § 33 lg 1 ja 3. Pankrotihalduril puudusid seaduslikud vahendid nõudmaks ühistult välja teist summat, mis oleks ehk täpsemalt vastanud võlgniku liikmelisusest tulenevale osale ühistu varast. Tulundusühistu seaduse § 29 lg 1 kohaselt kantakse ühistu puhaskasum ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum (dividend). Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Ei seadusest ega tulundusühistu põhikirjast ei tulene, et ühistu endise liikme pärandvara pankrotihalduril oleks õigus nõuda ühistult dividendide väljamaksmist pankrotipessa, rääkimata asjaolust, et avalikult kättesaadavate majandusnäitajate kohaselt oli ühistu kahjumis. 50.Kostja II on seisukohal, et kostjad pole seoses TÜ Alfatom müügiga rikkumisi toime pannud. Kostja II andmetel oli ühistu netovara tol ajal negatiivne, seega puudus ka motivatsioon alustada kohtuvaidlusi seoses võimaliku dividendinõudega (mille esitamiseks kostjad seadusest tulenevaid võimalusi tegelikult ei näinud). Hageja väide, et TÜ Alfatom liikmelisuse väärtus oli pankroti väljakuulutamise seisuga 200 000 eurot, on tõendamata. Ühtlasi pole hageja toonud välja, kui suurt kahju kostjad talle väidetavalt TÜ-ga Alfatom seoses põhjustasid ja, millisel alusel saab väita, et kostjad tegid seda süüliselt. 51.Hageja on oma hagiavalduses toonud ka välja, et tema hinnangul on pankrotihaldur ja toimkonna liikmed omavahel seotud ja teineteisega sõltuvussuhtes, millega rikuti PankrS § 74 lg 1. Kostja II oli hageja sõnul haldurist sõltuv, kuna kostja II oli OÜ Ossirianda juhatuse liige ning ZZ-le kuulus nimetatud äriühingu osalus. Seega olevat ZZ pärandvara (pankrotis) haldur otseselt seotud OÜ Ossirianda juhatuse liikmega. Kostja II leiab, et äriühingu osaniku pankroti väljakuulutamine ei välista äriühingu olemist oma osaniku pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajana. Võlgnikule kuuluva äriühingu esindaja ei ole seeläbi automaatselt pankrotihalduriga otseses sõltuvussuhtes. On tavapärane, et äriühingutel esinevad osanike vastu nõuded ja samuti tavapärane, et neil äriühingutel on esindajad võla sissenõudmiseks (pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks jms tegevuseks). Sõltuvussuhet on võimalik tuvastada siis, kui osapooltel on majanduslikult või õiguslikult ühtivad huvid, kuid asjaolusid arvestades pole tuvastatav, millised täpselt olid hageja arvates kostja I ja kostja II ühised huvid, mis nad teineteisest märkimisväärselt sõltuvaks teeks. 52.Toimkonna liikmeid valivad võlausaldajad teiste võlausaldajate poolt esitatud kandidaatide seast, mis tähendab, et reeglina on toimkonna liikmed seotud (sõltuvuses) neid nomineerinud võlausaldajatega. Seadusest tulenevalt on toimkonna liikmed kohustatud seisma kõigi võlausaldajate huvide eest ühiselt, mitte ainult ühe eest. Seega tuginedes eeltoodule võib kaudseid sõltuvussuhteid täheldada kõigi pankrotimenetluse erinevate organite vahel, kuid teisiti polegi võimalik menetlust läbi viia. Pankrotimenetlusse ei ole võlausaldajate seisukohast kasulik kaasata täiesti erapooletuid kolmandaid isikuid toimkonna liikmete ülesandeid täitma, kuna neil puudub selleks isiklik huvi ja seetõttu tuleks neile tasu maksta,

13(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 mis suurendaks menetluskulusid ja vähendaks võlausaldajatele väljamakstavate rahasummade suurust. 53.Hageja on esitanud kohtule ka valeandmeid seoses toimkonna liikmete valimisega. Võlausaldajatele määras esimesel üldkoosolekul hääled kohus ning pärast võlausaldajatele häälte määramist valisid võlausaldajad üheskoos toimkonna liikmed. Kostja II leiab, et toimkonna moodustamisel pole seaduse vastu eksitud. Kostja II pole oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud ning tema teada pole seda ka teised kostjad teinud. Kostja II pole halduriga seotud PankrS § 74 lg 1 mõttes. Kostja II on seisukohal, et ükski hageja hagiavalduses toodud asjaolu ei tõenda, et kostjad tekitasid hagejale süüliselt lepinguvälist kahju vastavalt PankrS §-le 63 lg 1 ja §-le 75. Kostja III vastuväited 54.Kostja III hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja on hagiavalduses viidanud, et kostja III koos teiste pankrotitoimkonna liikmetega ei järginud tema kui võlausaldaja huve, kuid pole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et kostjad on huvide järgimise kohustust rikkunud. Hageja hagiavalduses toodud väited on paljasõnalised ega käsitle suurt osa olulisest informatsioonist ja dokumentidest, mis menetluse käigus vara müügiga seotud otsuseid mõjutas. 55.Hageja hakkas võlgniku pankrotimenetlusest aktiivselt osa võtma alles peale pankrotivara müüki. Seda ilmselt tulenevalt asjaolust, et valmis esialgne jaotusettepanek ja hageja avastas sellega tutvudes, et vara müügist ei laekunud piisavalt vahendeid, et rahuldada tema nõuet. Hageja on seisukohal, et võlgniku vara väärtus oli kõrgem kui selle reaalne ostuhind. Kostjale III pole teada, millistele andmetele hageja arvamus tugineb ja sellest tulenevalt on ta ka seisukohal, et pankrotihaldur ja toimkond pole oma seadusest tulenevaid ülesandeid rikkunud. Vara müügi alghinnad määrati olemasolevate andmete põhjal ja ZZ pärandvara pankrotimenetluses pole esitatud muud informatsiooni, mis annaks alust arvata, et vara müügihind oli tegelikult määratust kõrgem. 56.Kostja III nõustub pankrotihaldur Terje Eiprega, et ajutise halduri aruandes toodud halduri esialgne hinnang vara väärtuse osas ei oma tõenduslikku tähendust ja seda ei saa võtta aluseks vara tegeliku turuhinna kujunemisel. Ajutine pankrotimenetlus toimub teadaolevalt väga piiratud aja jooksul, millest tulenevalt pole selles menetlusetapis võimalik viia läbi võlgniku varade ja kohustuste põhjalikku analüüsi. Võlgnikule kuuluvate juriidiliste isikute osade turuväärtuse kindlakstegemiseks on vaja tutvuda nende raamatupidamisega, kuid ajutisel halduril puudusid selleks vastavad volitused ja ka ajaline võimalus, mistõttu tuli hinnang anda tuginedes avalikule ja pärandvara inventuuri käigus kogutud infole. Reaalselt toimus juriidiliste isikute osade väärtuse hindamine pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, kui haldur sai juurdepääsu suuremale hulgale andmetele. 57.Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude eeldusi tõendanud. Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Pankrotiseaduse regulatsioon ei sätesta täpselt kahju hüvitamise mehhanismi ning võimaliku kahju tekitamisel tuleb kahjustatud poolel pöörduda kohtusse kahju hüvitamiseks teiste seaduse sätete alusel. Käesoleval juhul pole hageja viidanud, millisele seaduse sättele tuginedes ta kostjate vastu kohtusse pöördus. Hageja on hagiavalduses väidete tasandil käsitlenud üksnes kostjate poolset väidetavat kohustuste rikkumist ning kahju. Hagiavalduses ei ole esitatud ainsatki põhjendust (tõenditest rääkimata) kostjate (solidaarse) vastutuse, rikutud kohustuse kaitse eesmärgi, kahju

14(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 ettenähtavuse ja põhjusliku seose kohta. Hageja pole selgitanud, milline konkreetne kostjate ühistegevus või -tegevusetus hagejale konkreetses summas kahju põhjustas. Hageja on hagiavalduses esitanud mitmeid erinevaid kaebusi, kuid pole selge, millisest konkreetsest oletatavast rikkumisest hageja nõue tuleneb ja, mis eesmärki ülejäänud kaebused täidavad. 58.Kostja III ei ole oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Hagiavalduse kohaselt on üheks kostja III vastu nõude esitamise aluseks asjaolu, et kostja III tegeles koos ülejäänud kostjatega YY ja PP huvides. Tegevuse eesmärgiks oli väidetavalt välistada ZZ pärandvara võlausaldajate nõuete rahuldamine ZZ pärandvara müügi arvelt ja omandada ZZ vara alla selle turuväärtuse. Kostjale III teadaolevalt on ZZ pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldatud üsna suurtes summades ning vara müük toimus enampakkumise teel, millest tulenevalt on meelevaldne väita, et vara müüdi alla turuhinna. Pandipidajast võlausaldajale AS SEB Pank on tänaseks tehtud pankrotivarast väljamakse summas 127 500 eurot. Teises järjekohas kuulub täiendavalt väljamaksmisele 9 138.63 eurot, sellest hagejale 7 228.20 eurot. Kostja III leiab, et ZZ pärandvara pankrotimenetluses müüdi vara turuhinnaga, st kõigil asjast huvitatud isikutel oli võimalik vara ostul osaleda ja oma pakkumisi teha. Vara müüdi parima pakkumise tegijale, mis sisult on turuhinna kujunemise definitsioon. 59.Pankrotimenetluses valitseb menetluse ökonoomsuse põhimõte, mis tähendab, et menetlus tuleb läbi viia võimalikult väheste kuludega ja kiirelt. Pankrotimenetluses ei ole võimalik oodata vara müügiga kuni üleüldine turuolukord paraneb või kuni keegi tulevikus ehk pakub vara eest sellist hinda, mis võlausaldajatele vastuvõetav on. See omakorda aga tähendab, et vara müüakse esimesel võimalusel parima pakkumise tegijale, võttes arvesse vara prognoositavat turuhinda. Seetõttu peab hageja mõistma, kuidas vara müük erineb tavapärases majandustegevuses toimuvast müügist. Haldur analüüsis müüdud ettevõtete majanduslikku olukorda ja nende reaalset võimalikku väärtust, tuginedes talle kättesaadavale materjalile. Kostjal III puudus kahtlus, et haldur on oma tööd teinud põhjalikult, tuginedes olemasolevale informatsioonile. Kostja III hinnangul on hageja esitanud kohtule palju ekslikke väiteid muu hulgas seoses toimkonna liikmete valimisega. Võlausaldajatele määras esimesel üldkoosolekul hääled kohus ning pärast võlausaldajatele häälte määramist valisid võlausaldajad üheskoos toimkonna liikmed. Kostja III leiab, et toimkonna moodustamisel pole seaduse vastu eksitud. 60.ZZ pärandvara pankrotipessa kuulus osalus osaühingus Ossirianda. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulus äriühingule varasemalt kokku 5 kinnisasja ja endise pioneerlaagri „Pääsukese“ hooned aadressil Metsa 11, Narva-Jõesuu. Osaühingus Ossirianda varade hulka kuulus ka nõue TÜ Alfatom vastu summas 371 757.36 eurot, mis muutus sissenõutavaks 26.11.2012. TÜ Alfatom täitis osaliselt oma rahalised kohustused OÜ Ossirianda ees ja tagastas OÜ-le Ossirianda 245 000 eurot. Seega kuulus OÜ-le Ossirianda nõue TÜ Alfatom vastu summas 126 757.36 eurot. Kokku moodustas OÜ Ossirianda vara eeldatav väärtus 621 757.36 eurot. 61.OÜ-l Ossirianda oli haldurile ja toimkonnale teadaolevalt ka erinevaid kohustusi summas 647 236.02 eurot. Kohustuste jääk ületas vara eeldatavat väärtust, mis andis põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Seejuures ei esitatud haldurile ega toimkonnale täiendavaid asjaolusid, mis andnuks neile alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et OÜ Ossirianda kohustused ületasid vara väärtuse, kinnitati ka pankrotitoimkonna

15(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 poolt enampakkumise alghind. Osa müüdi elektroonilisel enampakkumisel hinnaga 1000 eurot. Seega on tõendatud vara müük suuremat kasu andval viisil. 62.Hageja ei ole tõendanud, et seoses OÜ Ossirianda osa müügiga tekkis talle kahju ning pole tõendanud ka kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kahju tekitava sündmuse ja kostja III käitumise vahel, ehk teisisõnu pole ta tõendanud, kuidas kostja III tegevus või tegevusetus täpselt kahju põhjustas, kui suur on väidetavalt tekitatud kahju ja millest tulenevalt leiab hageja, et kostja III soovis sellise kahju tekkimist hagejale. Hageja poolt esitatud OÜ Salengo raamatupidaja 2010. aasta aruandlusel tuginev hinnang OÜ Ossirianda osa turuväärtuse osas ei olnud 2013. aastal müügihinna määramisel asjakohane dokument, mida näitas ka asjaolu, et enampakkumisel osales ainult üks isik ja suurem huvi vara vastu puudus. 63.ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotipessa kuulus osa osaühingus Emelin. Kostja III määrati Viru Maakohtu poolt seisuga 13.02.2012 esialgse õiguskaitse korras OÜ Emelin juhatuse asendusliikmeks, kuna OÜ-l Emelin puudus juhatuse liige peale ZZ surma. Juhatuse asendusliikme määramise taotluse esitamine oli tingitud AS-i Alfatom Ehitus poolt täitemenetluse alustamise soovist, mille puhul oli vaja tagada, et OÜ-l Emelin oleks olemas seaduslik esindaja, kes seisaks äriühingu huvide eest täitemenetluses. ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse alustamise seisuga puudus äriühingul Emelin majandustegevus ja vara, kuna see realiseeriti kõik täitemenetluse käigus. 64.Vahetult peale võlgniku surma kuulus OÜ-le Emelin neli kinnistut (registriosa nr 18937701, 22430901, 3637302 ja 6873402), millised võõrandati 11.04.2012.a. kohtutäitur Krista Järveti järelevalve all (täiteasi nr 167/2012/663). OÜ-le Emelin kuulunud ülalmainitud kinnistutele oli seatud hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks, mis tagasid laenulepingutes nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 tulenevaid kohustusi. Täitemenetluse alustamise seisuga võlgnes OÜ Emelin AS-ile Alfatom Ehitus 442 549.71 eurot. Seega kõik OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud realiseeriti AS-i Alfatom Ehitus ees oleva võla katteks. Eeltoodust nähtuvalt Kostja III OÜ-le Emelin kuulunud kinnistuid omal algatusel ei võõrandanud, mis oleks hagejale ka teada, kui ta oleks vaevunud oma enda hagiavaldusele lisatud dokumente eelnevalt ka läbi lugema. ZZ pärandvara pankrotitoimkonna poolt kinnitati OÜ Emelin osa enampakkumise alghind lähtudes ülalkirjeldatud andmetest. Osa müüdi hinnaga 1000 eurot ja puudus alus arvamaks, et vara väärtus võis kõrgem olla. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Emelin osa turuväärtus oli müügi seisuga suurem kui 1000 eurot. Hageja ei ole ZZ pärandvara pankrotimenetluses ega ka hagiavalduses välja toonud asjaolusid, mis annaksid toimkonnale alust pidada OÜ Emelin finantsseisundit paremaks, kui see nähtus võlgniku raamatupidamislikest näitajatest (raamatupidamise järgi oli osaühingu netovara miinuses). 65.ZZ-le kuulus enne surma liikmelisus TÜ-s Alfatom. TÜS § 22 lg 1 kohaselt lõpeb ühistu liikmelisus liikme surma korral. TÜ Alfatom põhikirja punktis 2.6 on sätestatud, et ühistu liikme surma korral võetakse ühistu surnud liikme asemel liikmeks pärija. Kostjale III teadaolevalt palus kostja I ennast võtta surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks. Kuid tulenevalt asjaolust, et pankrotihaldur ei ole ühistu liikme pärija, halduril ei ole aega ühistu tegevuses osaleda (nagu näeb ette ühingu põhikiri) ning ei tulundusühistuseadus ega ka TÜ Alfatom põhikiri näe ette ühistu liikme pärandvara pankrotihalduri ühistu liikmeks astumist peale liikme surma, siis otsustas TÜ Alfatom juhatus keelduda ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipret surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks vastuvõtmisest. Ühistu juhatus maksis pankrotipessa välja võlgniku osamakse suurusega 105 000 Eesti krooni ehk 6710.72 eurot vastavalt tulundusühistu seaduse § 33 lg 1 ja 3.

16(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526

66.Kostja III on seisukohal, et pankrotihalduril puudusid seaduslikud vahendid nõudmaks ühistult välja teist summat, mis oleks ehk täpsemalt vastanud võlgniku liikmelisusest tulenevale osale ühistu varast. Pankrotihaldur ja toimkond arutasid kõnealust küsimust omavahel korduvalt, kuid paraku ei näinud võimalust, kuidas saada võlgniku TÜ Alfatom osalusest suuremat tulu olukorras, kus osapooled pidid tagama pankrotimenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise. TÜ Alfatom põhikiri ega ka tulundusühistuseadus ei näe ette võimalust, kuidas sundida tulundusühistut uusi liikmeid vastu võtma või kuidas lahkunud liige saaks raha proportsionaalselt oletatava vara väärtusele ega näe ette ka võimalust, kuidas sundida tulundusühistut dividendi välja maksma kahjumi korral (ühistu oli 2011. aastal kahjumis) või jagama liikmete vahel vara ilma üldkoosoleku vastava otsuseta jne. TÜS § 29 lg 1 kohaselt kantakse ühistu puhaskasum ühistu liikmete vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et ühistu liikmetele tehakse väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum (dividend). Dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Ei seadusest ega tulundusühistu põhikirjast ei tulene, et ühistu endise liikme pärandvara pankrotihalduril oleks õigus nõuda ühistult dividendide väljamaksmist pankrotipessa, rääkimata asjaolust, et avalikult kättesaadavate majandusnäitajate kohaselt oli ühistu kahjumis. 67.Kostja III on seisukohal, et kostjad pole seoses TÜ Alfatom müügiga rikkumisi toime pannud. Kostja III andmetel oli ühistu netovara negatiivne, mis ei tekitanud teistes võlausaldajates soovi alustada ka pikki kohtuvaidlusi seoses võimalike dividendide väljamaksmisega. Hageja väide, et TÜ Alfatom liikmelisuse väärtus oli pankroti väljakuulutamise seisuga 200 000 eurot, on tõendamata. Ühtlasi pole hageja toonud välja, kui suurt kahju kostjad talle väidetavalt TÜ-ga Alfatom seoses põhjustasid ja, millisel alusel saab väita, et kostjad tegid seda süüliselt. 68.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et pankrotimenetluse ajal olid pankrotihaldur ja toimkonna liikmed omavahel seotud ja sõltuvuses, millega olevat rikutud PankrS § 74 lg 1. Konkreetselt kostja III oli hageja sõnul haldurist sõltuv, kuna kostja III oli OÜ Emelin juhatuse liige ning ZZ-le kuulus nimetatud äriühingu osalus. Seega olevat ZZ pärandvara haldur otseselt seotud OÜ Emelin juhatuse liikmega. Kostja III on seisukohal, et sellise loogika kohaselt on enamik inimesi Eestis omavahel seotud ja esineb alaline huvide konflikt. Kostja III oli OÜ Emelin kohtu poolt määratud juhatuse asendusliige, kes esitas äriühingu nimel nõudeavalduse ZZ pärandvara pankrotimenetluses. ZZ oli OÜ Emelin ainuosanik, mis aga ei välista äriühingu võlausaldajaks olemist eraisiku pärandvara pankrotimenetluses. Kostja III esindas OÜ-t Emelin kuni äriühingu müügini, kuid tegemist oli pigem formaalse esindusega, sest äriühingus tegevust ei toimunud ja kogu vara oli võõrandatud täitemenetluse käigus. Hageja teooriad kostjate omavahelisest seotusest on seda kummalisemad, et ZZ pärandvara pankrotimenetluses polnud tegelikult sellist vara, mis võinuks ükskõik kelles tekitada soovi luua erinevaid skeeme vara soodsa omandamise eesmärgil. OÜ Emelin on tänasel päeval registrist kustutatud ja OÜ Ossirianda on likvideerimisel, TÜ Alfatom liikmelisust ei olnud võimalik müüa, vaid see lõppes vastavalt seadusele. Kui eeldada, et vara oli nii väärtuslik, kui hageja paistab arvavat, siis pole võimalik seletada, miks keegi (sh hageja ise) vara omandamise vastu kõrgema hinnaga huvi ei tundnud. 69.Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonna liikmed üldkoosolekul, mitte ei vali neid pankrotihaldur. Võlausaldajad valivad liikmed hääletamise teel, valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul hääletas iga toimkonna liikme

17(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 poolt viis võlausaldajat. Toimkonna liige ei võta pankrotimenetluses ainuisikuliselt vastu ainsatki otsust ning temast eraldivõetuna ei sõltu midagi. Kõik otsused võetakse vastu enamuse hääletuse tulemusel. 70.Kostja III pole oma kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud ning tema teada pole seda ka teised kostjad teinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate teistsuguse tegevuse korral oleks tema varaline seisund parem, kui käesoleval juhul. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatel oli konkreetses olukorras konkreetseid asjaolusid arvestades üldse võimalik ja põhjendatud teistmoodi tegutseda (s.o hagejale kasulikumalt), kui seda on tehtud. Kostja III pole kunagi halduriga omavahel seotud olnud. Kostja III on seisukohal, et ükski hageja hagiavalduses toodud asjaolu ei tõenda, et kostjad tekitasid hagejale süüliselt lepinguvälist kahju vastavalt PankrS §-le 63 lg 1 ja §-le 75. Kostja IV vastuväited 71.Kostja IV hagi ei tunnista. Hageja väidab, et nõude esitamise aluseks pankrotitoimkonna liikmete YY, DD ja CC`i vastu on asjaolu, et pankrotitoimkonna liikmed ei kaitsnud võrdselt kõigi võlausaldajate huve ega valvanud halduri tegevuse üle. Toimkonna liikmed tegelesid enda huvides ja isikute huvides, kes ei olnud ZZ pankrotimenetluse võlausaldaja. Tegemist on hageja paljasõnalise väitega, mis ei ole kinnitatud tõenditega. Lisaks on hageja nõue, kui see siiski eksisteerib, aegunud. Ülalnimetatud vastuväite hageja esitas juba esimesel üldkoosolekul 30.10.2012 Narva kohtumajas ja hiljem 11.02.2013 nõuete kaitsmise koosolekul. See tähendab, et vähemalt 11.02.2013 seisuga oli hageja teadlik, et haldur ja toimkonna liikmed eeldatavasti rikkuvad tema huve. Nimetatud kuupäev on aegumistähtaja algus. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui hagejale kahju oli tekitatud, siis kahjust hageja sai teada 11.02.2013 ja hagiavalduse esitamise kuupäevaks aegumistähtaeg on lõppenud. Kostja 4 palub kohtul arvestada aegustähtaja ja jätta hagi rahuldamata. 72.Hageja väidab, et pankrotihalduri Terje Eipre ja toimkonna liikmete YY, DD ja CC`i kohustuste rikkumised põhjustasid XX ́ile kahju tema pankrotinõude rahuldamata osas, kuna nimetatud isikute tegevuse tulemusena vähenes oluliselt pankrotivara suurus, mis põhjustas XX ́i nõude rahuldamata (väljamaksmata) jätmise olulises ulatuses. Tegemist on hageja paljasõnalise väitega, mis ei ole kinnitatud tõenditega. Pankrotivara suurus ei ole vähenenud. 73.Hageja väidab, et peale OÜ Emelin ainuosaniku ZZ surma sõlmis CC 11.04.2012 OÜ Emelin juhatuse liikme staatuses OÜ-le Emelin kuuluvate kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu nr 1139, mille alusel ilma vastava osanike nõusolekuta võõrandas CC OÜ Emelin omandis olevad kinnistud AS-le Alfatom Ehitus ja selle tegevuse tõttu ZZ osa väärtus OÜ-s Emelin oluliselt vähenes ja oli müüdud enampakkumise käigus 1000 eurot eest. OÜ Emelin kinnistud oli edastatud AS-le Alfatom Ehitus täitemenetluse käigus notariaalse lepingu alusel ja kohtutäituri Krista Järvet’i nõusolekul. Selle tehingu tegemiseks ei olnud vajalik OÜ Emelin osanike nõusolek, kuna tegemist oli täitemenetlusega. Täitemenetlus oli seotud sellega, et AS Alfatom Ehitus väljastas OÜ Emelin endisele ainuosanikule ÕÕule laenu ja laenu tagastamise tagamiseks OÜ Emelin andis nõusoleku hüpoteegi seadmiseks tema omandis olevatele kinnistutele. Tegemist oli reaalse laenuga ja raha oli kantud ÕÕ pangakontole. Kuna ÕÕ laenu ei tagastanud, algatas AS Alfatom Ehitus täitemenetluse, mille käigus omand läks OÜ-lt Emelin AS-le Alfatom Ehitus.

18(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 74.Hageja väidab, et OÜ-le Ossirianda ja TÜ-le Alfatom kuuluvate kinnistute müük ei ole kajastatud pankrotihalduri 10.12.2014 esialgses jaotusettepanekus. Haldur ei teostanud samuti OÜ-le Emelin kuuluvate kinnistute tagasivõtmist, millega pankrotivarale on samuti tekitatud kahju. Kostja leiab, et seadus ei anna pankrotihaldurile õigust OÜ-le Emelin kuuluvate kinnistute tagasivõtmiseks, kuna tegemist on kolmanda isiku (OÜ Emelin) varaga, vaatamata sellele, et OÜ-u Emelin osa kuulus ZZ-le. 75.Hageja väidab, et pankrotimenetluse ajal olid pankrotihaldur ja toimkonna liikmed omavahel seotud ja sõltuvuses, millega rikuti Pankrotiseaduse § 74 lg 1. Hageja arvamuselt, pankrotimenetluse ajal alustasid pankrotihaldur Terje Eipre ja pankrotitoimkonna liige DD koostööd, mille raames andis Terje Eipre DD-le patrooni nõusoleku advokatuuri liikmeks kandideerimiseks. PankrS § 74 lg 1 rikkudes võimaldas Terje Eipre olukorra, mille raames DD oli sõltuvuses pankrotihaldurist Terje Eiprest. Alates 10.02.2015 kuni pankrotitoimkonna volituste lõppemiseni 15.07.2015 oli DD advokaadibüroo Eipre ja Partnerid advokaadi abi ja ZZ pärandvara pankrotimenetluses toimkonna liige. PankrS § 74 lg 1 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Järelikult ei saanud DD olla pankrotitoimkonna liikmeks pankrotimenetluses, kus pankrotihalduriks oli Terje Eipre, kuna rikkudes PankrS § 74 lg 1 ei olnud DD haldurist sõltumatu alates ajast, millal vandeadvokaat andis temale nõusoleku olla patrooniks kuni DD pankrotitoimkonna liikme volituste lõppemiseni. Kostja IV arvab, et nõusoleku andmine Terje Eipre poolt DD patrooniks olla, ei tähenda, et kostja IV oli sõltuvuses pankrotihaldurist. Nõusoleku andmine ei kohusta nõusoleku andnud isiku või nõusoleku saanud isiku tegutseda teineteise huvides. Kavandatud pantrooni on võimalik muuta. Kostja IV saaks olla sõltuvuses pankrotihaldurist ainult juhul, kui ta tegutses üheaegselt toimkonna liikmeks ja Advokaadibüroo Eipre & Partnerid advokaadiks. Enne advokaatuuri liikmeks saamist (10.02.2015) esitas kostja IV pankrotihaldurile avalduse, milles ta teatab, et ei täida enam toimkonna liikme ülesandeid. Pärast avalduse esitamist ei osalenud kostja IV enam toimkonna liikmete koosolekutel ja ülesannete täitmisel. 76.Kahju hüvitamiseks vajalik koosseis (kahjulik tegevus) puudub. Hageja väidab, et YY, CC ja DD kahjulik tegevus väljendus selles, et peale võlgniku surma teostasid juhatuse liikmed YY ja CC sõlmitud lepingute ja DD ́ile kompromisside tsiviilasjades nr 2-13-27619 ja 2-137390 sõlmimise nõusoleku andmise kaudu, OÜ Emelin, OÜ Ossirianda ja TÜ Alfatom omandis olevate kinnistuste võõrandamist AS-ile Alfatom Ehitus, OÜ-le Investkapital. Kokku võõrandati ebaseadusliku tegevuse tulemusena ning viidi pankrotivõlgniku pärandvara hulka kuuluvatest äriühingutest 13 kinnistut. Kostja IV leiab, et tema tegevuses ei ole midagi hageja jaoks kahjulikku, kuna ta tegutses lihtsalt lepingulise esindajana tsiviilasjades nr 2-13-27619 ja 2-13-7390 oma kliendi (OÜ Ossirianda) esindamiseks, aga kõik kompromissid oli allkirjastatud menetlusosaliste (hageja OÜ Investkapital ja kostja OÜ Ossirianda) juhatuse liikmete TT ja YY poolt. 77.Pankrotitoimkonna liikmed YY, CC ja DD oli valitud võlausaldajate poolt esimesel üldkoosolekul. Hageja esitas vastuväite võlausaldaja häälte määramise osas, kuna arvas, et võlausaldajate AS Alfatom Ehitus, OÜ Emelin, OÜ Servin Arendus ja VV nõudeid on väljamõeldud. Kohus jättis vastuväite rahuldamata ja määras hääled samades suurustes, nagu pakkus pankrotihaldur. Hageja esitas määruskaebuse, kuid määruskaebus jäeti rahuldamata ja maakohtu määrus häälte määramise kohta jõustus. Ei ole vaidlust, et AS Alfatom Ehitus, OÜ Emelin ja OÜ Servin Arendus esitasid hagiavaldused nõuete tunnustamiseks ja hagiavaldused oli jäetud rahuldamata, kuid see ei tähenda, et ülalnimetatud isikute nõuded olid esitatud eesmärgiga mõjutada pankrotimenetluse käiku. Kohus leidis, et ülalnimetatud võlausaldajate

19(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 nõuded ei ole tõendatud ja nõudeid ei tunnustatud, kuid see ei tähenda, et nõuded ei ole üldse ei oleks eksisteerinud. Nõuded oli nõuetekohaselt vormistatud, tõendatud ja tähtaegselt esitatud esimeseks üldkoosolekuks. Kostja IV on seisukohal, et see tõendab, et toimkonna liikmed oli valitud vastavalt seadusele. 78.Hageja väidab, et pankrotihaldur Terje Eipre, kes andis hääled nendele väidetavatele võlausaldajatele, ei ole vaielnud nende nõuete vastu ka nõuete kaitsmise koosolekul, millega oluliselt rikkunud oma kohustusi, kuna tegemist oli algusest peale tõendamata ja näilike nõuetega ning seega rikkus pankrotihaldur Terje Eipre oluliselt PankrS § 101 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Kostja IV osales nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldajate esindajana ja nõustub, et pankrotihaldur Terje Eipre ei vaielnud AS Alfatom Ehitus, OÜ Emelin, OÜ Servin Arendus ja VV nõuete vastu, kuid pankrotihalduril ei olnud alust nõuete kaitsmise koosolekul vastuväited esitada, kuna kõik nõuded oli tõendatud usaldusväärsete dokumentidega. 79.Hageja on kõik hagiavalduses välja toodud argumendid esitanud kohtule pankrotiasjas nr 2-12-20924, kus ta palus samade rikkumiste eest pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest vabastada, kuid Viru Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-12-20924 jättis halduri vabastamata, kuna ei tuvastanud rikkumisi. 80.Hagiavalduses hageja väidab, et 10.11.2015 esitas ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse pankrotihaldur Terje Eipre jaotusettepaneku, millest ilmnes, et: TÜ Alfatom osaluse müügi eest laekus pankrotivarasse 6 710.72 eurot, OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osade müügist laekus pankrotivarasse kokku 2 000 eurot. Kostja IV on nõus sellega, et TÜ Alfatom osaluse eest laekus pankrotivarasse 6 710.72 eurot ning OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osade müügist laekus pankrotivarasse kokku 2 000 eurot, kuid kostja IV ei võta omaks, et surnud ZZ liikmelisus TÜ-s Alfatom oli müüdud ja selle müügi eest laekus pankrotivarasse 6 710.72 eurot. ZZ liikmesus TÜ Alfatom ei olnud müüdud. Pankrotihaldus esitas TÜ Alfatom juhatusele avalduse, palvega võtta teda TÜ Alfatom liikmeks surnud ZZ asemel. TÜ Alfatom jättis avalduse rahuldamata. Pankrotihaldur ei esitanud kaebust juhatuse otsusele, kuna TÜ Alfatom põhikirja kohaselt peab TÜ Alfatom liige osalema ühistu tegevuses, aga haldur seda teha ei saa. Seega halduril ei olnud alust juhatuse otsuse peale kaebuse esitamiseks. Esimese astme kohtu otsus 81.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kohus sellega, et pankrotihaldur rikkus oma kohustusi andes pankrotimenetluses OÜ-le Severin Arendus, OÜ-le Alfatom Ehitus ja OÜ-le Emelin kokku 7162 häält. Nimetatud äriühingute häältega said kostjad II, III ja IV pankrotitoimkonna liikmeteks. Hilisema pankrotimenetluse käigus nimetatud võlausaldajate nõudeid ei tunnustatud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et pankrotihaldur ei vali pankrotitoimkonna liikmeid, vaid seda teevad võlausaldajad. 82.ZZ pärandvara (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (I köide, tl 27 – 29) nähtub, et pankrotitoimkond ja selle liikmed on valitud võlausaldajate poolt. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtub ka, et hageja vaidlustas võlausaldajatele OÜ-le Alfatom Ehitus, KK ́ile, VV ́ile, Severin Arendus OÜ-le ja OÜ-le Emelin häälte määramise (I köide, tl 24 – 26). Samast protokollist nähtub, et kohus on lugenud hageja vastuväited häälte määramisele paljasõnalisteks, põhistamatuteks ja

20(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 mitteasjakohasteks (I köide, tl 26). Seega on hageja mõttekäik, et haldur määras võlausaldajatele esimesel üldkoosolekul alusetult hääli ja seeläbi valisid liikmed ennast ise toimkonda, ebaõige ja tõendamata. 83.Hagiavalduse kohaselt on kostjad süüdi selles, et pankrotivara müügist ei saadud 304 532 eurot, mis oli hageja hinnangul vastavalt Narva notari Sergei Nikonov ́i poolt läbi viidud pärandvara inventuurile ja ajutise halduri aruandele pärandvara väärtuseks. Hageja väidete kohaselt oli pankrotivara hulka kuulunud OÜ Emelin, OÜ Ossirianda ja TÜ Alfatom osade väärtus suurem kui nende müügist saadud summa. 84.Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ajutise halduri aruandes toodud ajutise halduri esialgne hinnang vara väärtusele ei oma tõenduslikku tähendust ja seda ei saa vara turuhinna kujunemisel aluseks võtta. Reaalselt toimus juriidilise isiku osade väärtuse hindamine pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (II köide, tl 41). 85.Hageja väited, et OÜ Emelin, OÜ Ossirianda ja TÜ Alfatom osade väärtus oli suurem kui nende müügist saadud summa, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja I on kohtule selgitanud (II köide, tl 38 – 59), et ta sai OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osad pankrotipessa AA ja alaealiste LL ning NNga sõlmitud kompromissi tulemusena 13.06.2013 seisuga ja võõrandas osad enampakkumisel seisuga 08.07.2013. OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osad oli pankrotipesas vähem kui kuu aega ja haldur ei võtnud osaniku nimel vastu ainsatki otsust ega osalenud äriühingute tegevuses. ZZ osa OÜ-s Ossirianda moodustas 50% osaühingu osakapitalist. Seega polnud tegemist enamusosalusega ja kostjal I ei olnud äriühingu üle kontrolli. OÜ Ossirianda vara eeldatav väärtus moodustas kokku 621 757.36 eurot, kuid osaühingu kohustuste jääk moodustas 647 236.02 eurot, ületades seega vara eeldatavat väärtust. Asjaolu, et OÜ-l Ossirianda olid lisaks varale ka kohustused, on hageja OÜ Ossirianda väärtuse hindamisel tähelepanuta jätnud. OÜ Emelin oli ZZ pärandvara pankrotimenetluse algatamise ajal juba varatu äriühing, millele ei kuulunud ainsatki kinnistut. Avalike registrite ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt puudus äriühingul igasugune vara. 86.Hageja väited, et kostja I on talle kahju tekitanud sellega, et ei teinud midagi OÜ Ossirianda poolt 19.06.2016 müüdud kinnistute tagasivõtmiseks, on kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohatud. Võlgnikule kuulunud ettevõtte varade võõrandamist ei saa samastada ZZ tegevusega kuivõrd OÜ-t Ossirianda ja ZZ ́t ei saa käsitleda üha ja sama isikuna. 87.Hageja väited, et kostjad I ja III on talle kahju tekitanud sellega, et OÜ Emelin võõrandas vahetult pärast ZZ surma osaühingule kuulunud 4 kinnistut, on asjakohatud. Kostjad on selgitanud, et kinnistud võõrandati täitemenetluse ajal 11.04.2012 kohtutäitur Krista Järveti järelevalve all. Kostjal I ei olnud kinnistute võõrandamisega mingisugust seost, sest nimetatud tehingud tehti mitu kuud enne ZZ pärandvara pankrotimenetluse algatamist 05.07.2012. Samuti polnud kostjal I võimalik esitada nõuet kinnistute tagasivõitmiseks, kuivõrd PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 110 – 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. OÜ Emelin poolne kinnistute võõrandamine ei ole käsitletav võlgniku tehingu ega toiminguna. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja käsitlus nagu saaks kogu OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin tegevust võrdsustada ZZ tegevusega ning nimetatud osaühingute vara käsitleda ZZ varana, on ebaõige.

21(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 88.Hageja väited, et kostja III võõrandas pahatahtlikult OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud ilma osanike nõusolekuta, on asjakohatud. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kinnistud võõrandati täitemenetluse ajal 11.04.2012 kohtutäitur Krista Järveti järelevalve all. Kohtule esitatud ühishüpoteegi seadmise lepingutest ja asjaõiguslepingutest (II köide, tl 103 – 116) nähtub, et OÜ-le Emelin kuulunud kinnistutele olid seatud hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks. Kostjad on kohtule selgitanud, et hüpoteegid tagasid laenulepingutest nr AEAN220310 ja AEAN-080410 tulenevaid kohustusi. OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud realiseeriti AS-i Alfatom Ehitus ees oleva võla katteks. Hageja väited, et eespool nimetatud laenulepingud olid võltsitud, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja I on 11.09.2018 vastuses selgitanud, et tal ei olnud alust laenulepingute ehtsuses kahelda. Eluliselt ei ole usutav, et täitemenetlus toimus võltsitud dokumentide alusel (IV köide, tl 63). 89.Hageja väited, et talle on tekkinud kahju seoses asjaoluga, et kostja I ei teinud midagi selleks, et teda võetaks ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks, on asjakohatud. Hageja väited, et ZZ ja tema pärijate suhtes kehtis kuni 07.02.2012 kehtinud TÜ Alfatom põhikiri, on asjakohatu. Kostja I on 28.10.2016 vastuses selgitanud, et surnud ühistu liikme pärandvara pankrotihaldur ei ole ühistu liikme pärija, tulundusühistuseadus ega ka TÜ Alfatom põhikiri ei näe ette ühistu liikme pärandvara pankrotihalduri ühistu liikmeks astumist peale liikme surma (II köide, tl 50). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ZZ pärijateks olid AA, NN ja LL, mitte pankrotihaldur Terje Eipre. Asjaolu, et Terje Eipre on ZZ pärandvara pankrotihaldur, ei tee temast ZZ pärijat. TÜS § 22 lg 1 kohaselt liikme surma korral liikmesus lõpeb. Vastavalt TÜS § 22 lg 2 põhikirjaga võib ette näha, et liikmesus läheb üle pärijatele või ühistu liikme perekonnaliikmetele või et ühistu võib surnud liikme asemele võtta liikmeks ühe või mitu pärijat. Liikmeks saamiseks peab pärija või perekonnaliige esitama avalduse. Kohtule esitatud 31.01.2013 avaldusest (II köide, tl 179) nähtuvalt on kostja I esitanud TÜ Alfatom juhatusele avalduse, milles palub end võtta surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks. Seega on kostja I, hoolimata asjaolust, et ta ei olnud surnud ZZ pärijaks, esitanud avalduse enda TÜ Alfatom liikmeks võtmiseks. TÜ Alfatom juhatuse 15.02.2013 otsuse (II köide, tl 181 – 182) kohaselt keeldus TÜ Alfatom juhatus ZZ pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre surnud ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks vastuvõtmisest ja otsustas välja maksta osamakse suurusega 105 000 Eesti krooni ehk 6710.72 eurot. TÜS § 33 lg 1 kohaselt liikmesuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Vastavalt TÜS § 33 lg 2 põhikirjaga võib ette näha, et liikmesuse lõppemisel ei tagastata osamaksu, vaid makstakse liikmele hüvitusena see osa varast, mille ta oleks saanud, kui ühistu oleks lõpetatud liikmelisuse lõppemise päeval. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali. Kostja I on 19.10.2018 kohtuistungil selgitanud, et TÜ Alfatom põhikiri ei näinud ette TÜS § 33 lg 2 sätestatud hüvitise väljamaksmise võimalust (IV köide, tl 120). Seega oli TÜ-l Alfatom kohustus tagastada osamaks vastavalt TÜS § 33 lg 1. Kostja 1 on kohtule esitatud vastuses selgitanud et osamaks tasuti pankrotivarasse 15.02.2013 (II köide, tl 50). Hageja väited, et kostja I oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et sundida TÜ Alfatom juhatust pankrotihaldurit surnud ZZ asemel tulundusühistu liikmeks võtma, on kohtu hinnangul asjakohatud. Tulundusühistuseadus ei näe ette võimalust, kuidas sundida tulundusühistut uusi liikmeid vastu võtma. 90.Kostja I on kohtule selgitanud, et ta võõrandas OÜ Ossirianda ja OÜ Emelin osad avalikul enampakkumisel, kus võisid osaleda kõik isikud, kes pidasid pakkumist enda jaoks soodsaks. Enampakkumisel osales üks isik (IV köide, tl 48). Kohus märgib, et vara turuväärtus tugineb eelkõige nõudlusel. Pankrotihaldur on selgitanud, et OÜ Ossirianda osa müüdi avalikul enampakkumisel hinnaga 1000 eurot ja OÜ Emelin osa hinnaga 1000 eurot, pakkumise tegi üksnes üks isik (II köide, tl 38 – 59). Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Ossirianda ja OÜ

22(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 Emelin osade väärtus oli nende müügi seisuga suurem kui 1000 eurot. Hageja väide, et nimetatud osaühingute osade väärtus oli suurem, on oletuslik ja paljasõnaline. Hageja on 19.10.2018 toimunud kohtuistungil möönnud, et OÜ Emelin, OÜ Ossirianda ja TÜ Alfatom osade väärtuse kindlakstegemiseks eksperthinnangut ei ole (IV köide, tl 115). Kohus märgib, et juhul, kui hageja on seisukohal, et osaühingu osade väärtus oli suurem halduri määratud alghinnast, oli hagejal kohustus antud asjaolu tõendada. Käesoleval juhul on tegemist hagimenetlusega, kus kumbki pool peab vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt TsMS § 230 lg 2 on tõendite esitamise kohustus menetlusosalisel. Kohus on nii 12.06.2018 kohtuistungil (III köide, tl 177 – 182) kui ka 19.10.2018 kohtuistungil (IV köide, tl 108 - 120) hagejale selgitanud, et tal tuleb oma nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid tõendada ja vastavate tõendite esitamise kohustus on hagejal. Kohus on andnud hagejale nii 12.06.2018 kui ka 19.10.2018 kohtuistungitel täiendavaid tähtaegu oma nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja seda teinud ei ole. 91.Hageja on seisukohal, et kostja I on talle kahju tekitanud, kuna jättis ZZ ja AA ühisvara jagamata, võimaldades AA ́l omandada vara, mille väärtus oli oluliselt suurem võrreldes pankrotivarasse üle antud varaga. Samuti loobus kostja I nõuetest AA vastu. Kohtu hinnangul on hageja väited paljasõnalised ja tõendamata. 92.Kostja I on kohtule selgitanud (IV köide, tl 121 – 123), et ta esitas ZZ pärijatele (s.o lesele ja alaealistele lastele) nõude vara üleandmiseks ZZ pärandvarasse, mille järgselt otsustasid ZZ pärijad AA, LL ja NN ning pankrotihaldur sõlmida 13.06.2013 Viru Maakohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku eelneval nõusolekul notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt andsid AA, LL ja NN vabatahtlikult pankrotipessa üle erineva vara. Kokkuleppega ei saanud AA mitte üksnes vara, vaid temale jäid ka kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et juhul, kui kostja I ei oleks AA ́ga kokkulepet sõlminud, oleks pankrotivara väärtus tõusnud. Kostja I sõlmis kokkuleppe võlausaldajate nõusolekul (II köide, tl 205 – 209) ja kohtu heakskiidul (II köide, tl 202 – 204). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja I rikkus kokkuleppe sõlmimisel oma kohustusi. Hageja apellatsioonkaebus 93.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse. Apellandi arvates, menetluse raames on tõendatud, et haldur Terje Eipre on Pankrotiseaduse § 55 lg.1,2,3 sätestatud kohustusi rikkunud, s.h. jättes välja selgitamata võlausaldajate nõuded, jättis valitsemata pankrotivara, korraldamata selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Pankrotitoimkonna liikmetest kostjad jätsid kaitsmata kõigi võlausaldajate huvid, valvamata halduri tegevuse üle ja jätsid täitmata muud seadusest tulenevad ülesanded. Vastused apellatsioonkaebusele 94.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 95.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 96.Asja materjalidest nähtub, et: -06.01.2012 suri ZZ.

23(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 -ZZ pärijateks olid abikaasa AA, tütar LL ja tütar NN ning pärandvara läks igale pärijale üle 1/3 mõttelises osas ( IV kd, tlk 72). -Narva notar Sergei Nikonovi poolt väljaantud omandiõiguse tunnistuse (IV kd, tlk 73) järgi kuuluvad AA ja 06.01.2012 surnud ZZ kui endiste abikaasade ühisvara hulka: Korteriomand nr 14, Malmi tn 6, Narva linn; Korteriomand nr 13, asukohaga Malmi tn 6, Narva linn; Kinnistu asukohaga Nurme tn 23, Narva-Jõesuu linn; Osa nimiväärtusega 25 000 eurot osaühingus H.B.C Kinnisvara Osaühing; Osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni osaühingus Emelin; Osa nimiväärtusega 195 000 Eesti krooni osaühingus Ossiranda; Osa nimiväärtusega 2 500 eurot osaühingus Helen Beauty Concept; Osa summas 105 000 Eesti krooni Tulundusühistus Alfatom, mis on registreeritud ZZ nimele; Osa summas 5 000 Eesti krooni Tulundusühistus Alfatom, mis on registreeritud AA nimele. -Viru Maakohtu 09.10.2012 määrusega kuulutati välja ZZ pärandvara pankrot ja pankrotihalduriks määrati Terje Eipre. -ZZ pärandvara (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3liikmeline pankrotitoimkond, kuhu kuulusid YY, DD ja CC (I kd, tlk 23-33). -Viru Maakohtu 31.03.2016 määrusega kinnitati jaotusettepanek, mille järgi on hageja tunnustatud nõude (II järgu nõue summas 156 361,64 eurot) jaotis 79,09% ( II kd, tlk 194197). -Hageja nõue on ZZ pärandvara pankrotimenetluses rahuldatud summas 7 228,20 euro ulatuses põhjusel, et rohkem vara pankrotipesas ei ole.

97.Hageja on seisukohal, et kostjate tegevus/tegevusetus põhjustas olukorra, et hageja nõuet ei olnud võimalik pankrotimenetluses suurema summa ulatuses rahuldada, kuigi pärandvara tegelik väärtus moodustas 304 532 eurot. Pankrotihaldur Terje Eipre rikkus hageja arvates Pankrotiseaduse § 55 lg.1,2,3 sätestatud kohustusi, s.h. jättis välja selgitamata võlausalajate nõuded, jättis valitsemata pankrotivara, korraldamata selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Pankrotitoimkonna liikmetest kostjad jätsid kaitsmata kõigi võlausaldajate huvid, valvamata halduri tegevuse üle ja jätsid täitmata muud seadusest tulenevad ülesanded. 98.Esiteks on hageja seisukohal, et kostja I on talle kahju tekitanud, kuna jättis ZZ ja AA ühisvara jagamata, võimaldades AA ́l omandada vara, mille väärtus oli oluliselt suurem, võrreldes pankrotivarasse üle antud varaga. Samuti loobus kostja I nõuetest AA vastu. Maakohus selget seisukohta selles, kas ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti või mitte, esitanud ei ole, kuid varade ja kohustuste jaotumist võrdselt pankrotipesa ja üleelanud abikaasa vahel on maakohus käsitlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendusi tuleb osaliselt muuta. 99.PankrS § 55 lg 3 p 1 järgi haldur selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. PankrS § 126 lg-te 1 ja 3 kohaselt koostab pankrotihaldur pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara nimekirja, kus tuleb eraldi märkida vara, mille välistamist pankrotivarast nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis (vt ka Riigikohtu 6. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1103-07, p-d 18‒23). Arvestades seda, et halduri ülesanded hõlmavad pankrotivara koosseisu väljaselgitamist, oli käesolevas asjas eelkõige halduri ülesanne leppida kokku ZZ ja tema abikaasa ühisvara jagamises kohtuväliselt või esitada vajaduse korral PankrS § 122 lg 1 alusel ühisvara jagamise nõue. PankrS § 122 lg 1 ei anna haldurile kaalutlusõigust jätta kokkuleppel

24(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 või nõuet esitades abikaasade ühisvara jagamata. Ringkonnakohtu arvtes on pankrotihalduri ja AA vahel ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimine tõendatud. Ringkonnakohus avaldab oma seisukoha põhjendused alljärgnevalt, hinnates ka seda, kas hageja väited, et vara jagati AA kasuks ning pankrotipesa kahjuks on põhjendatud.

100.Kostja I väidetest nähtuvalt (IV köide, tl 121 – 123) esitas ta ZZ pärijatele (s.o lesele ja alaealistele lastele) nõude vara üleandmiseks ZZ pärandvarasse, mille järgselt otsustasid ZZ pärijad AA, LL ja NN ning pankrotihaldur sõlmida 13.06.2013 Viru Maakohtu ja võlausaldajate üldkoosoleku eelneval nõusolekul notariaalse kokkuleppe, mille kohaselt andsid AA, LL ja NN vabatahtlikult pankrotipessa üle: -korteriomandi asukohtaga Rahu 18-5, Narva; -kinnistu asukohaga Nurme 23, Narva-Jõesuu; -korteriomandi asukohaga Malmi 6-13, Narva; -korteriomandi asukohaga Malmi 6-14, Narva; -OÜ Emelin osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni ehk 2556,47 eurot; -OÜ Ossirianda osa nimiväärtusega 195 000 Eesti krooni ehk 12 462,77 eurot ja -osa summas 105 000 Eesti krooni ehk 6710,72 eurot, mis oli registreeritud ZZ nimele TÜ-s Alfatom. Sama tehinguga leppisid AA, LL ja NN ning kostja I kokku, et ZZ pankrotivara hulka ei kuulu: -osa nimiväärtusega 25 000 eurot H.B.C Kinnisvara OÜ-s ja -osa nimiväärtusega 2 500 eurot OÜ-s Helen Beauty Concept. Täiendavalt lepiti kokku, et pankrotihaldur loobub pärandaja pärandvara pankrotimenetluses kohtule tagasivõitmise hagi esitamisest korteriomandi, asukohaga Rahu 18-6, Narva linn, tagasivõitmiseks abikaasade ühisvara hulka. Korteriomandi omanikuks oli kokkuleppe sõlmimise ajal OO, kes oli AA ema. Samuti lepiti kokku, et pankrotihaldur loobub ZZ ja AA abielu kestel omandatud koduse vara, mis koosneb mööblist ja isiklikest asjadest asukohaga Rahu 18-5, Narva linn, nõudmisest pankrotipessa.
101.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et osaliselt jagati ühisvara 13.06.2013 kokkuleppega. Nimetatud kokkuleppega (I kd, tlk 62-71) jagati osad järgnevates äriühingutes: OÜ Emelin, OÜ Ossiranda, H.B.C.Kinnisvara OÜ, OÜ Helen Beauty Concept. Jagati ka TÜ Alfaton osadega seonduv ning saavutati kokkulepe selles, et Rahu tn 18-6, Narva asuva korteriomandi suhtes tagasivõitmise hagi ei esitata ja lepiti kokku Rahu tn 18-5, Narva asuvas korteris asuva vallasvara väärtusega 10 000 eurot jagamise küsimus. Asjaolu, et nimetatud kokkuleppe poolteks olid ka abikaasa kõrval alaealised lapsed, tulenes sellest, et pärijad sh alaealised olid registritesse, näiteks OÜ Ossiranda ja OÜ Emelin osade omanikena juba sisse kantud (I kd, tlk 75 ja 78).
102.Asjas puudub ülejäänud ühisvara jagamise osas kirjalik kokkulepe, kuid asja materjalidest nähtuvalt halduri ja AA vahel ühisvara jagamiseks kokkulepe sõlmiti. Nimelt vaidlus puudub selles, et korteriomandid Rahu tn 18-5, Narva, Malmi tn 6-13, Narva, Malmi tn 6-14, Narva ja Nurme tn 23, Narva anti AA poolt pärandvara pankrotipessa (kuigi notariaalselt tehinguid asja materjalidest nähtuvalt ei sõlmitud), sest haldur on need müünud 11.01.2013 enampakkumisel ja saanud nimetatud kinnistute eest 150 000 eurot (II kd, tlk 185). 103.Ühisvara jagamise tulemusel jäi pankrotipesa kohustusteks ka 26.10.2005 AS SEB Pank, ZZ ja AA vahel sõlmitud laenulepingust nr L050026969 tulenev kohustus, mis pankroti väljakuulutamise seisuga oli 62 980,87 eurot ja 24.07.2007 AS SEB Pank ja ZZ vahel

25(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 sõlmitud laenulepingust nr L070040333 ning sellele sõlmitud lisadest tulenev kohustus, mis pankroti väljakuulutamise seisuga oli 82 124,35 eurot ja 31.08.2006 AS SEB Pank ja ZZ vahel sõlmitud krediitkaardilepingust tulenev kohustus, mille suurus pankroti väljakuulutamise seisuga oli 3 565,47 eurot. Nimetatu nähtub AS SEB Pank pankrotimenetluses tunnustatud nõude suurusest ja nõudeavaldusest (IV kd, tlk 136 ja 137), mille kohaselt moodustub panga nõue ZZ pärandvara pankrotimenetluses 26.10.2005 AS SEB Pank, ZZ ja AA vahel sõlmitud laenulepingust nr L050026969 tulenevast nõudest 62 980,87 eurot ja 24.07.2007 AS SEB Pank ja ZZ vahel sõlmitud laenulepingust nr L070040333 ning sellele sõlmitud lisadest tulenevast nõudest 82 124,35 eurot ja 31.08.2006 AS SEB Pank ja ZZ vahel sõlmitud krediitkaardilepingust tulenevast nõudest 3 565,47 eurot. Nõudeavalduses märgitud nõuded tunnustati I rahuldamisjärgu nõudena, kuna laenulepingutest ja krediitkaardilepingutest tulenevaid nõudeid tagasid korteriomandid asukohaga Rahu tn 18-5, Narva, Malmi tn 6-13, Narva, Malmi tn 6-14, Narva ja kinnistu Nurme tn 23, Narva seatud hüpoteegid. Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt kuulus AS-ile SEB Pank väljamaksmisele 127 500 eurot ehk 85%, ülejäänud 15% jäi pankrotimenetluse kulude katteks (II kd, tlk 185).

104.Kostja I väidete kohaselt jäi AA kohustuseks ka osaliselt laenulepingust L050026969 tuleneva võlgnevuse tasumise kohustus. Ringkonnakohus märgib, et ühisvara jagamise tulemusel selline kohustus AA-le jääda ei saanud. Vähemalt ei nähtu, et ühisvara jagamisel poolte sisesuhtes oleks kokkuleppele püütud jõuda pangaga kohustuse üleminekuks osaliselt AA-le, sest oma nõudeavalduses tõi AS SEB Pank esile laenulepingutest ja krediidilepingutest tulenevate koguvõlgnevuste suuruse ja need nõuded tunnustati pärandvara pankrotimenetluses. AS SEB Pank esitas AA vastu hagi laenulepingust L050026969 tuleneva võlgnevuse tagastamise nõude 17.09.2015 (IV kd, tlk 139) summas 20 519,66 eurot ning AA võttis hagi õigeks, kuid selleks hetkeks oli pärandvara pankrotimenetluses juba jaotusettepanek kinnitatud (II kd, 184-193) ning AS-il SEB Pank teada, et pankrotivarast ta oma nõuet täies ulatuses rahuldada ei saa. Seega, kuigi lõpptulemusena jäi ühisvaras lasuv kohustus osaliselt AA kanda, ei ole tõendatud see, et nimetatud kohustuse võtmine toimus ühisvara jagamise käigus. Siiski ei ole võimalik ühisvara jagamisel seonduvalt laenulepingutest tuleneva kohustuste võtmisega pärandvara pankrotipesale tuvastada pankrotihalduri kohustuste rikkumist, sest kõik laenulepingute tagatiseks seatud hüpoteekidega koormatud kinnistud anti samuti üle pankrotivarasse. Seega, kuigi asjas ei ole esile toodud, mis põhjusel ja milliste tõendite alusel leidis haldur, et osaliselt on abielu ajal võetud kohustused ZZ lahuskohustused ning millisel põhjusel jäi ühisvara jagamise käigus kõik pangaga sõlmitud krediidilepingutest tulenevad kohustused pankrotipesa kanda, ei saa haldurile ette heita oma kohustuste rikkumist, sest kõikide kohustuste katteks anti pankrotipesale üle ühisvarasse kuuluvad korteriomandid ja kinnistu ning arvestada tuleb ka seda, et lõpptulemusena jäi pärandaja üleelanud abikaasa kohustuseks ka osaliselt pangaga sõlmitud laenulepingust L050026969 tulenev kohustus. 105.Nagu eelpool esile toodud jagati ühisvarasse kuuluvad OÜ Emelin, OÜ Ossiranda, H.B.C.Kinnisvara OÜ, OÜ Helen Beauty Concept, TÜ Alfaton osad 13.06.2013 kokkuleppega. Hageja on seisukohal, et selle kokkuleppe sõlmimisega rikkus kostja I oma kohustusi, kuna AA-le jäi suurem osa jagatavast varast. Ringkonnakohus hageja väitega ei nõustu.
106.13.06.2013 kokkuleppega jäid osa ühisvarasse kuuluvatest jagatavatest osadest varana pankrotipessa ja osa sai endale AA. Apellatsioonkaebuses väidab hageja et 13.06.2013 tehingu raames sai AA 37 500 euro ulatuses rohkem vara, võrreldes sellega, mis laekus pankrotipessa. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole jagatud varade väärtuse võrdlemisel

26(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 lähtunud ühesugustest algandmetest. Nimelt, AA-le jäänud osade puhul on hageja lähtunud nimiväärtusest, pankrotipessa jäänud osade väärtuse puhul aga sellest, millise hinnaga oli neid võimalik müüa. Selliselt on hageja arvestanud võimaliku kahju tekkimise võrreldamatute algandmete põhjal. Kui arvestada sellega, et ühisvara jagamisel pankrotipessa jäänud osade väärtus oli väike ja nende konkreetne väärtus selgus võõrandamisel, siis ei saa ka AA-le jäänud osade väärtuse arvestamisel lähtuda vaid nimiväärtusest. Ringkonnakohus osutab, et pankrotipessa jäänud osade nimiväärtus oli samuti kordades uurem võrreldes summaga, mis laekus hilisemalt nende võõrandamisel. Lisaks osutab ringkonnakohus, et kostja I väidete järgi olid AA omandisse jäänud osad väheväärtuslikud. Asjas ei nähtu, et teostatud oleks nende osade väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiis aga kuivõrd hageja enda hagiavalduses esitatud väidete järgi toimus äriühingute H.B.C.Kinnisvara OÜ ja OÜ Helen Beauty Concept likvideerimismenetlus, siis võib lugeda kostja I väiteid põhjendatuks. Kahju tekkimise ja kostja I kohustuste rikkumist pidi asjas tõendama hageja. Asjaolu, et ühingute osade jaotamisel kalduti ühisvara jagamisel kõrvale võrdsuse prinsiibist, tuli samuti tõendada hagejal. Kuivõrd võrreldavaid väärtusi osade kohta ei ole hageja esile toonud, ei saa ka põhjendatuks lugeda hageja väidet, et osade jaotamisega tekitas kostja kahju.

107.Põhjendatud ei ole hageja väide, et Alfatom TÜ osa eest, mis oli ZZ nimel, laekus liikmesuse väljaarvamisel ainult 50 %. Kostja I väidete järgi laekus pankrotipessa saadust 100% ehk 6 710,72 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on see väide tõendatud, kuivõrd see summa fikseeriti jaotusettepaneku kinnitamisel ning läks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (II kd, tlk 189).
108.Ringkonnakohtu arvates on veenvad kostja I väited ka selles, miks ta loobus Rahu tn 186, Narva asuva korteriomandi suhtes tagasivõitmisest. Nimetatud korteriomand läks kolmanda isiku omandisse müügi teel, mitte kinkelepingu teel. Kuigi müügihind ei vastanud turuväärtusele, võis eeldada, et tagasivõitmisest tekkinud kasu pankrotipesale on väike. Ringkonnakohtu arvates ei saa ette heita ka ühisvaraks olnud vallasvara jätmist AAle. Ringkonnakohus osutab, et hageja on keskendunud ebaõigesti ainult 13.06.2013 tehingus fikseeritud ühisvara jaotamisele, jättes kõrvale selle, et tegelikult lepiti kokku ka muude varade ja kohustuste jagamises. Arvestades ühisvara jagamise kokkulepet kogumis ei saa ringkonnakohtu arvates kostjale I hageja poolt etteheidetut toetada. Tõendamata on nii kahju tekkimine, kui ka kostja I süüline tegu.
109.Hageja väidete järgi tekitas kostja I hagejale kahju ka sellega, et ei vaidlustanud tehinguid, millega müüdi OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud. Nimelt nähtub asja materjalidest, et vahetult peale ZZ surma kuulus OÜ-le Emelin neli kinnistut (registriosa nr 18937701, 22430901, 3637302 ja 6873402), millised võõrandati 11.04.2012.a, st enne kui kuulutati välja ZZ pärandvara pankrot. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga selles, et kostja I ei saanud kinnistute osas esitada tagasivõitmise hagi. Sellele kostja I kohustuse rikkumisele on aga hageja tuginenud. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõtmisel käesoleva seaduse §-des 110 – 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja ekslikult arvanud, et kostja I saab pärandvara pankrotimenetluses tagasi võita ka OÜ Emelin poolt võõrandatud vara, kuid nimetatud äriühing ei ole pankrotiasjas võlgnikuks.
110.Lisaks ei nähtu, et kinnistute müügiga oleks tekitatud OÜ-le Emelin kahju. Asja materjalidele lisatud ühishüpoteegi seadmise lepingutest ja asjaõiguslepingutest (II köide, tl 103 – 116) nähtub, et OÜ-le Emelin kuulunud kinnistutele olid seatud hüpoteegid AS Alfatom Ehitus kasuks. Hüpoteegi seadmise lepingutest nähtuvalt tagasid hüpoteegid mh

27(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 laenulepingutest nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 tulenevaid kohustusi. Asjas puudub vaidlus, et laenulepingutest tulenevad nõuded olid muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda maakohtuga selles, et hageja väited, mille kohaselt olid nimetatud laenulepingud võltsitud, on paljasõnalised ja tõendamata. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et maakohus jättis ebaõigesti laenulepingute nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 suhtes ekspertiisi läbi viimata, kuigi hageja tugines nende võltsitusele. Ringkonnakohtus sellist taotlust esitatud ei ole, lisaks ei ole hageja nimetatud laenulepingute võltsituse vastuväide ka veenev alljärgnevatel põhjustel. 05.10.2010 notariaalselt tõestatud ühishüpoteekide seadmise ja asjaõiguslepingutes esindas OÜ-t Emelin ZZ ning lepingutes on viidatud, et nad tagavad lisaks konkreetselt laenulepingutest nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 tulenevate kohustuste täitmist ka Alfatom Ehitus AS nõudeid OÜ Emelin vastu. Hüpoteegilepingud pöörati sundtäitmisele laenulepingutest nr AEAN-220310 ja AEAN-080410 tulenevate võlgnevuste katteks. Hageja väited, et kinnistud realiseeriti AS Alfatom Ehitus ees mitteeksisteeriva võla katteks ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et et kuna laenulepingutest tulenev laen ei laekunud OÜ Emelin arvele, siis ei olnud võlgnevust tekkinud. Ringkonnakohus osutab, et OÜ Emelin tagas oma kinnistutele seatud hüpoteekidega AS Alfatom Ehitus ja ÕÕu vahel sõlmitud laenulepingutest nr AEAN-220310 ja AEAN080410 tulenevat laenude tagastamise nõuet ning asjas on tõendatud, et vastavalt laenulepingute poolte kokkuleppele tasuti laenusaajale lepingutes märgitud laenusummad tema arveldusarvele (II kd, tlk 127-128).

111.Hageja on esile toonud, et ostja müüs algselt OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud edasi ning järgnevalt toimus aastate jooksul mitmeid kordi kinnistute edasimüük, millest nähtub, et kinnistute eest oleks saanud rohkem raha kui OÜ-le Emelin laekus. Asja materjalidest nähtuvalt realiseeriti OÜ Emelin kinnistud täitemenetluses kohtutäitur Krista Järveti järelevalve all (täiteasi nr 167/2012/663). Ringkonnakohus osutab, et kinnistute hinna kujunemisel tuleb sellega arvestada, et täitemenetluses võib vara hind osutuda mõnevõrra väiksemaks ajalise ressursi piiratuse tõttu. Nimelt ei saa täitemenetluses arvestada ainult võlgniku huviga viia täitemenetlus läbi pikema aja jooksul, lootuses saada müüdava vara eest võimalikult kõrge hind, arvestada tuleb ka võlausaldaja huviga viia täitemenetlus läbi mõistliku aja jooksul. Lisakas osutab ringkonnakohus asjaolule, et hageja ei ole menetluses esile toonud ega tõendanud kohtutäituri eksimusi täitemenetluse läbiviimisel. See on aga eelduseks, et tuvastada, kas kostja I on jätnud midagi tegemata oma kohustuste täitmisel.
112.Hageja heidab apellatsioonkaebuses kostjale 1 ette, et ta oleks pidanud OÜ-le Emelin määrama uue juhatuse liikme ning selle kaudu oleks olnud tagatud äriühingu vara säilimine. Ringkonnakohus osutab, et OÜ Emelin kinnistud võõrandati neil lasuvate hüpoteekide tõttu, kuna need tagasid laenusaaja võlgnevust 11.04.2012, kuid pärandvara pankrot kuulutati välja 09.10.2012. Seega, ainuüksi senise juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valimine peale pärandvara pankroti väljakuulutamist, ei oleks kinnistuid OÜ Emelin omandisse tagasi toonud. Täitemenetluse alustamise seisuga oli kolmandal isikul AS-i Alfatom Ehitus ees võlgnevus 42 549,71 eurot. Seega kõik OÜ-le Emelin kuulunud kinnistud, mida nimetatud võlgnevus tagas, realiseeriti AS-i Alfatom Ehitus ees oleva võla katteks. 113.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis analüüsimata ka hageja väite, et OÜ Ossiranda ainus juhatuse liige YY tegi OÜ Ossiranda huvisid kahjustavaid tehinguid, võõrandades OÜ Ossiranda omandis olevad kinnistud näilikest laenulepingutest tulenevate nõuete katteks. Ringkonnakohus selle väitega nõustuda ei saa, et maakohus on jätnud hageja

28(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 väite analüüsimata, sest maakohus on hageja väidet otsuses käsitlenud. Asjaolu, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu seisukoht on ebaõige.

114.Asjas on esitatud tsiviilasjas 2-13-7390 28.03.2013 tehtud määrus (I kd, tlk 245-248) kompromissi kinnitamise kohta OÜ Investkapital ja OÜ Ossiranda vahel, millega kostja OÜ Ossiranda tunnistas võlgnevust 503 724,96 eurot, mis on tekkinud 01.04.2010 laenulepingust nr AEO-010410. Tsiviilasjas nr 2-13-7390 kompromissi kinnitava määruse kohaselt andis OÜ Ossiranda võlgnevuse 12 000 euro katteks võlausaldajale üle järgmised ehitised: NarvaJõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus”, ehitisregistri number 1180091, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus”, ehitisregistri number 118009149, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „magamiskorpus nr 3”, ehitisregistri number 118009150, Ida-Viru maakonnas, Narva-Jõesuu linnas, Metsa tn 11 asuv ehitis nimetusega „administratiivhoone”, ehitisregistri number 118009151. Kompromisslepingus fikseeriti ka, et kostja võlgneb hagejale 491 224,96 eurot (tlk 245-248). Asja materjalidest nähtub lisaks, et 31.05.2013 esitas OÜ Investkapital OÜ Ossirianda vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes summas 317 000 eurot (I kd, tlk 222-224). Nõude aluseks oli OÜ Ossiranda ja AS Alfatom Ehitus vahel sõlmitud laenulepingust nr AEO-010410 tulenev kohustus. 12.06.2013 määrusega võeti nimetatud hagi menetlusse ning alustati tsiviilasjas nr 2-13-37619 menetlust (I kd, tlk 225-228). 13.06.2013 võttis OÜ Ossirianda hagi õigeks (I kd, tlk 231-233). 14.06.2013 esitasid OÜ Ossiranda ja OÜ Investkapital esindajad kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu (I kd, tlk 236-239), mis kinnitati kohtu poolt 19.06.2013 määrusega (I kd, tlk 240-244). Selle määruse kohaselt sai OÜ Investkapital kostjalt OÜ-lt Ossiranda võlgnevuse katteks OÜ Ossirandale kuulunud järgmised kinnisasjad: Rakvere tn 34-6, Narva linn asuv korteriomand; Vahtra tn 5, Narva linn asuv kinnistu; Energia tn 1, Narva linn asuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum M5; Energia tn 1, Narva linn asuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum M6; Energia tn 1, Narva linn asuv korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum 7. Kompromisslepingutes oli märgitud ka OÜ-le Ossiranda kuuluva iga vara hind. Hageja väidete järgi oli vara suurema väärtusega, kuid asjast ei nähtu, et hageja oleks seda tõendanud. Sellest tulenevalt ei saa väita, et tegemist oli OÜ Ossiranda jaoks kahjulike kokkulepetega. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et kui vara anti üle võlgnevuse katteks ei saa kostjale ette heita, et ta ei teinud midagi kinnistute üleandmise takstamiseks või kinnistute tagasivõitmiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu hageja põhjendused selle kohta, et OÜ-l Ossiranda AS Alfatom Ehitus ees võlgnevus puudus. Asjas ei vaielda selle üle, et laenuleping sõlmiti ZZ eluajal ja tema oli tehingus OÜ Ossiranda esindaja. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et OÜ Ossiranda omandis olnud kinnistud võõrandati näilikust laenulepingust tulenevate nõuete katteks. Hageja põhjendab seejuures, et näilikuks muudab hageja arvates laenulepingu see, et peale ZZ surma loovutati nõue OÜ-le Tamali Kinnisvara ja seejärel OÜ-le Investkapital, kusjuures ebaseaduslikkusele viitab ka see, et OÜ Ossiranda tunnistas OÜ Investkapital poolt esitatud hagi. Ringkonnakohus on seisukohal, et nõude loovutamine ja hagi õigeks võtmine ei muuda nõuet põhjendamatuks.
115.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väited, mille kohaselt oli OÜ Emelin ja OÜ Ossirianda osade väärtus oli suurem, kui nende müügist saadud summa, on paljasõnalised ja tõendamata. Pankrotimenetluse käigus müüdi nimetatud äriühingute osad avalikul enampakkumisel. Eeldada tuleb, et avalikul enampakkumisel selgub vara turuhind. Hageja pole esile toonud, et kostja I rikkus osade müügiprotsessis selliseid kohustusi, mille tõttu ei kujunenud enampakkumise käigus osade tegelik väärtus õiglaselt. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et ajutise halduri aruandes toodud ajutise halduri esialgne hinnang vara väärtusele ei oma tõenduslikku tähendust ja seda ei saa vara turuhinna kujunemisel aluseks

29(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 võtta. Reaalselt toimus juriidilise isiku osade väärtuse hindamine pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist.

116.Apellatsioonkaebuses väidab hageja ka seda, et 01.06.2012 andis OÜ Ossiranda TÜ-le Alfatom Ehitus kasutusse äriruumid ja selle tõttu teenis OÜ Ossiranda teistele äriühingutele kasu. Kuidas nimetatud tegevus tõi hagejale kahju ja mida saab seejuures ette heita kostjale I ning millistest äriruumidest, millise ajavahemiku jooksul kasutusse andmisest üldse juttu on, seda hageja pole esile toonud. Seega ei saa hageja väiteid põhjendatuks lugeda.
117.Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtuga selles, et kostjale I ei saa ette heita hageja väidetut, et talle on tekkinud kahju seoses asjaoluga, et kostja I ei teinud midagi selleks, et teda võetaks ZZ asemel TÜ Alfatom liikmeks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja I tegevust ja leidnud, et hageja poolt etteheidetu ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga (maakohtu otsuse lk 27), ei pea ta vajalikuks maakohtu esitatut korrata.
118.Apellatsioonkaebuses heidab hageja pankrotihaldurile ette ka seda, et ta jättis OÜ Emelin, OÜ Alfatom-Ehitus ja OÜ Servin Arendus nõuete kontrolli teostamata. Hagiavalduses tugines hageja sellele, et haldur rikkus kohustusi, määrates nimetatud võlausaldajatele hääled ning selles, et haldur ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul nõuetele vastu. Hagis väitis hageja, et nimetatud äriühingute nõuded on näilikud ja tõendamata. Maakohus andis otsuses hinnangu vaid hageja väitele, mis puudutas häälte määramist. Selles osas luges maakohus põhjendatuks häälte määramise, kuna need läbisid kohtuliku kontrolli. Maakohtu seisukohaga häälte määramise osas nõustub ringkonnakohus täielikult ning ei korda neid. Samas ei käsitlenud maakohus otsuses hageja väidet, et haldur jättis põhjendamatult eelviidatud 3 äriühingu nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaidlemata. Siiski ei muuda see ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuse lõppjäreldust, sest asjast ei nähtu, kuidas halduri tegevusetus tõi kaasa kahju. Hageja vaidles edukalt nimetatud äriühingute hagidele nõude tunnustamiseks vastu (I kd, tlk 260-275) ning selle tulemusena ei olnud loetletud äriühingud enam pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajad.
119.Hageja väidab, et pankrotimenetluse ajal olid pankrotihaldur ja toimkonna liige DD omavahel seotud ja sõltuvuses, millega rikuti Pankrotiseaduse § 74 lg 1, kuna pankrotimenetluse ajal alustasid pankrotihaldur Terje Eipre ja pankrotitoimkonna liige DD koostööd, mille raames andis Terje Eipre DD-le patrooni nõusoleku advokatuuri liikmeks kandideerimiseks. Kostja IV on seisukohal, et nõusoleku andmine Terje Eipre poolt DD patrooniks olla, ei tähenda, et kostja IV oli sõltuvuses pankrotihaldurist, sest nõusoleku andmine ei kohusta nõusoleku andnud isikut või nõusoleku saanud isikut tegutseda teineteise huvides. Enne advokaatuuri liikmeks saamist (10.02.2015) esitas kostja IV pankrotihaldurile avalduse, milles ta teatab, et ei täida enam toimkonna liikme ülesandeid. Pärast avalduse esitamist ei osalenud kostja IV enam toimkonna liikmete koosolekutel ja ülesannete täitmisel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldur on pankrotitoimkonna liikme patrooniks advokatuuri liikmeks kandideerimisel tuleb jaatada sõltuvussuhte olemasolu. Siiski ei anna see asjaolu lugeda hageja kahjunõuet põhjendatuks.
120.Asja materjalidest nähtuvalt leiab hageja, et kuna ühisvara jagamise käigus pankrotipessa jäänud ühingute osade väärtus osutus nende nimiväärtusest pärandvara inventuuri aktis ja ajutise halduri poolt antud hinnangus väiksemaks, samas olid nimetatud äriühingutele kuulunud kinnistute võõrandamisega seotud pankrotitoimkonna liikmed (küll ajal, kui pankrotitoimkonda ei olnud moodustatud ja osaliselt ka ajal, kui pärandvara pankrot oli välja

30(31)

Tsiviilasi nr: 2-16-10526 kuulutamata), siis tehti nimetatud äriühingute jaoks kahjulikke tehinguid. Hageja seisukoha järgi, kuna kostja I midagi kinnistute võõrandamise takistamiseks/tagasivõitmiseks ei teinud, rikkus ta oma kohustusi, mis tõi kaasa hagejale kahju. PankrS § 63 lg 1 haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Hagejal tuli käesolevas asjas tõendada, et talle on tekkinud kahju ning selle põhjustas kostja I poolt oma kohustuste rikkumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid aluse osaliselt või täielikult hagi rahuldada. Hagejale asjaolude täpsustamise ja tõendamise vajadust on maakohus põhjalikult hagejale selgitanud 12.06.2018 toimunud istungil. Hageja on sellest aru saanud, paludes täpsustuste esitamiseks aega 1,5 kuud. Kohus rahuldas hageja taotluse, kuid sellele järgnesid täpsustused, milles nii kahju suuruse arvestused kui ka kostja I kohustuste rikkumine on jäänud valdavas osas abstraktseks. Asjas nähtub läbivalt, et kostjad II, III, ja IV olid seotud ZZ-ga erinevate äriühingute ja nendega seotud tehingute kaudu juba ZZ eluajal ning ainuüksi sellega, et kostjad II, III ja IV jätkasid nimetatud äriühingutes tehingute tegemist ka peale ZZ surma, ei saa hagejale kahju tekkimist tõendada.

121.Kuna asjas esiletoodud asjaoludel, saaks toimkonna liikmete vastu esitatud kahju nõuet analüüsida alles siis, kui tõendamist leiaks halduri vastu esitatud kahjunõude põhjendatus, kuivõrd hageja tugineb toimkonna liikmete kohustuse rikkumisena sellele, et toimkond kiitis halduri tegevuse heaks, siis on maakohus põhjendatult jätnud ka kostjate II, III ja IV vastu esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 122.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

31(31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja