XX kaebus kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2018 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 05.03.2018 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta XX kanda. Tallinna kohtutäitur Katrin Velletil puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
4.Vabastada XX riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.26.02.2018 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit läbi vaatama avaldaja 08.02.2018 kaebust eelnimetatud täiteasjades 04.02.2018 arestimisaktide tühistamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et kohtutäitur lahendas avaldaja 08.02.2018 kaebuse 13.02.2018 vastuses avaldusele, palus avaldaja tühistada kohtutäituri 13.02.2018 otsuse ja tühistada kohtutäituri 04.02.2018 otsused/arestimise aktid. Lisaks palus avaldaja jätta kohaldamata täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja tunnistada selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732. Avaldaja on töövõimetu ja temale on määratud osaline töövõimetus kuni 09.07.2020. Avaldaja sissetulek on töövõimetoetus 208 eurot kuus ning ta saab lisaks Tallinna Linnavalitsuselt hüvitist ravimite ostmiseks. Avaldaja elab munitsipaalkorteris, mille kommunaalkulude ja üüri arve on 267 eurot. Kohtutäitur edastas Eesti Töötukassale 04.02.2018 arestimise aktid täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732, millega arestis 20% töövõimetoetusest. Avaldaja esitas 08.02.2018 kohtutäiturile kaebuse, milles palus arestimisaktid tühistada. Kohtutäitur saatis 13.02.2018 avaldajale vastuse, milles teatas, et ei rahulda avaldaja taotlust sissetulekust kinnipeetava osa 20% vähendamiseks või vabastamiseks, põhjendades seda viitega TMS § 132 lg-le 12. Avaldaja esitas 16.02.2018 korduvalt avalduse, milles palus läbi vaadata tema 08.02.2018 kaebuse TMS § 217 alusel. Kohtutäitur jättis kaebuse tähelepanuta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 05.03.2018 määrusega kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732 menetlusse võtmata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja märkis, et kohtutäituril menetluskulud puuduvad.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 alusel on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit läbi vaatama kaebaja 08.02.2018 kaebus, millega kaebaja palub tühistada arestimise aktid. Kohtutäitur on 13.02.2018 esitanud vastuse kaebaja 08.02.2018 avaldusele, milles on märkinud, et kaebaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Avaldaja poolt käesolevas asjas esitatud avalduse lahendamine ei ole TMS § 11 lg 1 p 4 ja § 218 lg 1 alusel kohtu pädevuses, kuna kohtul on võimalik lahendada üksnes kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebusi. Kohtutäituri 13.02.2018 vastus ei ole käsitletav kohtutäituri otsusena TsMS § 218 lg 1 ja § 11 lg 1 p 4 mõttes. Samuti ei tulene kohtule täitemenetluse seadustikust pädevust kohtutäituri
kohustamiseks täiteasjades esitatud kaebuste läbivaatamiseks. Lähtuvalt eeltoodust keeldus kohus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Määruskaebus
5.21.03.2018 esitas avaldaja Harju Maakohtu 05.03.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 04.02.2018 otsused/arestimise aktid täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732. Lisaks palus avaldaja jätta kohaldamata TMS § 132 lg 12 ja tunnistada selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
6.Määruskaebuse kohaselt on kohtutäituri 13.02.2018 vastus käsitletav kohtutäituri otsusena. See tuleb ka asjaolust, et kohtutäitur tegi resolutsiooni jätta rahuldamata kaebaja 08.02.2018 avalduses/kaebuses esitatud nõue vabastada arestist avaldaja sissetulek. Asjaolu, et selles otsuses ei ole resolutsiooni arestimise akti tühistamise/mittetühistamise kohta ei tähenda, et see ei ole kohtutäituri otsus. Kohtutäitur lahendas avaldaja 08.02.2018 avalduse/kaebuse ja tegi selle kohta otsuse.
7.22.03.2018 esitas avaldaja kohtule kohtutäituri 12.03.2018 otsuse täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on selles otsuses kinnitanud, et 13.02.2018 vastus avaldusele oli otsus. Vastus määruskaebusele
8.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 12.02.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse tema töövõimetoetuse aresti alt vabastamiseks ja kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti tühistamiseks. Kohtutäituri abi vaatas taotluse läbi ning 13.02.2018 keeldus taotluse rahuldamisest aluse puudumise tõttu. Alates 14.02.2018 kuni 15.02.2018 on avaldaja esindaja olnud kohtutäituri abiga kirjavahetuses, mille käigus on mitmekordselt selgitatud kohtutäituri tegevuse peale kaebeõiguse teostamise korda. 15.02.2018 esitas võlgniku esindaja kaebuse kohtutäituri ebaselge tegevuse peale ehk sisuliselt kohtutäituri 13.02.2018 otsuse peale. 12.03.2018 tegi kohtutäitur selle kohta otsuse. 26.02.2018 esitas võlgnik Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles vaidlustab kohtutäituri tegevust osas, kus kohtutäitur keeldus vaatamast läbi võlgniku 12.02.2018 taotlust kaebusena. Täitemenetluses esitatud taotluse läbivaatamine kaebekorras ei ole võimalik. Täitemenetluses esitatud taotluse kohta koostab kohtutäitur otsuse, mida on võimalik vaidlustada kaebekorras ehk TMS § 217 lg 1 ja edasi 218 lg 1 alusel. Kohtutäituri 13.02.2018 keelduv otsus on võlgniku poolt vaidlustatud 15.02.2018 vastavalt TMS §-le 217 lg 1. Võlgniku kaebus on lahendatud kohtutäituri poolt 12.03.2018 otsusega. Edasine menetluse käik
9.Harju Maakohus rahuldas 02.04.2018 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
12.Avaldusest ja kohtutäituri vastusest määruskaebusele nähtuvalt esitas avaldaja 12.02.2018 kohtutäiturile 08.02.2018 dateeritud avalduse, milles palus tühistada töövõimetoetuse arestimise aktid täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400 ja 031/2015/1732 ning vabastada tema sissetuleku alampalga ulatuses arestist. Kohtutäitur jättis 13.02.2018 vastusega avalduse rahuldamata. 15.02.2018 ja 16.02.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse arestimisaktide tühistamiseks, milles palus tema 08.02.2018 kaebuse läbi vaadata TMS § 217 alusel. 26.02.2018 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale maakohtule, milles palus kohustada kohtutäiturit läbi vaatama tema 08.02.2018 kaebust arestimisaktide tühistamiseks või kui kohus leiab, et kohtutäitur lahendas avaldaja 08.02.2018 kaebuse 13.02.2018 vastusega avaldusele, siis tühistada 13.02.2018 otsus ja arestimisaktid. 12.03.2018 otsusega lahendas kohtutäitur avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (sisuliselt 13.02.2018 keelduva vastuse peale) ning jättis selle rahuldamata ja 04.02.2018 arestimisaktid muutmata.
13.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise kord on ette nähtud TMS §-des 217 ja 218. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõigetest 3 ja 5 tulenevalt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. TMS § 218 lg 1 tulenevalt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on esmalt kohtutäiturile kaebamine kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09 p-s 9 selgitanud, et kohtule on võimalik esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ka siis, kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur käsitlenud avaldaja 08.02.2018 kuupäevaga avaldust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ega teinud avaldusele 13.02.2018 vastates kaebuse kohta otsust, mille peale saab TMS § 218 lg 1 alusel esitada kaebuse maakohtule. Asja materjalidest nähtuvalt ei käsitlenud ka avaldaja kohtutäituri 13.02.2018 vastust avaldusele otsusena, mille peale saab esitada kaebuse maakohtule, kuna palus peale vastuse saamist kohtutäituril vaadata tema kaebuse läbi TMS § 217 alusel. Kohtutäitur on käsitlenud kaebusena kohtutäituri tegevuse (sisuliselt 13.02.2018 keelduva vastuse) peale avaldaja 15.02.2018 ja 16.02.2018 pöördumisi, mille on lahendanud 12.03.2018 otsusega, milles võttis seisukoha ka
04.02.2018 arestimisaktide õiguspärasuse kohta ning jättis need muutmata. Eeltoodust lähtudes on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti kohtutäituri 13.02.2018 keelduva vastuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud. Käesoleval juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust läbi vaadanud. TMS § 218 lg 1 tulenevalt on avaldajal õigus vaidlustada maakohtus kohtutäituri 12.03.2018 otsus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja seda ka teinud. 22.03.2018 on avaldaja esitanud Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 12.03.2018 otsuse peale, milles on palunud tühistada 04.02.2018 arestimise aktid täiteasjades nr 031/2007/3784, 031/2009/400, 031/2015/1732 ning tema kaebus on võetud Harju Maakohtu 15.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-184482 maakohtu menetlusse.
15.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus ei lahenda avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale sisuliselt, ei võta ringkonnakohus seisukohta avaldaja taotluse osas tunnistada TMS § 132 lg 12 põhiseadusega vastuolus olevaks.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kohtutäituril puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
17.Harju Maakohus on 02.04.2018 määrusega andnud avaldajale menetlusabi ning vabastanud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 50 eurot. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna avaldaja on osaliselt töövõimetu ja puuduvad andmed, et tema majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada avaldaja riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.