aktsiaselts RANDESKO hagi H J vastu 1491,35 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
1491,35 eurot
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: aktsiaselts RANDESKO (registrikood 10102983, asukoht Pärnu mnt 148, 11317 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ, Tanuma 16, 13521 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected]) Kostja: H J (isikukood XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista kostjalt H J ́ lt välja hageja aktsiaselts RANDESKO kasuks välja: 2.1 2.2
põhivõlgnevus 1448,49 eurot; 12.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,64 eurot
3.Välja mõista H J ́lt aktsiaselts RANDESKO kasuks viivis alates 13.04.2018.a kuni põhinõude (1448,49 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud jäävad kostja H J kanda. Välja mõista H J ́ lt aktsiaselts RANDESKO kasuks menetluskulud 273,00 eurot.
Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
2-18-101538 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Aktsiaselts RANDESKO esitas 17.01.2018.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H J vastu kokku 1 491,35 euro nõudes. Kohus tegi 08.02.2018.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 05.03.2018.a makseettepanekule vastuväite. 28.03.2018.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi aktsiaseltsi RANDESKO avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 28.03.2018.a kohtumäärusega kohustas kohus aktsiaseltsi RANDESKO esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. aktsiaselts RANDESKO esitas 03.04.2018.a kohtule e- kirja teel garantiikirja ja tasumata arvete tabeli. Kohus jättis 06.04.2018.a kohtumäärusega esitatud avalduse käiguta. Aktsiaselts RANDESKO esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule hagi H J vastu põhivõlgnevuse 1 448,49 euro, viivise 32,64 euro ja täiendava viivise nõudes.
2-18-101538 27.04.2018 Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
2.Hagiavalduse kohaselt Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud garantiikiri, mille alusel võttis kostja endale vastutuse MV Tellingud OÜ poolt tekitatud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 31.12.2017 ning antud garantiikirja lisana on lisatud MV Tellingud OÜ arved, mis on kokku 1448,49 eurot. Hageja leiab , et antud garantiikiri on leping, mille alusel võttis kostja endale MV Tellingud OÜ kohustuse tasuda võlg. Võlaõigusseadus § 175 lõige 1 sätestab: Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Võlaõigusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust täitma asunud. Võlaõigusseaduse § 101 lõige 1 p 6 järgi palub hageja kostjalt välja mõista viivis. Võlaõigusseadus § 113 lõige 1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Garantiikirja järgi oli põhivõlg 1448,49 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks 1.01.2018. Ametlikke Teadaannete järgi on Eesti Panga andmetel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2018 oli 0,00 %. 8% +0,00% =8 %. 8% /365 päevaga =0,022% päevas. 1448,49 eurot x 0,022% =0,32 eurot päevas x 102 päeva =32,64 eurot. Seega viivis hagi esitamise seisuga on 32,32 eurot. Hagi esitamise seisuga on nõude suurus 1448,49 eurot +32,32 eurot =1480,81. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1480,81 eurot, lisanduva viivise ja menetluskulud.
3.Kuressaare kohtumaja võttis 23.05.2018 hagiavalduse menetlusse. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtudokumendid on kostja vastu võtnud e-toimikus 24.05.2018 (tl 43). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohtuotsuse põhjendused
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
2-18-101538 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128, TsMS § 367. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 1480,81 eurot. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 1448,49 eurot VÕS § 113 lg1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
9.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 73 eurot, kokku 273 eurot.
10.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 38 eurot konsultatsiooni ja 35 eurot hagiavalduse koostamise eest mõistlik. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 73,00 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 273,00 eurot.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.