2.Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 60,18 eurot, sealhulgas põhinõue 30 eurot, sissenõudmiskulud on 20 eurot ja viivis perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest 10,18 eurot.
3.Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (30 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 28. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.
7.Välja mõista X.N-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 360 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1 (6)
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.N (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu 2 (6)
kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 27.01.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 60,18 eurot, millest põhivõlg on 30 eurot, sissenõudmiskulud on 20 eurot ja viivis perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest on 10,18 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 28.01.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx xxxxxxxx hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 30 eurot tasumist. Parklas tohib parkida parkimiskellaga 15 minutit tasuta või parkimistasu makstes. Kostja oli parkimise alguasja fikseerinud parkimiskellaga, kuid parkimise algusest (8:51) kuni parkimistingimuste rikkumise tuvastamiseni (9:43) oli möödunud enam kui 15 minutit. Ka ei olnud kostja parkimise eest tasunud. Selle alusel koostas hageja leppetrahvinõude, mille kostja on jätnud hagejale tasumata. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping. Tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvi koostamise ajal. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Leppetrahv nr 1022000450 muutus sissenõutavaks 26.10.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest summas 10,18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 28.12.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 28.01.2025 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte postkasti panekuga 13.03.2025 (TsMS § 326 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 14.04.2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 3 (6)
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et xxxxxxxx parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx parklas, mis on hageja hallatav parkimisala. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 30 eurot. Parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Leppetrahv nr 1022000450 muutus sissenõutavaks 26.10.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 26.10.2021–27.01.2025 eest summas 10,18 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 10,18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 30 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.01.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 20 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 4 (6)
eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 20 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 28.12.2023 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh päringu tegemine Transpordiametile; nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.1.Hagilt hinnaga 62,64 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
8.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite maht. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
5 (6)
8.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 360 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 458 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 360 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.
8.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
9.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.