2.Välja mõista L.L.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 67,96 eurot, sealhulgas põhinõue 40 eurot, sissenõudmiskulud on 15 eurot ja viivis perioodi 09.03.2022–14.03.2025 eest 12,96 eurot.
3.Välja mõista L.L.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõude (40 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
15.märtsist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud L.L.-i kanda.
5.Rahuldada osaliselt AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista L.L.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 260 eurot.
1 (6)
7.Välja mõista L.L.-ilt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis menetluskulude 360 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (6)
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.L.-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.03.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 67,96 eurot, millest põhivõlg on 40 eurot, sissenõudmiskulud on 15 eurot ja viivis perioodi 09.03.2022–14.03.2025 eest on 12,96 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 15.03.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxxx 22.02.2022 hageja poolt parkimist opereeritavas parklas, mis asub Tartus Roosi 45a, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja nõudis kostja leppetrahvi 40 eurot tasumist. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parklas on lubatud parkida üksnes valdaja loal. Kostja valdaja luba autos nähtavale kohale ei olnud pannud. Selle alusel koostas hageja leppetrahvide nõuded, mis kostja on jätnud hagejale tasumata. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping. Tingimuste punkti 5 kohaselt on sõidukijuht kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste p 7 kohaselt sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust. Parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvi koostamise ajal. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Leppetrahv nr 0157039410 muutus sissenõutavaks 09.03.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 09.03.2022–14.03.2025 eest summas 12,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 05.05.2022 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 18.03.2025 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte postkasti panekuga 01.04.2025 (TsMS § 326 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 02.05.2025. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3 (6)
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 25.01.2017, 32-1-68-16, p 29; RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 22.02.2022 parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga xxxxxx Tartus Roosi 45a parklas, mis on hageja hallatav parkimisala. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 40 eurot. Parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on leppetrahvinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude.
5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 12,96 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale (14 päeva) järgnevast päevast. Leppetrahv nr 0157039410 muutus sissenõutavaks 09.03.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 09.03.2022–14.03.2025 eest summas 12,96 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 12,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 80 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.03.2025 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
4 (6)
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 05.05.2022 saadetud võlateatis maksumusega 15 eurot. Kohus leiab, et hagi on sissenõudekulude nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude nõude. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
8.1.Hagilt hinnaga 71,50 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.
8.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamisele kohtule 2 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu ning esitatud tõendite maht. Hagi
5 (6)
koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
8.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 360 eurot, sealhulgas riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 240 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 458 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 360 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas.
8.4.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
9.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.