Estkompexim Toitlustus OÜ hagi Amintor OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. märtsi 2018 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Amintor OÜ määruskaebus
Tsiviilasja hind
1289,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Estkompexim Toitlustus OÜ (registrikood 12064927), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kostja: Amintor OÜ (registrikood 10553579), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2018 määrus ja teha uus määrus.
2.Rahuldada Amintor OÜ kaja, taastada tsiviilasja nr 2-17-17949 menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4). Asjaolud
Harju Maakohus rahuldas 23.01.2018 tagaseljaotsusega Estkompexim Toitlustus OÜ hagi Amintor OÜ vastu, kuna kostja ei vastanud hagile. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 762,96 eurot, viivise 29.11.2017 seisuga 465,34 eurot ja viivise alates 30.11.2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt kuni kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 297,62 eurot.
2.Kostja esitas 22.02.2018 tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja põhjenduste kohaselt jättis kohus 10.01.2018 määrusega kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata ebaõigete asjaolude alusel. Kostja taotlus registreeriti 29.12.2017 kohtute infosüsteemis kohtuasja nr 2-17-18239 alla, mis hiljem selle menetluse alt kohtuistungi
sekretäri poolt kustutati. Sekretär võttis ühendust kostja esindajaga ning teavitas, et dokument on esitatud vale menetluse alla. Kohtul oleks tulnud kostja taotlus registreerida õige kohtuasja alla ja sellele oleks tulnud märkida kohtute infosüsteemis dokumendi esitamise kuupäevaks õige kohtule dokumendi esitamise kuupäev, mis oli 29.12.2017. Selle asemel nõudis kohus kostjalt taotluse uuesti esitamist õigesse menetlusse. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja esitas taotluse alles 05.01.2018, mitte 29.12.2017. Dokumendi sisus oli taotlusele märgitud vale kohtuasja number, kuid faili nimes oli kohtuasja number õige. Kuivõrd menetlusdokumendil oli kaks erinevat kohtuasja numbrit, oleks kohtu kantselei pidanud kahtluse korral võtma ühendust kostja esindajaga. Kohtule dokumendi tähtaegset esitamist tõendab kohtu poolt saadetud automaatne kinnitus. Kohtul on kahtluse korral võimalik küsida Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt ([email protected]) välja kohtute infosüsteemis kohtuasja 2-17-18239 dokumentide logi, kust nähtub, et kostja taotlus on esitatud 29.12.2017 ja hiljem kustutatud. Kohus tegi määruse tähtaja pikendamata jätmise kohta 10.01.2018, s.o samal kuupäeval, milleni kostja taotles tähtaja pikendamist. Kuna tähtaeg jäeti pikendamata, ei esitanud kostja ka hagile vastust. Kaja tuleb rahuldada ja menetlus asjas taastada.
3.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
5.Tähtaja pikendamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Menetlusosaline ei saa eeldada, et kui ta on kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks esitanud, siis kohus selle ilmtingimata ka rahuldab. Hoolas menetlusosaline, nähes, et kohus ei ole taotlust tähtaja pikendamiseks rahuldanud ja teades, et menetlustähtaeg on saabumas, ei peaks jääma lootma sellele, et kohus taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldab, vaid peaks tundma ka ise enne tähtaja saabumist huvi taotluse lahendamise vastu, et vältida olukorda, kus kohus jätab tähtaja pikendamata ja menetlusosalisel jääb menetlusdokument tähtaegselt esitamata. Käesoleval juhul ei näidanud kostja mingit huvi oma tähtaja pikendamise taotluse lahendamise vastu enne, kui tsiviilasja 2-17-18239 menetleva kohtuniku kohtuistungi sekretär võttis ühendust kostja esindajaga ja teavitas, et dokument on esitatud vale menetluse alla.
6.Asjaolu, et kostja esitas tähtaja pikendamise taotluse ekslikult vales menetluses ja jäi ootama selle lahendamist, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Vältimaks võimalust, et kostja suhtes võidakse teha tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada vajalikku huvi kohtuga suhtlemiseks ja hagile vastamiseks. Kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjal jäi hagile tähtaegselt vastamata tema enda tegevusetuse tõttu. Seetõttu puudub TsMS § 415 lg-s 1 lauses 1 nimetatud alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.
7.Hagiavalduses esitatu kohaselt sõlmisid pooled 01.09.2014 koostöölepingu nr 01-09-2014 koos selle lisadeks olevate seadmete nimekirja, äriruumi allüürilepingu ja hüvitise maksegraafikuga. Alates 01.09.2016 ei ole pooled uut maksegraafikut hüvitise kohta eraldi sõlminud. Pooled kohaldasid seni kehtinud maksegraafikut, mille osamakseid suurendati vastavalt lepingu p-s 6 kokkulepitule, s.o eelmise perioodi ehk 24 kuu tarbijahinnaindeksi alusel, kuid mitte alla 7%. Alates 01.09.2017 jättis kostja oma kohustused hageja ees hüvitise tasumise osas täitmata. Kostjal on käesolevaks ajaks tasumata maksed 762,96 euro suuruses. Seejuures oli võlg septembri eest 18 618 eurot, oktoobri eest 12 840 eurot, novembri eest 5278,96 eurot ja detsembri eest 3020,96 eurot, mille lisandub viivis. Eeltoodust tuleb maha arvestada kostja poolt 14.11.2017 tehtud
makse summas 3994,96 eurot ja pangagarantii alusel hagejale välja makstud summa 35 000 eurot.
8.11.10.2017 esitas kostja hagejale nõudekirja, milles soovis koostöölepingu lõpetamist tagasiulatuvalt alates 01.09.2017. Lepingu lõpetamise ettepanekut on kostja põhjendanud lepingu näilisuse ja sellest tuleneva tühisusega vaatamata asjaolule, et pooled on analoogset lepingut korduvalt sõlminud ja mõlemapoolselt täitnud alates 2002. aastast. Sisuliselt on tegemist olnud lepingu pikendamisega uueks tähtajaks. Ka 01.09.2014 sõlmitud koostöölepingut on pooled eelnevalt täitnud juba kolm aastat. 30.10.2017 vastas hageja kostja 11.10.2017 nõudekirjale ja teatas, et leping ei ole tühine ja palus kostjal tasuda võlgnevuse 36 647,66 eurot. 16.11.2017 esitas hageja kostjale nõudeavalduse, milles tegi ettepaneku lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 22.11.2017. Hageja teatas, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust nimetatud kuupäevaks, ütleb ta lepingu üles alates 23.11.2017. Nõudeavalduses oli ka teade samast kuupäevast allüürilepingu nr 01-09-2014 ülesütlemise kohta. Lepingu p 13 alusel on pooltel õigus leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teavitades sellest teist poolt kirjalikult üks nädal ette juhul, kui teine pool ei täida nõuetekohaselt lepingu või selle lisadega võetud kohustusi. Vastavalt lepingu p-le 3 lõppesid sellisel juhul ennetähtaegselt ka kõik lepingu lisadeks olevad lepingud ja kokkulepped. Arvestades eeltoodut esinesid hageja hinnangul alused lepingu erakorraliseks ennetähtaegseks ülesütlemiseks lepingu pde 5 ja 13 alusel, kuivõrd kostja ei olnud kolm kuud maksnud lepingus kokkulepitud tasu. Kostja ei tasunud oma võlgnevust ka hageja nõudekirjas märgitud kuupäevaks, s.o 22.11.2017, mistõttu on leping hageja poolt üles öeldud alates 23.11.2017. Arvestades poolte vahel lepingu p-s 3 kokku lepitud tingimusi ja põhimõtteid, kuulub lepinguga samaaegselt ennetähtaegselt lõpetamisele ka poolte vahel 01.09.2014 sõlmitud allüürileping, millega hageja kui ruumide üürnik ja allüürilepingu kohaselt üürileandja andis kõnesolevad ruumid kostja kui allüürniku kasutusse.
9.VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 täpsustab, et raha maksmise kohustust võib võlausaldaja alati nõuda. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, § 108 lg-de 1 ja 2 ning § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ja tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel võib võlausaldaja lepingust taganeda või selle üles öelda. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui see pole vabandatav ja mida üldjuhul seaduse mõtte kohaselt eeldatakse. Kohustuse rikkumise vabandatavust reguleerib VÕS § 103 lg 2, mille kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Õiguskirjanduses on leitud, et põhimõtteliselt peaks vabandatavus olema üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, st raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist reeglina alati nõuda. Seejuures on ka Riigikohus leidnud, et rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul. Eeltoodust tulenevalt on hageja veenvalt põhistanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.
Määruskaebus
10.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus ning saata asi lahendamiseks maakohtusse.
11.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse normi, tõlgendas ebaõigesti asjaolusid ja tõendeid. Ebaõige on kohtu seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks ei ole see, et kostja on esitanud tähtaja pikendamise taotluse ekslikult vales menetluses ja jäänud ootama selle lahendamist.
12.Olukord, kus kostja tegelik tahe oli esitada tähtaja pikendamise taotlus käesolevas tsiviilasjas, kuid ta eksis taotluse esitamise kirja päises tsiviilasja numbriga, on võtnud temalt ära võimaluse olla ära kuulatud. Eksimus tsiviilasja numbri näitamisel ei saa olla ja ei tohi olla põhjuseks, mis jätab kostja ilma oma põhiõigustest. Vastus määruskaebusele
13.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluse taastamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue määruse.
16.Kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi ja seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt nt Riigikohtu määrust asjas nr 3-2-1-187-12, p 13).
17.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
18.TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides
põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Esmajoones on selle mõte võimaldada asja lahendamist ka juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale (vt nt Riigikohtu määrust asjas nr 3-2-1-21-17, p 15.1.).
19.Maakohus jättis kostja taotluse tähtaja pikendamiseks ebaõigesti rahuldamata põhjendusega, et taotlus esitati pärast kohtu poolt hagile vastuse esitamiseks määratud tähtaega. Asja materjalist nähtub, et kostja esitas taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks 29.12.2017, s.o enne vastuse esitamise tähtaja möödumist. Asjaolu, et kostja taotlus registreeriti kohtute infosüsteemis ebaõige asja numbri all ja kohus nõudis taotluse uuesti esitamist, ei saa tõlgendada kostja kahjuks. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendusi, miks ei saanud maakohus ise taotlust õige asja numbri all registreerida. Maakohus oleks pidanud lähtuma taotluse esitamise õigest kuupäevast, milleks oli 29.12.2017, mitte 05.01.2018, nagu leidis maakohus.
20.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise aluseks see, et taotlus esitati pärast algse tähtaja möödumist. TsMS § 64 lg 1 eesmärgiks on võimaldada teha menetlustoimingut ka pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Selle eesmärgi saavutamine poleks alati võimalik, kui taotlus tuleks esitada määratud tähtaja jooksul (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-96-10, p 12 ja määrust asjas nr 3-2-1-67-16, p 18).
21.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tähtaja pikendamine on kohtu õigus, mitte kohustus. Samas on ringkonnakohtu hinnangul alusetud etteheited, et kostja oli hooletu ja ta oleks pidanud ise tunduma huvi taotluse lahendamise vastu. Menetlusosaline võib eeldada, et kui ta on esitanud kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks, lahendab kohus selle mõistliku aja jooksul. Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 10.01.2018, kuid sellel kuupäeval lahendas maakohus alles kostja taotluse, jättes selle rahuldamata ebaõige põhjendusega, nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis. Tähtaja pikendamise taotluse esitamise tõttu ei olnud kostjal põhjust kohut eraldi teavitada hagile vastamata jätmisest. Vastavalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadele on tagaseljaotsuse mõte võimaldada asja lahendamist juhul, kui kostja hoiab kohtumenetlusest kõrvale. Toimiku materjali põhjal ei saa teha järeldust, et kostja oleks seda teinud.
22.Ringkonnakohtu hinnangul esines kostjal käesolevas asjas mõjuv põhjus hagile kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmiseks ning seetõttu tuleb kaja rahuldada ja tsiviilasja menetlus taastada.
23.Täiendavalt juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et kohus ei ole hageja esitatud asjaolusid subsumeerinud õigete õigusnormide alla. Maakohus loetles VÕS üldosa norme, kuid asjaolusid õigusnormidega ei seostanud ja pooltevahelist õigussuhet kindlaks ei teinud.
24.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.